[muska71]

Viskan veel mõned pildid ajaloost ja viimasest hetkeseisust.
Neile, kes kahtlevad, et kas on võimalik ja kuidas on võimalik ja kas saab ikka ise oma kahe käega ilma võõra tööjõuta ja pangalaenuta hakkama jne...
Innustuseks.

       

Klahvide klõbistajatest tiureetikutele soovitus aga selline...
- Herra ei ajap siin teemas rohkemp ködi suust välla, vaid näitap nüit, mes ta ka ise teinut omap.

hea palk saab ikka.
Buumiaeg ehitasin fibost vanale kokku vajumas kuurile seinad ümber.käsitsi kaevasin vundamendipostid paeni, meetri jagu siis lintvundament peale ja fibo seinad ja plekk katus peale.plekiks ostsin tootest rulliplekki,servad keerasin käsitsi üles ja valtskatus,metall uksedki tegin ise,aga aknaid pole veel...Jäätmejaamast saadud raamid tõmmatud kruvidega seina,et lumi sisse ei tuiskaks ja kärab küll,kui vaja saab alati edasi ehitada.Hetkel otsene vajadus puudub.

[A.V.S.K]

Suur tänu vastuse eest ja piltide eest Janka.

Väga kasulik ja motiveeriv.
Ka ehitan ilma laenudeta ja muude värkideta.
Võtab aega, aga kõike teen omale.

Palk tiksub Soomest, seega saan hakkama.
Ei taha mingeid laenusid kaela. Ka krunt tuli oma rahadega 100%.

Esialgu plaanis just garaaz teha, kuna vaja kuskil hoida mingit materjali, "kola" ja tööriistu jms.
Ja garaaz lihtsam. Neli seina ja katus ja valmis.
Siseviimistlus jne jne võib oodata.

Ja majaga nagunii läheb aega. Paneb "ajutiselt" mingi soojustatud putka püsti, kus saab lõunat süüa ja puhata.
Igav ei hakka.

[Janka]

Kas tõesti kaevati hiljem perimeeter uuesti lahti soojustuse lisamiseks?

https://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=89181

Või saan ma valesti aru ja ei ole tegu vundamendiga selle betooni näol seal servas?

Soojustus sai paigaldatud vundamendi alla ja väljapoole vundamenti pärast saalungute eemaldamist. Liivapadi oli ju sinna enne valamist tekitatud, asi seda siis labidaga eemale lükata, soojustusplaadid paigaldada ja uuesti liivaga katta. Köki-möki võrreldes kruusa sisse postide jaoks vajaminevate aukude kaevamisega.

[olli]

Mis kasu on soojustusest vundamendi all külmakergete ärahoidmise kontekstis? Soojustuse all ära külmuv pinnas põhjustab külmakerkeid täpselt samamoodi. Kui pole takistatud külma liikumine perimeetrist edasi. Selleks aga ei piisaks pelgalt labidaga liiva eest lükkamisest vaid peaks kaevama ikkagi külmumispiirini lahti.

[13piisab]

Mis siin herneid ninna tõmmata - kindla peale püsiv vundament on siiski see, mis ulatub tervikuna külmumispiirist madalamale. Kui just paeplaat enne vastu ei tule või ei ole tegu nn kruusakünkaga. Kui alus tõesti hästi dreenib, siis vast käib ka see, mida Janka piltidelt näeme. Ma ei ole projekteerija, aga ka mu silmis on Janka piltidel optimeeritud lahendus, mitte nn pommikindel ja ise praktikuna sellist ei tee. Vundament on liiga oluline osa. Kas Janka optimeerimine end õigustab - tõde selgub ajaga.
Ksf Janka üleskutsele, et praktikud näitaks, kuidas tehtud:
https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=36849&pid=447395#pid447395
Natuke kehvem pinnas ja osalt sellest, osalt oma pedantsusest tõsisem ettevõtmine:
- põranda alt kasvupinnas ära. Antud kohas 40..45cm
- vundamendialuse kaeve sügavus 0,9..1,1m (krunt on kallakuga)
- kanaliauk: sügavus ca 2m, pikkus 5,5m, laius 2,5m
- ära veeti 5 poolhaaget eemaldatud materjali
- vundament ise: tasandus max 100mm ja peal eraldi valatud 120mm taldmik + 0,7..0,9m vundamenti (300mm lai). Armeerimisega hulluks ei läinud - taldmikus ilmselt horisontaalsena 8mm või 10mm lõigatud leht, vundamendis endas 1 või 2 lehte vertikaalsena ilma sidumata ja armeeringut 3d-ks ehitamata. Päris paari latiga ei armeeriks

siin teemas kunagi küsimuse alla seatud kanali soojustamine (mul 100mm styrox põhjas ja väliskülgedel) - tulemus on, mida soovisin ehk kanaliseinad ei higista ja kanal on kuiv. Soovitan. Mida aga ei soovita, on igaks-juhuks valamisel põrandasse jätta tühjenduspumba auku: sealt pressib mul talvel vesi kanalipõrandale. Valasin selle nn tühjendusava küll ka täiskõrguses täis, aga see ei aita ja proovin kord veetiheda betooniga (vesiklaas-lisand) uuesti plommida. Soovitan jätta sellised tühjendusavad tekitamata. Endale tekitasin sellega hoopis probleemi, millega võitlemiseks seesama auk oli...

Külmakerked on aga müstilised asjad. Manuspildil pea 50a vana hoone vundamendi pragu, mis tekkinud viimase 2a jooksul ja pigem just viimasel talvel ja mida on kokku 3tk, kõik värsked. Vundament ise on tõsine - tsementi on ehitajal olnud küllaga, ehitatud 50cm laiana ja sügavus peaks olema vähemalt meeter. St sügavuse osas ei ole ma surfi teinud, aga kunagi samal ajal ehitatud kõrvalhoone vundamendi lõppu ei leidnund ma ka veel 1,3m peal ka mittekandval seinal...
Majavundamendi värsketest pragudest ca 1,5m kaugusel on veidi enam kui 1/4 katuse vihmavee immutus ja seda pole hoonest eemale viidud. Kuigi vihmaveesüsteem on sama olnud kogu hoone eluea jooksul, siis imselt on see üks oluline mõra tekke tegur.
Point: külmakerked võivad ebameeldivalt üllatada ja seda isegi pool sajandit hiljem. Pigem tasub neid karta ja vundamendi ehitusel kulusid mitte optimeerida. Eriti juhul, kui hoonel on kivimüürid või -fassaad.

Praktikas on mul samas ka üks teistmoodi näide: lähikondse maja, mis sõna otseses mõttes kruusakünkal /suure künka servas, kus maapind langema hakkab. Ca 20cm kasvupinnast on uue vabariigi alguses juurdeehituse eel ära kooritud ja valatud ainult 20cm sügav ja 20cm lai lint. Seinaks 20cm küljega laotud narva plokk ja kõrge viilualusega ka teine korrus - ei ole just "kuurikene". Ning minu imestuseks see vundament püsib. Hoovisillutise panekul ei julgenud ma vundamendi servast isegi nii palju pinnast ära koorida, kui mujalt - nii õbluke on see vundament...

[vant]

Garaaži ehitus tundub olevat teema- nagu autodki- kus iga mees oskab midagi tarka ja "põhjapanevat" kosta. Tõepoolest- kes meist poleks ehitanud midagi ja kas või vanaisal puukuuri aidanud parandada. Tegelikult on talupojatarkus tore asi, aga arhitekte ja konstruktoreid ei maksaks alahinnata, samuti nende aegade jooksul välja töötatud ehituspõhimõtteid. Algab vundamenditegu pinnase koorimisest, killustikaluste ja taldmike ehitusest koos tihendamiste ja armeerimistega. Kui seal juba omaenese tohutust tarkusest midagi vussi keerata, siis ongi hiljem häda käes. Armeerimised ja sidumised käivad ka oma kindlate reeglite järgi. Umbes vanu voodiotsi ja tõuksijalgu segu sisse visates ilmselt väga head valu ei saavuta.
 Mingi steitment siin kõlas justku , et fibo ei tohiks maa sisse panna- mispärast?

[A.V.S.K]

Ei ole mul kavas voodiotsi ega tõuksijalgu ega jalgratta kodaraid armeerimiseks kasutada.
Polegi sellist kola ega ka põhjust.

Kõik armatuur poest, nii nagu peab.

Eks arvamusi alati seinast seina.
Minu eesmärk polnud otseselt kokku hoida raha vaid aega. Et saaks kiiremini.
Aga ma ei hakka otsusega kiirustama. Ehitus on alles järgmine aasta.
Hetkel teen eeltööd, mida on väga palju.

Seniks aga soovitan avaldada arvamusi videost
https://www.youtube.com/watch?v=cwaC4ePGAkw

Minu arust seal puust ja punaselt kuidas vundament teha.

[tiitnato]

Garaaži ehitus tundub olevat teema- nagu autodki- kus iga mees oskab midagi tarka ja "põhjapanevat" kosta. Tõepoolest- kes meist poleks ehitanud midagi ja kas või vanaisal puukuuri aidanud parandada. Tegelikult on talupojatarkus tore asi, aga arhitekte ja konstruktoreid ei maksaks alahinnata, samuti nende aegade jooksul välja töötatud ehituspõhimõtteid. Algab vundamenditegu pinnase koorimisest, killustikaluste ja taldmike ehitusest koos tihendamiste ja armeerimistega. Kui seal juba omaenese tohutust tarkusest midagi vussi keerata, siis ongi hiljem häda käes. Armeerimised ja sidumised käivad ka oma kindlate reeglite järgi. Umbes vanu voodiotsi ja tõuksijalgu segu sisse visates ilmselt väga head valu ei saavuta.
 Mingi steitment siin kõlas justku , et fibo ei tohiks maa sisse panna- mispärast?

  Voodiotsi on küll vundamenti sisse loobitud ja jalgratta juppe ka , lisaks mõned kiviaiad. Vunadament maasees vast 40cm  maapeale 20 laiust 50 . Ranna lähedane madal liivane pinnas . Peal 400 "narva" plokist laut koos lakapealsega , 30 aasta jooksul pole see kuskilt pragunenud ega laiali läinud. Naabri saun samamoodi 0 rauda vundamendis ja ka 28 aastat paigal ei paragusi ega vajumist. 
 Ju siis on lihtsalt vedanud, või sobib ka nii.   Kohati tundub küll et rahvas mõtleb natuke liiga üle 

[Janka]

Kõik õige. Videos nähtav.
Aga kas ka viie meetri kõrgusel asuva katuseharjaga kuuekümne ruudusele kergplokist ehitatud hoonele, millel kandva seina kõrgust max 3 meetrit?

Kui raha kordades rohkem käes, kui mul seda siiani garaaži maetud on, siis võiks küll jah püstitada pooleteise meetri sügavusele graniitkillustikule valatud raudbetoonile ja teraskarkassile naelutatud villapaneelidest igipüsiva hoone, kuid kas on sel mõtet? Ajaliselt nähtavasti küll.

[Daff]

Nendest maapeale laotud vundamentidest veel üks lugu. 

Käisin veel algkoolis kui isa ehitas kõrvalhoonet. 20x9m ja narva plokist läks see putka püsti.  Maja ise asub kruusakondi otsas. Metsamajandi ehitusinsener koos kambaga tulid kohale joonistasid ruudu maha ning mehed pühkisid ruudu luuaga puhtaks. Kogu ettevalmistus. Lintvundament ise valati otse maa peale. Ei mingit armatuuri sees ei midagi. Vundament alt kopeeris maapinda ja oli serviti tuhaploki kõrgus.  Ilm oli juba miinuses nii-et segu tehti kuuma veega ja valati kahe päevaga valmis. 
Kaks nädalat hiljem virutati seinad püsti kah kuuma veega segu tehes ja esimese lumega koos sai hoone katus peale. Haltuura värk nagu öeldakse.

Nüüd hakkan ma varsti pensionile minema aga see hoone seisab nagu malk. Ei ühtegi mõra ei seinas ega vunamendis. No comments.

[olli]

Mingi steitment siin kõlas justku , et fibo ei tohiks maa sisse panna- mispärast?

Ega keegi ei keela. Küllalt isegi neid kes soovitavad. Aga Fibo on oma loomult oluliselt poorsem materjal kui betoon. Mis iseenesest ei ole probleem seni kuni niiskus ja külm korraga ligi ei pääse. Aga kui pääsevad? Teine asi on see, et vundamendi puhul on ka monoliitsus oluline lisaväärtus. Kui on üks mäda koht betoonlindi all, siis läbivajumist ei toimu. Kergplokist vundamendi puhul aga toimub. Ja viletsamal juhul tähendab 10mm vajumist 10mm pragu otse toast õue. Eks siin on igaühe jaoks mõttekoht. Olenevalt pinnasest jne. Hinna osas arvestatavat erinevust ei tule. Kusjuures nt Columbia tooted on seni alati kohe laost võtta olnud. Fibo kohta hetkel ei tea, aga Baurocil osad tarned praeguseks juba otsapidi novembrisse lükkunud.

[Mahno]

Ei ole vundamendi jaoks ühte ja ainsat õiget vastust, mis oleks ühteaegu püsiv ja odav ja kiire püstitada. Kui mina oma soovitava garaaži kohale kahemeetrise augu kaevaks, saaksin ma kevadel meeter üheksakümmend ja veidi veel basseini. Siin härrastel põhi tolmab.

Ehk pikk jutt lühikeseks - kõik sõltub konkreetsest aluspinnast ja ühte universaalselt õiget vastust pole.

Fibo kohta - lammutasin just kuuri ära, seisis teine kaldse pinna peal viie fibo ploki otsas. Ühes otsas plokid tellistel maa peal, teises otsas maapinnaga praktiliselt tasa. Niiskusele ja külmale nii valla, kui veel olla saavad. Maja hakati ehitama 2008, kuur ehitati enne seda ehitusaegseks ajutiseks tööriistahoidlaks (ma arvan vähemalt nii, arvestades millest ta tehtud oli). Plokkidega selle 12+ aastaga polnud juhtunud mitte kui midagi. Ei pragusid, ei murenemist. Ainus mille eest plokid kaitstud olid, olid otsesed sademed.

Betoonist õõnesplokist laotud ja täis valatud vundamendi, mis oli minu jaoks vales kohas, lammutasin ka ära. Sellel oli maapealne osa pragunenud ja mõranenud - ilmselt otsesed sademed ja korduv külmumine. Maa-alune osa oli kena.

Julgen arvata, et kui keegi oleks õõnesplokile omal ajal kasvõi ruberoidiriba peale visanud, oleks mõlemad materjalid ühtemoodi heas seisus.

[olli]

Kusjuures liigkõrge pinnasevee vundamendi teemasse sisse toomine on mu jaoks väga huvitav. Mu kogemuse järgi (vähemalt eramuehituses) on otstarbekam liigvee eemaldamine kui et spetsiaalset vundamenti ehitada (vaiad jne). Mõned väidavad et ka plaatvundament sobib hästi sellisel juhul, aga ma ise pole suurem asi plaatvundamendi pooldaja. Ning isegi kui oleks, eelistaks ikkagi vähe kuivemat pinnast maja ümbruses.

[aavu]

Üks tähelepanek. Kõik majad nö. "vajuvad". Linnades põhisüüdlane tänava ja kõnnitee järjekordne asfalteerimine-tõstmine, maal ja eramajades niidetud muru mahajätmine ja muud orgaanilised ained (okkad-lehed). 10 aastaga ei paista välja aga sajandiga küll, vaata pilti.

[muska71]

Üks tähelepanek. Kõik majad nö. "vajuvad". Linnades põhisüüdlane tänava ja kõnnitee järjekordne asfalteerimine-tõstmine, maal ja eramajades niidetud muru mahajätmine ja muud orgaanilised ained (okkad-lehed). 10 aastaga ei paista välja aga sajandiga küll, vaata pilti.

Nii on ja seda enam kui maja ehitamise ajal 40-ndad ja veel 70-ndatel oli kruusatee maja ees ja täna juba ammu asfalt...Mu sünnikodus kilulinnas just nii.

[Mahno]

Minu puhul ei ole liigvee eemaldamine liiga reaalne, kuna tegemist on lohuga sisuliselt kolme krundi vahel ja igasugune kraav peaks minema üle naaberkruntide. Seda aga sotsiaal-poliitiline olukord ei soosi. Kuivemat pinda krundi kuju ja eripära tõttu ka nagu ei ole. Küll aga ei ole tegemist nö põhjatu sooga, "juba" kolme meetri sügavusel võiks paas vastu tulla.

[PlyVal64]

Nendest maapeale laotud vundamentidest veel üks lugu. 

Käisin veel algkoolis kui isa ehitas kõrvalhoonet. 20x9m ja narva plokist läks see putka püsti.  Maja ise asub kruusakondi otsas. Metsamajandi ehitusinsener koos kambaga tulid kohale joonistasid ruudu maha ning mehed pühkisid ruudu luuaga puhtaks. Kogu ettevalmistus. Lintvundament ise valati otse maa peale. Ei mingit armatuuri sees ei midagi. Vundament alt kopeeris maapinda ja oli serviti tuhaploki kõrgus.  Ilm oli juba miinuses nii-et segu tehti kuuma veega ja valati kahe päevaga valmis. 
Kaks nädalat hiljem virutati seinad püsti kah kuuma veega segu tehes ja esimese lumega koos sai hoone katus peale. Haltuura värk nagu öeldakse.

Nüüd hakkan ma varsti pensionile minema aga see hoone seisab nagu malk. Ei ühtegi mõra ei seinas ega vunamendis. No comments.

Vahepeal on ikka tervendav ka täiearulisi lugusid lugeda  Muidu on juba ammu kahtlus, et ollakse kogukondlikult peast lolliks mindud. Täna on juba see tõdemus, et "haridus rikub meest" kui tallteki paberiga tegelaste lolluseid vaadata-kuulata-lugeda. Kohati on ju täiesti uued füüsikaseadused välja mõeldud... Uus Ehitusseadustik on ju ehe näide absurdsuseni viidud nõudmistest, millel pole reaalsusega enam mingit pistmist. Rääkimata mõistlikust kuluefektiivsusest. 
Mis aga külmas betoonivalu ja müüritöid puudutab, siis Parima Sõbra (seesama kellega koos asju saab tehtud) isa oli ka "kogemata" ehitusinsener ja Tema üks (elu)töödest oli just külmaga betoonivalu võimalikkusest. Mis teha, kui Siberisse saadeti...

[A.V.S.K]

Kellegil on kogemusi heliisolatsiooniga?

Näiteks sellised plaadid on:
https://www.ehomer.ee/et/soojustus/kiviv...-50mm.html

Seal kirjas, et vent. kambrid ja -seadmed, pumbad jne.
On mõned mõtted, võimsa ventilaatoriga (ventil.) ja ka kompressoriruumiga.

Et kas piisab ainult sellest materjalist+bauroc plokk?
Või on tellis näiteks mürapidavam?

Soov on, et kui antud idee käiku läheb, siis, et ei mina ega ka õues peaaegu üldse midagi kuulda poleks, et käib mingi vent või kompressor huugab.
Kui on õrn sahin/kohin vms, siis on ok.
Hetkel lihtsalt idee tasandil. Aga lõpptulemus peab olema võimalikult vaikne ja mittehäiriv.

Äkki keegi teinud selliseid kambreid, oskab rääkida?

[DevilDeVille]

Kellegil on kogemusi heliisolatsiooniga?

Näiteks sellised plaadid on:
https://www.ehomer.ee/et/soojustus/kiviv...-50mm.html

Seal kirjas, et vent. kambrid ja -seadmed, pumbad jne.
On mõned mõtted, võimsa ventilaatoriga (ventil.) ja ka kompressoriruumiga.

Et kas piisab ainult sellest materjalist+bauroc plokk?
Või on tellis näiteks mürapidavam?

Soov on, et kui antud idee käiku läheb, siis, et ei mina ega ka õues peaaegu üldse midagi kuulda poleks, et käib mingi vent või kompressor huugab.
Kui on õrn sahin/kohin vms, siis on ok.
Hetkel lihtsalt idee tasandil. Aga lõpptulemus peab olema võimalikult vaikne ja mittehäiriv.

Äkki keegi teinud selliseid kambreid, oskab rääkida?

Bauroc Acoustic 250 ja 50mm villaplaat peaks olema küll ja veel, kui õhuvahetusel mürasummutid vahel jne.

[honkomees]

Minu puhul ei ole liigvee eemaldamine liiga reaalne, kuna tegemist on lohuga sisuliselt kolme krundi vahel ja igasugune kraav peaks minema üle naaberkruntide. ...

Mul asi vastupidi, maja mäe otsas, mäe otsas ja küljel meetrite sügavuseni punane savi igal pool allikalaadsed kohad, uus kaev  2m maja nurga juures, vanas kaevus vesi meeter maapinnast ... talumaa rentnikud tegid maaparandust, kus oli mülgas, sinna ka jäi vaatamata 2 m kaugusele kaevatud kraavile ja isegi vastupidi, mahakaevatud mäenõlvale tekkis vesine pind kuni poole juulini ...