Garaaži ehitamine

Aga ehituse suhtes pole ju vesine maa hea või eksin?
Vundament hakkab "ujuma"? Kelder täitub veega jne?

Mismoodi siis aerocist seina soojustada?
Tõesti aeroc+vill+tuuletõke+laudis tegema?
Laudist väga ei tahaks. Pigem krohv.

Aerocil endal selline info kodulehel:
https://bauroc.ee/infomaterjalid/ehitusfuusika/niiskus/
https://bauroc.ee/solution/passiivmaja-v...-lahendus/
Vasta

kui maja hallitab siis puudub ventilatsioon. Selle unustavad kõik kes maju ehitavad ja pärast lahendusi kiruvad. Hoitakse kokku. Minu jaoks parim variant 250 Aeroc ja 100 peno ning korralik ventilatsioon. Majas peaks olema kerge alarõhk, et niiskus konstruidest eemal hoida. Enamus panevad - lasevad panna- soojusvahetiga ventseadmed kuid unustavad seadistada väljatõmbe suuremaks. Minul Kodune lahendus ridakal 375 aeroc ja krohv, värskeõhuklapid ja sundväljatõmme niisketest ruumidest pidevalt - ei ole hallitust liigniiskust ja soe on ka. 
Ei ole ühte kindlat lahendust kuid ventilatsioon peaks olema ka lahendusele vastav. Lihtsalt mingid augud ja korstnad õhuvahetust ei taga.
Vasta

(05-08-2021, 17:46 PM)A.V.S.K Kirjutas:  Mismoodi siis aerocist seina soojustada?
Tõesti aeroc+vill+tuuletõke+laudis tegema?
Laudist väga ei tahaks. Pigem krohv.

On selline kõva vill olemas, mida saab otse krohvida. Põhimõte sama mis peno paigaldamisel. Kinnitub segu ja tüüblitega seinale. Armeerkiht otse villale ja sinna viimistluskrohv otsa.
Vasta

(05-08-2021, 19:26 PM)hundu77 Kirjutas:  Enamus panevad - lasevad panna- soojusvahetiga ventseadmed kuid unustavad seadistada väljatõmbe suuremaks.
Mis tootja seadmetel see eraldi seadistamist vajab? Valloxitel nt vaikeväärtustena erinevused kenasti sees ja peab hoopis vaeva nägema, et neid võrdseks või valepidi sättida. Igati loogiline, et ka teised tootjad teavad ventilatsiooni alustõdesid ja tavarežiimidel püüavad alarõhku tekitada.
Iseküsimus on, kui õhutihedad on hooned tegelikult ning kas tavaline lihtne kodune "värske õhk peale kuivadest ruumidest ja väljatõmme märgadest" lubab seda alarõhku kõikjal. Ka suletud uste korral.

Erand on valloxil muidugi kaminarežiim, mis tekitab / püüab tekitada ülerõhku. Aga seda saab rakendada vaid taimeriga. Loogiline.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

Alarõhku igas majas pole soovitav tekitada. Radoonikaart näitab, kus oht suurem. Radoon tekitab kopsuvähki, muidugi on suitsumehel pohui aga lapsed!!!
https://keskkonnatehnika.ee/radooniriski...use-atlas/

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Kuidas oleks bauroc garaazile, fibo taldmikuplokk, armeerimine, ja täisvalamine.
Ja siis fibost meetrine vundament maa sees ja natuke pinnapeal.

Ühesõnaga fibo vundament baurocist garaazile.

Või pigem valada lint üleni betoonist ja fibo üldse mitte kasutada?

Kuidas saab teha kindlaks, kui sügaval on konkreetsel krundil külmumispiir?
Vasta

(06-08-2021, 09:27 AM)A.V.S.K Kirjutas:  Kuidas oleks bauroc garaazile, fibo taldmikuplokk, armeerimine, ja täisvalamine.
Ja siis fibost meetrine vundament maa sees ja natuke pinnapeal.

Ühesõnaga fibo vundament baurocist garaazile.

Nii käibki. Fibo soojustad penoga.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta

Fibo ise maa sisse ei paneks. Columbia ju palju parem ning plokk ise soodsam. Koos täisvalamisega tuleb vast sama hind Fiboga, aga lõpptulemuseks täisbetoon.
Vasta

Kas keegi suudaks mulle ära tõestada, milleks on vajalik kaevuda maasse ja matta sinna mingit fibo või columbiat?

Eskiisprojektis oli mulle ka ehituskunstnik fibo joonistanud.
Ma talitasin oma mõistuse järgi.

               

Valmis vundamendi ja kanali maksumus koos vundamendist välja jääva pinna silumisega 1949,35.-€ aastal 2016.
Lisatööjõudu rohkem ei kasutanud, kui et kanali ladusime isaga kahepeale ja valamistöö juures oli ta samuti segumeistriks.

Hinnas kõik tööriistad, materjalid ja masinate rendid, mida kasutasin. Alustasin kahe palja käe ja isalt laenatud käsikäruga.

Ahjaa, A.V.S.K.! , postide alumine serv on vundamendi põhjast ehk siis maapinnast 1,7meetri sügavusel.
Vasta

Väga tänulik Janka.
Valasid torud täis ja sinna armatuurijupid?

Kui pikad armatuurijupid?
Mis jämedus?

Ja siis lihtsalt kogu kupatus uuesti betooni alla ja valmistulemus lintvundament betoneeritud vaiadega jah?
Vägev.

Ja see maapealne plekktoru / vent.toru osa on lihtsalt liiva all jah?
Muud seal pole?

Augud puurisid pinnasepuuriga jah?



Räägi kanalist.

Kui sügav auk.
Mis materjalid / järjestus.
Et vesi ei roniks sisse jne.

Väga kasulik info mulle.
Tänan
Vasta

Postidesse said umbes 1,3 meetri pikkused jupid püsti torgatud, millest nõks alla 0,3 meetri jäi maapeale.
Tolle armatuuri diameeter on 20mm.
Vundamendi lindi jaoks sidusin seejärel kaks rida 12 või 16 mm armatuuri nende vaiade külge. Täpset mõõtu ei mäletagi enam. Üks rida üles-, teine allapoole. Töötab vertikaalse murde vastu, mis oligi eesmärk. Horisontaalse murde vastu eriti ei tööta, aga see murre on ju ka minimaalne, vaid põranda raskus.

           

Kanali sügavus on valitud selline, et minu 175+ cm-se pikkuse juures paistab peanupp välja. Vist sai 1,6m.

               

Alguses mõtlesin, et teen ilma pinnase koorimiseta, aga siis ei andnud hing rahu, sest tegemist kunagise põllumaaga ja mulla kihti oli liiga palju. Kohati lausa pool meetrit. Allpool mulda on kõik puhas kruus. Maakera loomisest saadik. Elan kruusavöö peal. Eemaldatud mulla asendasin liivaga ja väljapoole vundamenti jääva osa täitsin tagasi samuti liivaga.   Postid on seega pooleldi kruusas, pooleldi liivas olenevalt maakera kumerusest.
Vundamendi ümber on nüüd ca pooleteise meetri laiune liivast perimeeter. 
Pinnasepuuriga polnud seal kivide ja kruusa sees midagi teha. Kõik on labida ja kangi töö.
Vasta

Kanali põhi sai loomulikult valatud liivapadjale. Põhja alla hüdroisolatsiooni ei paigaldanud. Ca kümme senti betooni, armatuurvõrk sees.
Kanali küljed on laotud silikaadist. Ladumisel on kasutatud seinte tugevuse huvides pilastrite tehnikat. Piltidelt näha.
Hüdroisolatsiooniks sai lihtne ruberoid, ülekattega.

         

Pilastrite väljastpoolt katmata jätmisega sai tehtud viga.  Oleks pidanud ka need ruberoidi või mõne muu niiskust isoleeriva materjaliga katma.
See tõik ilmnes hiljem.
Hoolimata kruusasest pinnast ja tohutust kogusest liivast seal põranda all ja kanali ümbruses, imavad pilastreid moodustavad silikaatkivid nii piisavalt niiskust endasse, et täna kanalit seestpoolt vaadates on kivide värvivahe märgatav.
Ja hoolimata sellest, et kanali põranda alla mitte mingisugust hüdroisolli ei paigaldanud, on põrand kuiv nigu kõrbe kaev.

       
Vasta

Külmakergete vastu on selline vundament kaitsmata. Kui on kuiv kruus ainult all, pole vast praktikas hullu. Kui peale tuleb palgist maja, pole ka hullu, sest iga liikumine uut mõra seina sisse ei tekita. Kui aga seinad plokist teha, siis on oht et üks hetk paistab valgus läbi mõra tuppa. 
Põrandat armeerides tuleb aga küll armatuur ülekattega panna. Pildil mitu kohta, kus ainult serv-servaga vastamisi.
Vasta

Selle külmakerke kohta tuli lahe lugu meelde: suvila naaber vene ajal, kui kõik ruutmeetrid olid loetud, arvas et on kaval ja keevitas omale no enam-vähem 20ft konteineri mõõtu rauast kasti sinna suvila alla,  kohale toodi see treilaga ja kraanaga tõsteti sisse. Põhimõtteliselt oli see rauast täiskelder maja all, püsti sai käia, mis siis tööjuurest virutatud u.5mm rauast kokku oli keevitatud. Aga vend oli selle olukorra kuidagi kavalalt lahendanud, see raud kast elas kuidagi oma elu seal all, talvel kerkis ja suvel vist ka vajus, aga majaga polnud see konstrui otseselt justkui seotud. Konsiilium muidugi ahhetas ja ohhetas, kõikide teooriate kohaselt poleks tohtinud see toimida, aga sinna ta sai ja seal tema on.

Mitte et see nüüd selle garaaziga kuidagi seotud oleks..

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta

(07-08-2021, 00:07 AM)olli Kirjutas:  Külmakergete vastu on selline vundament kaitsmata. Kui on kuiv kruus ainult all, pole vast praktikas hullu. Kui peale tuleb palgist maja, pole ka hullu, sest iga liikumine uut mõra seina sisse ei tekita. Kui aga seinad plokist teha, siis on oht et üks hetk paistab valgus läbi mõra tuppa. 
Põrandat armeerides tuleb aga küll armatuur ülekattega panna. Pildil mitu kohta, kus ainult serv-servaga vastamisi.

Ja oodatud tarkusepärl tuli jälle  Big Grin
...teadmata, mis asub betoonplaadi ümber ehk siis vundamendivöö ja plaadi vahel.
...teadmata, mis asub betoonplaadi ja vundamendivöö all ning seda vööd ümbritsevas liivaperimeetris.
Meelega jätsin rääkimata ja ei hakka ka hetkel eraldi üle targutama. Taiplik taipab isegi, mis asi sinna sai maetud.
Armatuuri ülekatte kohta märkus õige. Lihtsalt materjali ja hoone mõõdud olid sellised ja ühtegi millimeetrit ostetud materjalist üle ei jäänud nii, et sai nagu sai ja jäi nagu jäi. Ei nuta nende potentsiaalsete tekkivate (kas peaks äkki ühe "kõhhiga kirjutama????? Big Grin  ) põrandamõrade pärast isegi täna, viis aastat hiljem.
Vasta

Viskan veel mõned pildid ajaloost ja viimasest hetkeseisust.
Neile, kes kahtlevad, et kas on võimalik ja kuidas on võimalik ja kas saab ikka ise oma kahe käega ilma võõra tööjõuta ja pangalaenuta hakkama jne...
Innustuseks.

                                   

Klahvide klõbistajatest tiureetikutele soovitus aga selline...
- Herra ei ajap siin teemas rohkemp ködi suust välla, vaid näitap nüit, mes ta ka ise teinut omap.
Vasta

Tsitaat:Meelega jätsin rääkimata ja ei hakka ka hetkel eraldi üle targutama. Taiplik taipab isegi, mis asi sinna sai maetud.



Ma kommenteerisin selle põhjal mis pildil näha ja postitusest välja lugeda võis. Kui osa juttu jäetud kirjutamata, siis muidugi võivad asjaolud olla teised. Aga seda enam on oluline märge maha jätta, et sellisel kujul lahendus pole meie kliimasse sobiv. Muidu keegi võtab veel puhta kullana.
Vasta

Ühesõnaga - arvasid.
Vaevumata süvenemisse.
Isegi pildil on ilmselgelt näha kile all penoplaat pluss see ring, millest pildistajapoolsel küljel plaadi serv veel maha lõikamata.

https://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=89180

Kuradi pihureetikud, ma ütlen...
Vasta

(07-08-2021, 12:36 PM)Janka Kirjutas:  Kuradi pihureetikud, ma ütlen...

Tubli, medali saab olympiakomitee valvelauast. Mask ja vahetusjalatsid kaasa. Kõik on loomulikult ainult attituudi küsimus.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta

Kas tõesti kaevati hiljem perimeeter uuesti lahti soojustuse lisamiseks?

https://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=89181

Või saan ma valesti aru ja ei ole tegu vundamendiga selle betooni näol seal servas?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne