Garaaži ehitamine

Põrand ei õnnestunud mul ka kõige paremini. Rahul ma sellega igatahes pole. Võiks siledam olla, aga koristada kannatab ja iga harjatõmbega betooni õhemaks õnneks ei lihvi.
Arvasin ka, et kunagi peaks epoga üle valama, aga see pole nähtavasti ikkagi kõige arukam idee ruumis, kuhu üsnagi tihti naastrehvid end auto all pargivad ja veelgi tihedamini keevitustöid tehakse.
Plaatida? - Kah ei viitsi nähtavasti. 
Seega ma arvan, et asi jääb hetkel nii nagu ta on ja kui kunagi jälle kodumaile jõuan, jätkan toa möbleerimistöödega. Esmalt töölaud vaja lõpetada ja riiulite korrastamisega ühele poole saada. Suurema tolmu saab harjaga kühvlile koguda ja peenema jäänuki olen kompressoriga suurtest väravatest välja tuulutanud. Ja seda tolmu on sealt juba üksjagu roogitud.

                       
Vasta

Vastan küsimustele:

Arvutiga mängin lapsest saadik, 10+ aastat sai servereid hallatud ja hulk aega mõne veidi suurema kontori it-turvat tehtud. Aga paberil on oma võlu ja mulle meeldib nii rohkem. Kes tahab arvutis teha, ega ma kritiseeri.

Rääkisin ka x valla ehitusnõunikuga. 60 ruutu on väljastpoolt ja ilma räästasteta (eeldusel et räästad on alla 1 meetri). Aga mulle öeldi, ehitusteatisega on ikkagi ainult "kuuri" ehitamine. Kui ma tahan elektrit sisse viia, siis peab ikkagi võtma projekteerimistingimused, tegema "päris" projekti, kooskõlastama päästjatega jne. Ma ei ole esialgu veel päris kindel, kust need nõuded tulevad.
Vasta

(22-04-2021, 15:14 PM)Mahno Kirjutas:   Ma ei ole esialgu veel päris kindel, kust need nõuded tulevad.
Ehitusseadustik lisa.1. Tegu siis mitteelamuga. Kuur, grillimaja, koerakuut, laste mänguplats jne on elamu teenindamiseks vajalikud hooned ja rajatised. Ma tegin äsja "olude sunnil" ja huvist uue seadustiku koos kaasnevate aktidega omale selgeks.

Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta

See 60m2 tuleb sellisest õigusaktist nimega "Ehitusseadustik".
https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv
Täpsemalt §35...46.

Ja selle seadustiku Lisa 1.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/130...Lisa_1.pdf#

Asja "ilu" on selles, et kui kohalik omv 10 päeva jooksul soovile ehitusteatisele ei reageeri, siis hakka aga ehitama.
Vähegi ehituslikus mõttes populaarsemas omavalituses aga nad hakkavad väga suure tõenäosusega nn täiendvaks kontrolliks igast jura juurde nõudma, mis lõppeb ikka ehitusprojekti laadse asja koostamisega. 
Kui just ehitushuviline pole advokaatikas tugev. 
Või veab ja vastutav ametnik haige ja ilma asendajata, mis suurem linn-tüüpi piirkonnas vähetõenäoline on.
Vasta

(22-04-2021, 15:57 PM)Kjen Kirjutas:  ...mis lõppeb ikka ehitusprojekti laadse asja koostamisega.

Nagu sellest lisa 1 tabelist nähtub, on enamikel juhtudel ka ehitusteatise puhul "ehitusprojekti laadse" asja nõue juba kohe alguses juures, nii et lootus millegi ehitamisel "paberimajandusest" pääseda on suhteliselt sinisilmne. 
Vasta

(22-04-2021, 16:17 PM)stretch Kirjutas:  
(22-04-2021, 15:57 PM)Kjen Kirjutas:  ...mis lõppeb ikka ehitusprojekti laadse asja koostamisega.

Nagu sellest lisa 1 tabelist nähtub, on enamikel juhtudel ka ehitusteatise puhul "ehitusprojekti laadse" asja nõue juba kohe alguses juures, nii et lootus millegi ehitamisel "paberimajandusest" pääseda on suhteliselt sinisilmne. 
Kusjuures tuleb tähele panna, et vaid elamiseks väike maja on teatisevaba! Nüüd ongi tõlgendamise ja kohtukaasuse küsimus, mis VEEL on selle elamuga seotud? Kuna hoonete arv pole paigas, kas välikemmerg, saun-pesuruum jne on teenindamisega seotud või mitte. Siiani on lähtutud tervest mõistusest. Aga saun pole ju elamu ja hädavajalik? Biolani poti paned majja sisse jne. Koerakuuti ja kasvuhoonet tuppa ei pane... Kuna surve sellistele majadele tõuseb, tuleb mingil hetkel ka piirang...

Sõber-arhitektiga sai neid kõiki kaalutletud, Tal vaja majatehasele üks müüdav 20 ruutu aga max.mahuga projekt teha. Ja sama ka omale siia mereäärde.

Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta

(22-04-2021, 16:17 PM)stretch Kirjutas:  
(22-04-2021, 15:57 PM)Kjen Kirjutas:  ...mis lõppeb ikka ehitusprojekti laadse asja koostamisega.

Nagu sellest lisa 1 tabelist nähtub, on enamikel juhtudel ka ehitusteatise puhul "ehitusprojekti laadse" asja nõue juba kohe alguses juures, nii et lootus millegi ehitamisel "paberimajandusest" pääseda on suhteliselt sinisilmne. 
isegi septiku tarbeks pidavat kanalisatsiooni projekti nõutama.kanalisatsioon majas juba mitu aastakümmet ja nüüd vaja projekt...puurkaevul on teadlikult enda kaevu kaitseks sanitaartsoon mitusada meetrit,et keegi sitahoidlat teha ei saaks.nüüd tahta ametlikult omale teha siis tõmba tsoon maha...
Vasta

(22-04-2021, 18:33 PM)muska71 Kirjutas:  
(22-04-2021, 16:17 PM)stretch Kirjutas:  
(22-04-2021, 15:57 PM)Kjen Kirjutas:  ...mis lõppeb ikka ehitusprojekti laadse asja koostamisega.

Nagu sellest lisa 1 tabelist nähtub..
isegi septiku tarbeks pidavat kanalisatsiooni projekti nõutama.
EhS § 4.  Ehitamine - Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega.

Ilma teatiseta pole enam midagi, enamusel juhul on ka projekt vajalik. Ka suvalisele kraavikesele! Siis veel Veeseadus jne, jne! Kel on mingigi plaan, tasub see 20 ruutu kohe ära teha. Asi läheb ainult hullemaks. Ja vanad EHRis kirjas hoonetega kohad lähevad hinda. Aga ka siin tõmmati silmust koomale, kui taastamis/remondi maksumus on suurem kui 1/4 uue samaväärse ehitismaksumusest, tulevad ikkagi ka kõik moodsad energiatõhususe idiootsised jms! Tuima näoga võidakse öelda, et sama pindalaga tehasemaja seinad maksavad 20K€ ja ongi vana taluhäärberi remont mõttetu!

Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta

Kui ma nüüd loen seda Lisa 1, siis seal öeldakse "Kogumismahuti, kogumiskaev või septik iseseisva ehitisena", et piisab ehitusteatisest. Võimalik, et kanali projekti nõutakse elumaja projekti osana.

Kusjuures kui tiheasustuse korral tunduvad need nõuded veel mingitpidi mõistlikud, siis hajaasustuses kuskil metsade vahel jääb absurdi mulje. Näiteks see, et "värav millega kaasnevad kaevetööd" vajab ehitusprojekti. Mida seal peenelt projekteerima peab...

Garaaži asemel tundub mulle hetkel mõistlik ehitada asi, mida tuleb nimetada "autokuur".

Millele ma veel ei ole mingit mõistlikku selgitust leidnud, on pinnase tõstmine. Ilmselt koorma mulda võin ma siiski ka tänapäeval ilma projekti ja järelvalveta laiali ajada. Aga kui palju ma tohin mingit pinda tõsta, ennem kui see seaduses silmis ehitusluba vajama hakkab.
Vasta

(22-04-2021, 22:58 PM)Mahno Kirjutas:  Kui ma nüüd loen seda Lisa 1, siis seal öeldakse "Kogumismahuti, kogumiskaev või septik iseseisva ehitisena", et piisab ehitusteatisest. Võimalik, et kanali projekti nõutakse elumaja projekti osana.

Kusjuures kui tiheasustuse korral tunduvad need nõuded veel mingitpidi mõistlikud, siis hajaasustuses kuskil metsade vahel jääb absurdi mulje. Näiteks see, et "värav millega kaasnevad kaevetööd" vajab ehitusprojekti. Mida seal peenelt projekteerima peab...

Garaaži asemel tundub mulle hetkel mõistlik ehitada asi, mida tuleb nimetada "autokuur".

Millele ma veel ei ole mingit mõistlikku selgitust leidnud, on pinnase tõstmine. Ilmselt koorma mulda võin ma siiski ka tänapäeval ilma projekti ja järelvalveta laiali ajada. Aga kui palju ma tohin mingit pinda tõsta, ennem kui see seaduses silmis ehitusluba vajama hakkab.
Ennevanasti võis kaevata kuni 30 cm. Minuteada pole see veel muutunud.  Pinnase tõstmises pole mina veel probleemi näinud, kuigi mõtlema hakates täiesti loogiline, et ei tohi.   Tore on elada maal (mitte linnas)  Toungue     Kuskil pole öeldud, et autovarjualusel ei tohi olla 4 seina ja uks. Elekter ja vesi ei tohi olla ühendatud. Samas võid viia pikendus juhtme ja aiavoolikuga.  Ja keegi ei keela seda pikendusjuhet maa sisse kaevata.
Vasta

No kui ilma loata võib 30 cm kaevata, siis ilmselt ise püsti seisvat väravat ilma projektita ei saa Smile
Vasta

(23-04-2021, 21:55 PM)Mahno Kirjutas:  No kui ilma loata võib 30 cm kaevata, siis ilmselt ise püsti seisvat väravat ilma projektita ei saa Smile
Ikka saab. Mul 120 meetrit aeda seisab püsti ilma kaevamatta, ka värav.  Aga muidu jah vaja maamöötja, planeering, load jne.
Vasta

(24-04-2021, 09:28 AM)klemm Kirjutas:  Ikka saab. Mul 120 meetrit aeda seisab püsti ilma kaevamatta, ka värav.  Aga muidu jah vaja maamöötja, planeering, load jne.
Kust pärineb see jutt nende vajaduste kohta? Mis on viidatud "planeering"? Mis on täpselt viidatud loaD?
Viita palun oma valla või linna vastavale kaevetööde eeskirjale - selliseid nõudeid üldiselt ei ole.

Tüüpiliselt on KOVde kaevetööde eeskiri ühel ja samal põhjal ja § 1 lg3 p2 ütleb, et oma maal kaeva, palju jaksad. Muidugi ise vastutades. Seadusandja on kasutanud "kinnistu" asemel mõistliku määratlust "maa-ala" jne.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

See 30cm on mingis piirangualas nagu minul näiteks. Mul Natura 2000 siis Maastikupark ja sihtkaitsevöönd.
Mul ei lubatud kuivendus dreeni sisse panna kuna läheb sugavamale kui 28cm.
Naabrimees teiselpool teed kaevab kuis jaksab ei mingeid piiranguid.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(22-04-2021, 16:17 PM)stretch Kirjutas:  
(22-04-2021, 15:57 PM)Kjen Kirjutas:  ...mis lõppeb ikka ehitusprojekti laadse asja koostamisega.

Nagu sellest lisa 1 tabelist nähtub, on enamikel juhtudel ka ehitusteatise puhul "ehitusprojekti laadse" asja nõue juba kohe alguses juures, nii et lootus millegi ehitamisel "paberimajandusest" pääseda on suhteliselt sinisilmne. 

Kui just Tallinnas ei toimeta, siis ei maksa ehitusprojektiga seonduvat üle mõelda. Kogemus mitme ehitusteatisega esitatud ehitusprojektiga - paintis tehtud joonis tasemel "ruuduline paber ja pliiats" ning kavandatud kirjeldav seletuskiri võib olla täiesti piisav. Kui muidugi algatuseks küsida kinnitust sellele, et ehitusprojekt peab vastama majandus- ja taristuministri määruse "Nõuded ehitusprojektile" tingimustele, siis täpselt sellise vastuse ka saate. Aga üldiselt julgen väita, et ollakse rahul ka sellega, kui suudetakse arusaadavalt kavandatut kirjeldada.
Vasta

Reaalseltei ole kusagil mingit sügavust määratud, mis ehitamist puudutab. On Maapõueseadus, mille alusel ehitamine ja põllumajandus ei ole kaevandamine:

Tsitaat:[b]§ 96.  Ehitamisel, maaparandushoiutöödel, maaparandussüsteemi ehitamisel ja põllumajandustöödel üle jääva kaevise tarbimine ning võõrandamine[/b]
  (1) Kinnisasja omanikul või kinnisasja kasutamise õigust omaval isikul on õigus tarbida ja võõrandada, kaasa arvatud kaubastada, ehitamise, maaparandushoiutööde ja maaparandussüsteemi ehitamise või põllumajandustööde käigus tekkivat ja üle jäävat kaevist.
  (2) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde, nagu kraavi, vundamendi ja allmaaehitise rajamine, ning maaparandushoiutööde ja maaparandussüsteemi ehitamise ning põllumajandustööde käigus kaevise tekitamist ja kasutamist ei käsitata kaevandamisena.
MaaPS'ist tuleneb ka mõiste katend, mis on:


Tsitaat:[b]§ 10.  Maavara katend[/b]
  Maavara katend (edaspidi katend) on maavara katvad kivimid ja setendid, mille eemaldamine on vajalik pealmaakaevandamisel. 



Siis läheme tagasi ringiga Ehitusseadustiku juurde ja loeme:

Tsitaat:[b]§ 4.  Ehitamine[/b]
  (1) Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega.
Mis on puudu - TÄPSED mõisted, mis on "oluline püsiv mõju" ja ka "funktsionaalne seos". See on kergelt "hall ala" aga seda ikkagi mingis väikeses mahus tegutsedes. Teed mingi kuupmeetrise ilutiigikese kuldkaladele, ei hakka keegi vinguma. Kaevad väliujula, saad litri kaela. Kui nüüd MaaPS'i lugeda, on põhimõtteliselt IGA tegevus, millega minnakse murukamara alla, maapõues tehtav töö! Ka kündmine, kuna tekitatakse kaevist. Juriidika värk. 

Näiteks sellesinase 20 ruutu puhul on jutt ehitsualusest pinnast ja kõrgusest, mitte sügavusest ega mahust!!! Seega on täiesti legaalne täiskelder alla teha ja sügavus ei ole piiratud... Ainult et kelder ehk vundament ei tohi olla suurem kui 20 ruutu, seda ILMA räästata Big Grin Ja kõrgus 5 meetrit, mille puhul võidakse "omavolilise" katendi ümberpaigutamsie puhul lisaks trahvile võtta kõrguse mõõtmise aluseks algne maapinna kõrgus. Ehitise mõõtude mõisted
Siit on põnev koht mägi-eestlastele see, kuskohas ON võimalik päris hästi mängida, kui veel ka korruselisuse punkt läbi töötada! Järsu mäekülje sisse saab päris suure maja ehitada... 

Kuna teema on garaaž-töökoda, siis ka nende kõrgust arvutatakse ju samal moel ja too praegune kuni 60 ruutu ja kuni 5 meetrit kõrgust jääb tõstuki jaoks väheks. Kui ehitada 6X10 ja kaldele kus 10 meetri peale on kõrguse vahe 2 meetrit, saab reaalse hoone kõrguse 6 meetrit! Jne, jne, jne. Seadust tasub tunda Big Grin 

Tsitaat:[b]§ 30.   Ehitise kõrgus[/b]
    (3) Maapinna kalde puhul arvestatakse ehitise kõrgust ehitist vahetult ümbritseva maapinna minimaalse ja maksimaalse kõrguse aritmeetilisest keskmisest.



Meil külas on praegu üks selline karm keiss käsil, kus üks tola arvas endal õiguse olevat ilma ühegi loata merd ümber kaevata ja üleujutusala mitme meetri paksuse kihiga katta! Me räägime tuhandetest tonnidest liivast ja tuhandetest ruutmeetritest Haapsalu lahest! Lisaks siis meeletud tiigilaadsed asjad rannakaitsemetsas, kallasraja totaalne muutmine, omavoliline raie suuremas mahus kui 20 tihu jne, jne. Vaatme seda keissi, mis tuleb! 1200 on soolas ja KA tahtvat ka algse olukorra taastamist...

Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta

Epo ei sobi meie kliimas põrandale. Naastud kakuvad lõpuks lahti ja jääb porr. Plaat on kõige parem, eelmine nädal sai enda töökotta plaat maha ja väga rahul. Oksjonilt sai veel soetatud kasutatud põrandapuhastus seade miski 75 raha eest ja see lööb tööpäeva lõpus põranda läikima.
Vasta

(22-04-2021, 14:40 PM)Janka Kirjutas:  ...ja riiulite korrastamisega ühele poole saada. 

Head riiulid on. Kannatavad rängemat rauda ka täis laduda ja ei tee teist nägugi.
Kunagi targem rääkis, et "eritellimusel" tehtud asjaga tegu. Aga, no kui teistel ka liigub, siis...  Aga see pole oluline.
         
Vasta

pistikute juurde tagasi: väidetavale IP44 nõudele me regulatsiooni näol kinnitust ei saanud, niiet ilmselt on see nõue kellegi isiklik, mis kehtib tema garaažis.

omalaadne vastulausa mõningatele ülal olevatele muudele vaadetele. Subjektiivses vormis:
minu garaaži ei sobi nt ebamugavalt käideldavate klappidega pistikud, millel ma ei näe mingit praktilist väärtust. Ei mõista ma, miks peaks pistik tolmu kartma ja kui tolm mind esteetiliselt häirib, võin ju samas ruumis asuva kompressori korraks tööle panna. Pigem on minu ilumeelele vastunäidustatud minu poolt ehitatava uue viisaka hoone või ruumi puhul krohvipealne tehnosüsteemi paigaldus - olgu see siis vesi, kanalisatsioon või elekter. Tegelikult ka küte. Ehk siis pinnapealne karp oma klapiga on ühele mehele "korralik pistikupesa", teisele mitte. Ning see, kas mingi pistik maksab 2eur, 6eur või 60eur ei oma mingit tähtsust. Aga see on minu maitse ja maitsed ongi erinevad.
vesi ja niiskus oleks minu garaažis mitte omadus, millega arvestada vaid probleem, mis vajab likvideerimist. Kas ja kes täpselt tänapäeval nt märglihvimist harrastab, ma ei teagi - mu maaler keelas selle mul ära ja ma ei viljele. Kui ka viljeleks, hoolitseks, et see garaaži niiskeks kohaks ei muudaks.

Teemast läbi käinud jätkuklemmid: kui asjad on läbi mõeldud ja kogu elektripaigaldis uus, on neid vaja vaid valgustite ühendamiseks. Pistikupesade taga oleva kaabli teine ots on kas kilbis või teises pistikus/grupis. On parem tulem nii visuaalis kui töökindluses. Kui just pesade jadaühendusega liiale ei lähe - siis tuleb summaarselt jätke rohkemgi, kui harukarp-ühenduse puhul.

Asi, millega tasuks arvestada: kui ehitate kuitahes suure garaaži, ei tohi seal olla vedel- või tahkekütteseadet. Gaasikütet samuti mitte. Selles vaates pole garaaž parim ruum, mida ehitada. Kui just garaaži pidevalt soojana ei hoia, siis kulub aga mingi võimsam ehk pigem ikka korstnaga küttekeha ruumi ära. Ma võin nt oma garaažis (nimetame manuspiltidel olevat kohta mu garaažiks) küll eluruumidega ühise vesipõrandakütte sisse lülitada, aga sellega ruumiõhu tuntav soojenemine võtab mitu päeva ja mitmeid kümneid kilovatt-tunde elektrit. Halupuust saab vajadusel vajaliku energia kiirelt ja odavalt ning ilma parajalt suure inertsiga kiviseinu õhuga samale temperatuurile soojendamata kätte.
ma paigaldan ilmselt veel ka õhk-õhk soojapumba: annab mugavust ja samuti suht asjaliku soojusvõimsuse. Ka koos kaminaga kasutamiseks.

Loen oma garaaži ühe kuni pooleteist auto pinnaks: tegutsemisel on vaja ruumi, sh masinalt eemaldatud kola ladustamiseks. Terviklike masinate hoiustamiseks piisab betoonalusega varjualusest. Selle pinnaühiku rajamiskulu on nii raha, aja kui admin-kulu vaates viisakast garaažist suurusjärgu võrra väiksem. Seal on minugi elekter tehtud pinnapealsena oma harukarpide ja veidi ilmastikukindlamate pistikupesade ja lülititega - kui teisiti teha, poleks vist enam tegemist kuuriga Smile

kanali tegemisel on mugav selle pikkus 5m või enam: saab tavamõõdus sõiduautodel ilma masinat liigutamata põhja all kõigele ligi ning mahub ka kanali vahet ronima. Ning omakorda kanaliotsast võiks mõlemas suunas vähemalt meetrike põrandapinda olla. Mul on vist ca 1m+1,5m. Pildis pole värsked ja garaažiukse vastasküljes on tänasel päeval kapid ja riiulid: sinna on hea asju (sh tööriistad) tõsta. Ehk siis pikkus 5m kanalile +1m +1m = 7m tervele garaažile on mugavaks toimetamiseks minimaalne ja pigem on möbleerimist arvestades hea 8m.
60m2 ehitusaluse pinna ja korralikumat sorti ehk koos soojustusega 40cm paksu seinaga läheb muidugi ka kahe auto laiust plus teeninduspinda arvestades ses osas kompromissitamiseks.

Ning üks vaade veel: ma arvestasin võimalusega, et ilmselt elab mu garaaž kauem, kui praegu meil auto nime kandvad asjad ja ka nendega seotud hobitegevus. Nt 100 aasta pärast on ilmselt mu garaaž püsti, aga omab muud funktsiooni. Mahutab nt seal sees elavat kolmekümmet hiinlast (Big Grin). Ehitamisel on silmas peetud ümberehituse võimalust, sh seina ja põrandasse peidetud vee ja kanalisatsioonina. Ka saab kanalist teha tehnoruumi, kust kütta kogu maja ehk paigaldada boileri ja mingit sorti soojapumba ühendusega nii välja, tarbeveesüsteemiga (veekollektorini külm vesi, soe vesi ja sooja vee tsirkulatsioon) kui praeguse küttesüsteemiga (st 2x32mm alupex küttekollektorini) Smile

palju juttu ja mõtteid - ehk on mõnest kellelegi abi.
tagantjärele tarkusena oleksin ma võinud kaaluda tõsisemalt ühe ksf-i soovitust rajada täiskelder kui mahukas hoiupind, mis säästab garaaži riiuli- ja põrandapinda. 2m laia kanalisse mahuvad küll mitmete masinate täiendavad rattad ja mõned käigukastid, aga mõnesid mootoreid sinna enam lisaks ei mahuta, kuigi võiks ju...


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

Nende pistikupesade üle pole jah mõtet ülemäära tuld võtta. Kellele ema, kellele tütar, kellele mõlemad.
Üks kord põrandal sodi koguv pesa küll paugu tegi, kui juhtme sisse suskasin aga see pesa oli auk ülespidi ja kogunud enda sisse niidiribasid poleerimisel kasutatavast kaltsukettast. Mõni ime, et need siis pistiku pulgad ära lühistasid. Oma viga, et ära ei puhastanud. Või oleks pidanud kohalikku selverisse kaebuse esitama?

Täiskeldri teemal panen siia mõned netist varastatud pildid, vähemalt 5 aastat vanad, mida ma ka inspiratsiooni saamise eesmärgil aegajalt vaatan.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
               

Ostan 1989-1997 a Toyota hilux / VW  Taro Pick-upi, alates romust kuni ideaalses korras autoni ja nende varuosi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne