Garaaži ehitamine

(29-07-2021, 21:22 PM)A.V.S.K Kirjutas:  Kõik eramajade ehitused, mida see suvi nägin on 100% bauroc valgetest plokkidest.
Millest see tuleneb? Odavus? Fibo üldse ei kasuta keegi, paistab.

Odavus ja ploki mass. Bauroc on tunduvalt kergem, kui Fibo. Füüsiliselt kergem laduda ja koormus vundamendile samuti väiksem. No ja soojustamisel ja viimistlemisel on omad nüansid kindlasti, minu meelest Bauroci kasuks. 
Baurocil on ka miinuseid. Kui tahad tema külge midagi püsivalt kinnitada nii, et plokist see kinnitatav tükki välja ei rebiks, siis enne ikka kaalu hoolikalt, millega ja kuidas sa kinnitad ja kas sul on ikka väga vaja seda otse ploki külge kinnitamist või leidub mõni asjalikum alternatiiv.
Vasta

(29-07-2021, 21:22 PM)A.V.S.K Kirjutas:  13piisab.
Kas garaaziprojektis ka need peidetud vee ja kanalitorud?
Või tegidki "salaja" ?
Ega's kõike head pea projektis olema ja ka vastupidi. On võimalused, mida ei võta käiku, kuni vaja pole. Aga see on tõesti probleem, kas keegi taipab neid kunagi otsida ja kas ka üles leiab.
Mul on oma hoonetes kõikvõimalikke reserve jäetud ja ei mäleta kõiki enam ka ise... Või seda, kus täpselt mingi nt elektri (sh nõrkvool) tarbeks jäetud kaitsetoru ots peidus on. Eks kusagil on pilt, kus olukord konstruktsiooni sulgemise eel fikseeritud, aga taipa Sa seda esmalt otsida ja leia see lõpuks üles Smile

Bauroci plussina fibo ees näen ma soojapidavust. Soojusjuhtivus on fibost 2x väiksem. Ma ei mõista selle taustal fibo kasutamist - nn tuhaplokk on end ju aastatega tõestanud. Aga kellele ema, kellele tütar.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

Nu vot.
Ma tahaks ka garaaži äravoolu ja kraanikausist vett.

Mõtlesin, et äkki ei panegi neid projekti.
Peidaks osavalt otsad ära ja hiljem siis teeks lahti.

Kelle asi see on hiljem, mis mul on garaazis. 
Kui see teeb projekti odavamaks,  siis nii teen
Vasta

Vaba maa - ise teed, ise vastutad. Cool

Kui müüd, siis ostjal võib olla eriarvamus pärast. Kindlustusjuhtumi korral võivad ka dokumenteerimata väärtused mõjutada kahjuhüvitise saamist. Kui lased hallvee otse loodusesse, võib sellestki paha sündida (selles mõttes, et $itud kellegi kaevu täis).

Muus osas: kes sinna metsa taha ikka näeb, mida seal täpselt tehakse. Kniks naabriga suhted korras on, ongi kõik korras.
Vasta

(03-08-2021, 11:54 AM)v6sa Kirjutas:  Vaba maa - ise teed, ise vastutad. Cool

Kui müüd, siis ostjal võib olla eriarvamus pärast. Kindlustusjuhtumi korral võivad ka dokumenteerimata väärtused mõjutada kahjuhüvitise saamist. Kui lased hallvee otse loodusesse, võib sellestki paha sündida (selles mõttes, et $itud kellegi kaevu täis).

Muus osas: kes sinna metsa taha ikka näeb, mida seal täpselt tehakse. Kniks naabriga suhted korras on, ongi kõik korras.

Kaevude ja hallvee teema hõreasustuses. Ka üks "projekt" käsil pisikese 20-ruuduse majakesega kus mul Proua nõidus kaevu välja (vett on vägevalt) ja vaja ka mõistlikusse kohta septik-hallvesi suunata. On vähe mõtlemist sest veepeegel on praegu proovikaevamise järel 1,5 meetrit maapinnast!!! Lisaks tee-ehituse programm ja vähe roovaba rannakest ka. Lisaks elekter 140 meetrit maasse, kännud-särgid-värgid maa-alla, kiviaed väravasse jms. 

Alustame sellest et kasutame TERVET MÕISTUST ja pisukest elukogemust. Ja siit tuleb esimene küsimus: kui kaugel olid vanasti joogiveekaevud talude juures loomalautadest??? Kuskohas olid vanasti 50 meetrit kujad jms lollus??? Ja loomad, elkõige suured pudulojused, suudavad laudas maasse immutada arutuid koguseid kuzt ja zitta! Maja, millest me Amblas hädalistelkasuks olematu raha eest loobusime, oli kaev 3 meetrit toa- ja lauda uksest, nurga sees kahe vahel!!!Mingit probleemi, ol iäkk i7 meetrit sügav puurkaev elik pumbakas.

Päris pinnaveekaevuga, kui zittumisbande on kõrgemal ehk veesoonel ülesvoolu, on võimalik tõesti kaev ära rikkuda.  Mul vist õnnestub hallvesi pea meeter madalamasse metsaalusesse ja kaugemale kui 50 meetrit ka lasta aga mis saab olema koormus??? OLEMATU 3-4 inimese vee tarbimine suvekoduna. Me räägime maksimaalselt kuubist kuus, kui sedagi. Ja seal on siis 95% H2O ja 5% kõike muud. Käib mingi täiesti idiootne biopuhastite teema mis mitte kunagi, rõhutab - MITTE KUNAGI!!! - eramajas tööle ei hakka sest mitet keegi ei suuda bakteritele vajalikku kogust zittuda! Septiku ülevoolust tulev iimutuspeenrasse suubuv hallvesi ei suuda mitte kunagi midagi ära reostada. Isegi siis mitte, kui sa selle otse vooluveekogusse lased. Lihtsalt võiks naispere poest pesukeemiat ostes väheke mõelda ja tarbida fosforivabu tooteid. Nagu me seda teeme merel! Jah, me tohime oma sepitanki avamerel tühjaks lüaü ja kui sa otse käigupealt sinna peakat ei pane, ei ole isegi see aru saada... Ristluslaevad panevad läraki tuhandete tegelaste mitmete päevade hallvee Läänemerre ja ka ei ole veel meri päris zitt! 

Tiheasustus on aga muidugi teine teema. Kuigi olles siin mitmekümne meetri kõrgsue liivahunniku otsas, kus põhjavesi on kaugemal kui 22 rõngast, ei suutnud me siin nõmmekatega ka aastakümnete jooksul mingit reostust tekitada Smile Olid ajad nõukaaja lõpul, kus Nõmmel voolas tänavatel päris palju hallvett, sest vesiklosetid ja uued dušširuumid olid olemasolevatele imbkaevudele liiast. Aga ega siis Mr.Hanky uju, H2O mõningaste lisanditega, sel ajal BioEst'iga Wink Ja jõuame siis nüüd ringiga pudulojuste juurde tagasi ja kuna siin on palju reaalseid (endisi)koduloomakasvatajaid, siis kui palju liitreid süüa ja juua iga päev üks hobune, üks lehm, üks lammas ja üks siga ka tahavad??? 

PS: mul on välikäimla u.20 meetrit kaevust "allavett" ja rekordid on 40-50 inimest tarbivad seda! Ma olen 30 aasta jooksul 3 korda sealt kevadel mulla välja võtnud. Kusjuures julgelt pool on ju turvas... Ahjah linnas ju ka kuivkäimla ja kahte kanti täis saada koos ohtra potipesuks vee kasutamsite jms on 4-liikmelisel perel päris tegu! Ja kui sibi tuleb, siis on ju ka see vedel värk kus puhast tahkeainet oleks peale dehüdreerimist ikkagi paarkümmend kilo!!!
Vasta

mjah, 30 aastat lasime oma veed imbkaevu pluss kuivkäimla sisu paari-kolme aasta tagant põõsa alla. Majas 1-2 püsielanikku. 
Mitte kedagi see ei kottinud kõik see aeg. Külas on asustus kokku veel 4 talus, vesi kõigil väga hea. Ja nüüd peaks paigaldama biopuhasti. Otsige lolli.
Vasta

Nu ma oleks pidanud alustama asukohast.
Järvakandi.
Ja majad ümberringi.

Kanalisatsioon, vesi, elekter on olemas krundil.
Seega maasse ei lase midagi.

Ikka torusse, sinna kuhu kõik muugi.

Lihtsalt käibki mul maa planeerimine ja mõtlen, mida ja kuidas paigutada.
Hiljem siis juba eskiis ja projektitasemel tegemised.

Olemas maaküte (paigaldatud), kas see toidaks ära ka 100 ruuduse garaazi?
On see võimalik?

2 pumpa? Või on see utoopia?
Pole maaküttega kogemusi.
Vasta

(29-07-2021, 22:13 PM)Janka Kirjutas:  
(29-07-2021, 21:22 PM)A.V.S.K Kirjutas:  Kõik eramajade ehitused, mida see suvi nägin on 100% bauroc valgetest plokkidest.
Millest see tuleneb? Odavus? Fibo üldse ei kasuta keegi, paistab.

Odavus ja ploki mass. Bauroc on tunduvalt kergem, kui Fibo. Füüsiliselt kergem laduda ja koormus vundamendile samuti väiksem. No ja soojustamisel ja viimistlemisel on omad nüansid kindlasti, minu meelest Bauroci kasuks. 
Baurocil on ka miinuseid. Kui tahad tema külge midagi püsivalt kinnitada nii, et plokist see kinnitatav tükki välja ei rebiks, siis enne ikka kaalu hoolikalt, millega ja kuidas sa kinnitad ja kas sul on ikka väga vaja seda otse ploki külge kinnitamist või leidub mõni asjalikum alternatiiv.

Mul jälle keel ei paendu, mina ütlen endiselt aeroc. Ka viimistluse ja soojustuse osas on eriarvamusi. Olen neid teinud nii seest, kui väljast(x10 vähemalt) - mingit erilist õnne pole seni olnud. Ja poes räägitav, et iga jorss oskab laduda ja tuleb hea, on ka nii ja naa, sest tavaliselt ei tule. Olematu vuugi ja ploki mõõtude ebatäpsus lõppeb külmasildade ja suurte kõverustega. Kõige paremaid seinu kohtasin kunagi hinnapakkumise tegemisel, kus täiesti ehituskauged inimesed olid oma majal seinad ise üles ladunud. No oli kohe hea, silm lausa puhkas. Kahjuks ei saanud seda tööd endale, konkurent pakkus paar krooni ruudust vähem : )
Ohtlik on aeroci puhul veel vihm, kui seda juhtub kõvasti seintesse sadama. Võib juhtuda, et neid ei saa pärast mitu aastat kuivaks ja jääbki lõputult soola välja ajama, lükkab viimistluse lahti. Nii, et sellega on nii ja naa. Ise vist teeks oma maja aerocist küll, aga siis võtaks rendist ka lintsaed-värgid. Ja enne oma kallale asumist harjutaks paari maja jagu kuskil külapeal.
Vasta

Segased ajad praegu, Bauroc suutis ka suve alguses tarneid väiksematele klientidele endiselt täita. Ooteajad muidugi meeletud. Ise betoonist õõnesploki usku. Oma garaaž Columbia kivist. Väga rahul. Ilus sile pind võrreldes kergplokkidega.
Vasta

(03-08-2021, 21:46 PM)alfredo Kirjutas:  
(29-07-2021, 22:13 PM)Janka Kirjutas:  
(29-07-2021, 21:22 PM)A.V.S.K Kirjutas:  Kõik eramajade ehitused, mida see suvi nägin on 100% bauroc valgetest plokkidest.
Millest see tuleneb? Odavus? Fibo üldse ei kasuta keegi, paistab.

Odavus ja ploki mass. Bauroc on tunduvalt kergem, kui Fibo. Füüsiliselt kergem laduda ja koormus vundamendile samuti väiksem. No ja soojustamisel ja viimistlemisel on omad nüansid kindlasti, minu meelest Bauroci kasuks. 
Baurocil on ka miinuseid. Kui tahad tema külge midagi püsivalt kinnitada nii, et plokist see kinnitatav tükki välja ei rebiks, siis enne ikka kaalu hoolikalt, millega ja kuidas sa kinnitad ja kas sul on ikka väga vaja seda otse ploki külge kinnitamist või leidub mõni asjalikum alternatiiv.

Mul jälle keel ei paendu, mina ütlen endiselt aeroc. Ka viimistluse ja soojustuse osas on eriarvamusi. Olen neid teinud nii seest, kui väljast(x10 vähemalt) - mingit erilist õnne pole seni olnud. Ja poes räägitav, et iga jorss oskab laduda ja tuleb hea, on ka nii ja naa, sest tavaliselt ei tule. Olematu vuugi ja ploki mõõtude ebatäpsus lõppeb külmasildade ja suurte kõverustega. Kõige paremaid seinu kohtasin kunagi hinnapakkumise tegemisel, kus täiesti ehituskauged inimesed olid oma majal seinad ise üles ladunud. No oli kohe hea, silm lausa puhkas. Kahjuks ei saanud seda tööd endale, konkurent pakkus paar krooni ruudust vähem : )
Ohtlik on aeroci puhul veel vihm, kui seda juhtub kõvasti seintesse sadama. Võib juhtuda, et neid ei saa pärast mitu aastat kuivaks ja jääbki lõputult soola välja ajama, lükkab viimistluse lahti. Nii, et sellega on nii ja naa. Ise vist teeks oma maja aerocist küll, aga siis võtaks rendist ka lintsaed-värgid. Ja enne oma kallale asumist harjutaks paari maja jagu kuskil külapeal.

Enne kui see plokk Aeroci nime sai, oli ta Siporex. Selle ladumine pole mingi raketiteadus, aga nüansid tuleb enne selgeks teha. Mul ladusid profid, kes enne olid ikka mingi 20 maja aerocist ladunud. Sirged seinad, ja soe maja sai. Kusjuures 20-aastat tagasi olid plokid veel ilma sooneta. Probleem mis mulle on silma hakanud on vale krohvi kasutamine. Näinud mitut maja mis krohvi laiguti maha lükanud. Aeroc tahab mineraalkrohvi ja korralikult ära kuivamist enne välis krohvi. Ma kuivatasin vist lausa 2 aastat enne kui krohvitud sai. Esimesel talvel olid plokid ikka vett täis, et maja sooja ei pidanud. Teisel aastal olid küttearved juba poole väiksemad. Julgen soovitada küll, saab hea ja soojapidav, aga amatööri laduma ei laseks.

Kummalise lahendusena olen näinud naljamehi, kes aeroc plokile veel peno peale panid. Jäi mulle arusaamatuks.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta

spitfire
Kummalise lahendusena olen näinud naljamehi, kes aeroc plokile veel peno peale panid. Jäi mulle arusaamatuks
.


Ma olen näinud mehi, kes mõne aasta pärast hallitava maja ümbert penoplasti lahti on harutanud. Ja ikka see autoklaavne niiskus ja kehv majasisene ventilatsioon põhjuseks.

Siporex on Aeroci soomekeelne analoog, vanem vend. Ja nemad teevad, või vähemalt tegid kunagi täislahendust - poorbetoonist laepaneelid, sillused ja misiganes detaili maja ehitusel vaja võis minna. Sisekliima oli väga mõnus sellises majas ja ühesuguse tihedusega materjali kasutamine peaks välistama praod või muud ebameeldivused. Kunagi üks kuulsusrikas firma neid siin esindas, olid olemas täislahendused ja projektid. Aga kas enam üldse kohapeal toimetavad, ei oska öelda. Või on mõne suurema poolt üle ostetud, näiteks Bauroci : )

Kusagilt mälusopist meenub aastaid tagasi Soome Vabariigis kohatud maja, mis oli tehtud valu-poorbetoonist. Sedapalju kui omaniku jutust mõistsin, siis pärast teist suurt sõda ehitati seal sel viisil palju maju. Toormaterjal oli elektrijaamast pärit tuhk, millele aktiivselt kasutust otsiti. Seinad olid päris paksud, 60cm. Mingitel põhjustel - üks neist normaalsest kõrgem radioaktiivsuse foon, lõpetati varsti suuremahulised katsetused. Aga majad jäid, ilmselt leidub neid praegugi veel.
Vasta

(03-08-2021, 21:46 PM)alfredo Kirjutas:  Ja poes räägitav, et iga jorss oskab laduda ja tuleb hea, on ka nii ja naa, sest tavaliselt ei tule. Olematu vuugi ja ploki mõõtude ebatäpsus lõppeb külmasildade ja suurte kõverustega.
...
Ise vist teeks oma maja aerocist küll, aga siis võtaks rendist ka lintsaed-värgid. Ja enne oma kallale asumist harjutaks paari maja jagu kuskil külapeal.
2018a sügis ja 8+ alust 200x300 muutus 300mm paksuks seinaks kahe mitteproff-mehega (üks mina) kahe päevaga. Sillusevalu ja u-ploki valu võtsid kolmanda-neljanda päeva lisaks. Ei mingit materjali ebatäpsust või mängimist - lego kokkupaneks, sh murfor armatuur. Liimikulp (see oli olemas vist 200mm) sai tüütuks asjaks nimetatud ja töö käis suurema plaadi vuugisegukammiga, mida ka varem peos hoidnud. Tulemus täiesti sile ja soojustamine lust ja lillepidu - ei mingeid plaadinurkade eemalejäämisi vms. Harjutad oma esimest maja külapeal ja ütled praktikuna, kuidas on. Ilmselt sama, mida ma.

(04-08-2021, 01:16 AM)spitfire Kirjutas:  Kummalise lahendusena olen näinud naljamehi, kes aeroc plokile veel peno peale panid. Jäi mulle arusaamatuks.
Mina selles definitsioonis "naljamees" nagu ka kõik need, kes maja alates 2013 standardile (st soojusjuhtivus 0,12…0,22W/m²K) vastavalt ehitavad. Kes ei soojusta, neil on 0,34. Kes lisavad 100mm soojustust, neil 0,18 ehk siis peaaegu kaks korda soojapidavam ja standardile vastav: https://bauroc.ee/kalkulaatorid/u-arvu-kalkulaator/
(ma pole projekteerija, aga ilmselt ei ole need standardid erinevalt IKT sektori omadest mitte soovitus vaid uue eluruumi puhul nõue. Garaaž pole muidugi eluruum ja ei ole sundi)

Soojustuse panek on tööna väga väike panus võrreldes krohvimisega ja materjal maksab kõige muuga võrreldes vähe. Ma ei saa jälle aru inimestest, kes ehitavad möödunud sajandi soojapidavust sel sajandil. Aga vaba maa ja valikud. Mõned vanemad põhja-Waleslased ei saa nt aru, miks kahekordseid (pakett)aknaid vaja on ja kesse rumal võtab omavalitsuse poolt kinnimakstud aknavahetuse, kui viimistlus tuleb oma raha eest taastada - ahju saab ju rohkem kütta Smile
(Walesis puhkasin 6..7a tagasi ja olin sealsete tuttavate taolist maailmapilti nähes imestunud)


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

(03-08-2021, 21:17 PM)A.V.S.K Kirjutas:  Nu ma oleks pidanud alustama asukohast. Järvakandi. Ja majad ümberringi.
Kanalisatsioon, vesi, elekter on olemas krundil. Seega maasse ei lase midagi. Ikka torusse, sinna kuhu kõik muugi.
Lihtsalt käibki mul maa planeerimine ja mõtlen, mida ja kuidas paigutada. Hiljem siis juba eskiis ja projektitasemel tegemised.
Olemas maaküte (paigaldatud), kas see toidaks ära ka 100 ruuduse garaazi? On see võimalik?
2 pumpa? Või on see utoopia? Pole maaküttega kogemusi.

Maakütte puhul sõltub kõik kontuuri pikkusest ja maapinnast. 100-ruudune on nii väike, et sellise toidab ära vast isegi Nõmme liivasussi pandud kontuur Big Grin Mullakaart ja geoloogia näitab, et suure tõeväosusega on Järvakandis ikka väga hea maaküttekontuuri maa. Peaks olema piisavalt niiske et energia liiguks koos veega. Kindlasti tahavad spetsid teada kontuuri pikkust et pumbale pakkumist teha. Rusikareegel elamul on see, et 1 ruut köetavat pinda tahab 3 meetrit kontuuri. Kui on erakordselt hea märg maa, siis palju vähem, liivasussis rohkem. See konkreetne pea 760 jm kontuuri annab suisa sõgedalt välja, 12kW Nibe ei oska seda kuhugi panna Wink Vähemalt kahekordselt üledimensioneeritud nagu Parimal Sõbral tavaliselt kõik asjad Big Grin Lihtsalt on lõpuks optimeeritud ja üledimensioneeritud lahenduse hinnavahe nii väike, et pigem täislaks panna. Kas nüüd kulutad kogu asja peale 9 või 11K pole enam vahet...  Garaažil ei ole kaugelt sellist soojahulka vaja, esiteks ei hoita seal nii kõrget temperatuuri ja igasugu "lisad" on ka tavaliselt puudu ehk neid pole vaja. Sõltub muidugi garaažist, kõrgusest ja soojapidavuses aga 6kW boilerita pump võiks olla täiesti piisav paarisajameetrise kontuuriga. Punnita kuidas tahad, alla 5K€ pumpa ei saa, lisaks siis toru ja ekskavaatoritööd + ühendamine-paigaldus. 

Aga kui mõtled, et eramul on maaküte olemas ja sealt siis lisaks võtta kõrvalhoone küte? Ikka sama asi Big Grin Kui kontuuril võimu jagub ja pump on ka võimas ning kõrvalhoone ei asu just "maailma teises otsas" siis teoorias võiks ju saada. Ülikorralik maa-alune isoleerimine trassile ja miks mitte. Pump majas on ju sisuliselt sama, mis kaugkütte katlamaja asula teises otsas Big Grin Kõikse uuemad ja ägedamad suudavad juba välja saata 65-kraadilist vett radikaküttele, seda kannatab koos soojakadudega juba pikema maa taha põrandatorustikule ka saata. Ehk variante on aga odavat küll mitte. Mis kõige kuluefektiivsem on, pole enam selge. Kuna Järvakandi on jälle talvel suhteliselt külmem kant, ei ole ka õhk-vesi oluliselt odavam. Odavam vast ikkagi on tänu soetusmaksumusele, kui ei tule üle -20 talve. Seal on pumba hind 4K€ juures ja jääb ära maa sonkimine. Aga arvestada tuleb, et keset maad ja talvel on tegelik efektiivsustegur elik COP 2-2,5, mitte 3-4. Selle saab aastapeale. Paned odava ja lihtsa 4,5kW pumba, mis toidab nippa-nappa 100-ruuduse garaaži ära ja pesuvee saad ka, siis -10 õues kulutad ikkagi 1,5-2 kW jagu elektrit. Aga viimane muudkui kallineb...
Vasta

13, oled ka aknaid klaasima hakanud : )

Kui sügisel raha tuleb, ostan vähemalt plokid ära. Ladumiseni see aasta vaevalt jõuab, aga ju siis järgmisel. Kuhu enam kiiret, kui materjal õuel haigutab.
Loomulikult pole aeroci ladumine raketiteadus, aga minu kogemused järeltöödel näitavad, et alati saab paremini. See liim on vahest sedavõrd kõvaks kuivanud ja teda on nii rohkesti välja jooksnud, et pool aastat toksid teist maha, enne kui oma tööga alustada võib. Loomulikult saaks ladumisel seinad kasvõi järgmisel päeval kerge vaevaga puhtaks, aga eks igaüks ajab vaid raha taga ja keda niiväga huvitabki, mis järgmine mees teeb. Mingil põhjusel olen ainult ühte viisakat inimest müüritöödel kohanud, tema tegi täitsa üksi. Tavaliselt on müüripunt kuskilt kopli liinidelt või peipsi äärest pärit ja meenutab rohkem triot Nikulin, Morgunov ja Vinitsõn pärast puskari degusteerimist, kui et inimesi, kelle kätte julgeksid usaldada oma koeraga jalutamise. Aga maja laduma millegipärast sobivad. Ma ka ei tea, kus siin konks on.

Soojustamise kohalt - olen näinud maja, kus alumise korruse seinad läksid lammist, ülemine aerocist. 150 peno pandi kohe praktiliselt järgmisel päeval peale, kui ladumine lõppes, ülejärgmisel vist juba armeeriti ja siiamaani pole midagi maha ka kukkunud. Vent peab esimetel aastatel veidi tugevamaks keeratud olema, siis kuivab ikka vast ära.
Vasta

PlyVal64

Maapind pidi olema 30cm mulda umbes ja liiv allpool seda.
Kõik.

On see hea või halb, ei tea veel. Elu näitab.

13piisab
8 alust 3 päevaga päris hea.
Siis ju kõige hullem pole.
Mingi nädalase puhkuse või ka nädalavahetusega saab palju tehtud.

Ma lombi taga tööl ja ega ainult nädalavahetuseti saab eestisse, kui just puhkus pole.
Et nv saab ju ikka midagi ära teha.
Koos kellegagi.
Arvasin, et asi hullem.
Vasta

(04-08-2021, 19:01 PM)13piisab Kirjutas:  
(03-08-2021, 21:46 PM)alfredo Kirjutas:  Ja poes räägitav, et iga jorss oskab laduda ja tuleb hea, on ka nii ja naa, sest tavaliselt ei tule. 
2018a sügis ja 8+ alust 200x300 muutus 300mm paksuks seinaks kahe mitteproff-mehega (üks mina) kahe päevaga. Sillusevalu ja u-ploki valu võtsid kolmanda-neljanda päeva lisaks. Ei mingit materjali ebatäpsust või mängimist - lego kokkupaneks, sh murfor armatuur. 

(04-08-2021, 01:16 AM)spitfire Kirjutas:  Kummalise lahendusena olen näinud naljamehi, kes aeroc plokile veel peno peale panid. Jäi mulle arusaamatuks.
Mina selles definitsioonis "naljamees" nagu ka kõik need, kes maja alates 2013 standardile (st soojusjuhtivus 0,12…0,22W/m²K) vastavalt ehitavad. Kes ei soojusta, neil on 0,34. Kes lisavad 100mm soojustust, neil 0,18 ehk siis peaaegu kaks korda soojapidavam ja standardile vastav: https://bauroc.ee/kalkulaatorid/u-arvu-kalkulaator/

Siin ei ole peamine küsimus mitte soojusjuhtivus vaid, see kuidas niiskus seinast läbi poeb. See peno ja seina vahe on riskantne koht, kuhu niiskus võib hakata kogunema. Ja edasi on väike samm hallituseni. Ma ei mäleta kus, aga oli päris hea artikkel, kus siis 10+ aastat "hästi" soojustatud majadel puuriti seinad läbi ja vaadati "mis karul kõhus on". Silmaga polnud midagi näha aga hallitusekolded olid just nende kihtide taga kust niiskus raskustega läbi ronis. Siis krohvi alune (kui silikoonkrohv) või peno alune. Kõige riskantsem koht oli pesuruumi ja leiliruumi vaheline sein, eriti kui need vastastikku juhtusid. Seal niiskus tee sisse leiab aga naljalt välja ei pääse. Millest samuti "unustatakse" rääkida, on ehitus niiskuse plokist välja saamine. Kõik need muud ilusad numbrid mis paberile joonistatakse unustavad selle protsessi ära. Nende numbrite järgi võiks isegi silikoonkrohvi kasutada. Kuna praktikas millelegi kuivamisaega ei anta siis siit see niiskus probleem ja hallitus risk kerima hakkab.

Kui eesmärk on soojem sein, miks siis mitte paksem aeroc plokk? Mul sai 375mm, soojusjuhtivus numbreid enam ei mäleta. Ühele poole sai pahtel ja teisele mineraalkrohv, 21+ aastat ja kestab hästi. 

Lappasin oma aeroc kividega kaasa saadud kataloogi läbi ja kombinatsiooni aeroc+peno, sealt ei leidnud. Küll oli seal aeroc+vill+tuuletõke+laudis. Mul muidugi väga vana kataloog, see ei tea uuemast elust midagi, aga pildid olid seal juba värvilised Smile

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta

(05-08-2021, 12:13 PM)spitfire Kirjutas:  Kui eesmärk on soojem sein, miks siis mitte paksem aeroc plokk? Mul sai 375mm, soojusjuhtivus numbreid enam ei mäleta. Ühele poole sai pahtel ja teisele mineraalkrohv, 21+ aastat ja kestab hästi. 
375 Aeroc ilma soojustuseta peeti soojapidavuse mõttes kehvaks juba 2000-ndate algul. On meeles, kui 2004 vedasin ühte projekti, kus järelevalve arvutustel ja tungival pealekäimisel sai muudetud projekti ja lisatud 375 Aerocile 50mm EPS. Tänaseni mõningane kokkupuude kõnealuse hoonega olemas ja pole kuulnud hallitusemuredest. Kui kuskil ongi selline mure, siis ehk on fassaadil kasutatud sinna mitte ettenähtud EPS-i, hulka tihedamat ja tugevamat põranda oma näiteks.
Vasta

Bauroci puhul EPS ei ole hea lahendus jah, kuna Bauroc levinud plokkidest kõige paremini niiskust läbi laseb. Praktikas see kindlasti oleneb veel sajast muust asjast, kas probleem tekib või mitte. Aga mida väiksem on EPS kiht, seda suurem on tõenäosus, et kastepunkt EPS ja Bauroci vahele tekib. 200mm EPS puhul enam ei tundu väga reaalne (sest EPS ja seina vaheline punkt on piisavalt soojas), 50mm puhul aga tundub oht väga suur, sest EPS ja seina liitepinna temp palju madalam kui toatemp. Umbes nagu tõmbaks seina kilega üle väljast poolt..
Vasta

(04-08-2021, 21:26 PM)A.V.S.K Kirjutas:  PlyVal64

Maapind pidi olema 30cm mulda umbes ja liiv allpool seda.
Kõik.

On see hea või halb, ei tea veel. Elu näitab.
Küsimus on vees ehk selles, kas meetrine kraav vett täis läheb. Kui meetri-1.20 peal juba midagi liigub, on tegu hea maaga. Sestap on ka päris kaval kaevata just sügisel kütteperioodi alguses, kus võiksmingi ülevaade tekkida. Kevadel on ikka vesi kõrgem aga just peale kuuma ja kuiva suve võiks olla mingigi vesi kusagil kraavis. Sealsamas tegime kõrval sama töö, 150 meetrit vahet, meeter kõrgem ja isegi kaevise koosseis oli täiesti teine. Tundub nii, et üks maja on Jääaja järgse järvekese kaldal ja teine kinnikasvanud järvekese sees. Savikihid reedavad. Samas ega enne ei tea, kui kopp on maas VÕI käid vitstega krundi üle. Ei ole veel "nõidumisest" pädevamat leiutatud - ka Tallinna Vesi pidi täiesti rahumeeli vitsatama, puurkaevu puurijatest jms kaadrist rääkimata. Lihtsalt õige tundlik "pendliendel" peab olema - igaühe käes ei näita.  

Näiteks siin: see megakuiv suvi ja antud kohast 10 meetrit kõrval mattis ekskavaator kände maasse ning seal ei olnud vett ka 3-4 meetri sügavusel! Siin tuli 2,5m peale jõudes kohe vesi ja pärast kerkis veepeegel 1,5 meetri peale. Aga siin otsisime just salvkaevu kohta - Proua mul "nõidus". Samas sai otsitud ka mujalt veesooni, et võimalikku imbväljakut veesoonde mitte saata. Ja 50 meetrit kaugemal meeter kõrgemal oli maa tuhkkuiv peaagu 5 meetrini - veel sai kändu maetud! Ja seal pole isegi lähedal ühtegi veesoont!!! Ehk vitsaga saab päris adekvaatse pildi soonte asukohtadest aga mitte kahjuks nende sügavusest.  Aga oma peas projektide tegemiseks piisab Wink Siiani on kolm kaevu nii tehtud ja kõigis on ka vesi sees Big Grin 

Kuukli kaart koos tänavavaate ja piltidega on ka tore asi Big Grin Järvakandi asula ise ei tundu tõesti kusagilt otsast kraavitatud olevat aga küll Terviseradadel paistab sellist ideaalset maküttekontuuri maad Big Grin Saaks sinna discgolfi korvi platsile toru maasse ajada, kus alles saaks energiat Wink Sama asi teispool maanteed miski Oja uulits - kraavid ja vesi täitsa olemas - ideaalne maakütte ala.
Vasta

Järvakandis maaküttega maju päris mitu, Pärnu pool otsas vähemalt küll. Keegi igatahes ei kurtnud küll, et ei toimiks vms.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne