[PlyVal64]

Puukuuril töötab eterniit ka ilma aluskatteta.

Mitte ainult... kohati on küsimus, et kas keegi üldse on elus midagi LAHTISTE silmadega vaadanaud ja PÜÜDNUD aru saada, mida enne meid ka tehtud on??? Et mädanevad, tilguvad, hallitavad ja haisevad need "moodsad" kilekottonnid, mitte need mis on ehitatud mõistusega enne idoodistumist! Kuskohas on lossidel, mõisatel, sajandivanustel majadel jne aluskatted? KILED??? Kuskohas on meil siin Nõmmel "Saksa kulliga"  valtsplekk-katuste all kiled? Otse vastu hõreroove, kusjuures peaagu lamekatustel! Kogu funk-arhitektuur on suures piires valtsplekiga "lame"katused ja kestavad!!! See mu ületee-naaber, ehe kaitstav funktsionalism arhitektuuris, mille pööningut tunnen läbi-ja-lõhki ja mille katust on elus korduvalt puhastatud! Aastast1936 täisoriginaalsus ja üliheas korras. KILEVABA! Ei ole isegi otseselt tuulduv. Fcking puukuurile kiled, mai äss!! 

[saarrand]

Eellugu: Vana, 1920 aatsal ehitatud saraja (viljakuivati-ja hoidla). küljepeal on hoonel 2 kõrvuti asetsevat suurt ust, kummagi ukse laius on 2,5m. Tarvis on teha kahest uksest üks uks niimoodi, et ukse laiuseks jääb kokku 4m. Ehk siis tuleb eemaldadahetkel kahe ukse keskel olev uksepost ja nihutada seda edasi. Müürilatiks on hetkel 2 üksteisepeal olevat tahutud ca 250 x 250 palki. Sõber ehitaja arvas, et võiks panna silluse kohale liimpuittala, mis mõõduga see peaks olema? Katusesarikate vahe on ca 1,2m, katus ise on müürilati suhtes ca 45 kraadi nurga all. Kahe ukse keskel on ka katusele minev lisatugi, mille peaks edasi nihutama. Vast seletasin kuidagi seeditavalt. Oskab keegi head nõu anda asjale lähenemiseks?

[v6sa]

Kas kõrguses varu on või tuleb hakata uut seina ka ehitama?

Liimpuittala on lahendus, aga see peab 4m silde korral ilmselt mingi 30 cm kõrge olema...

[vant]

Liimpuit-talal on ikkagi kalduvus kõveraks vajuda. Kui võimalik, toestaks ajutiselt sarikad ja üritaks täispikkuses uue silluse valada. Kindlasti armeerida nõuetekohaselt ja kui omal mõistus üle ei käi, st. arvutada ristlõikeid ja armeeringut ei oska, siis lasta mõnel targemal seda teha või raamatu/netitarkuse põhjal vähemalt üritada. Mingi aja võiks sillus koormamata seista, ideaaljuhul kuu aega näiteks.

[vant]

Emotsionaalsele kiljatusele kile teemal vastaks, et kui neil 20- ndatel oleks kile olnud, vbl. oleks ka pandud. Plekk pandi sel ajal tihelaudisele, pööning oli tuulduv, kondentsi ei tekkinud. Katusekivile tehti vihmasoontega paksudest plankudest laudis alla- tolleaegne aluskate. Laast oli maainimese "kõik ühes" lahendus. Nüüd on kombeks katusealused eluruumideks ehitada, mis tähendab katuslae soojustamist ja juba tehniliselt eeldab teistsuguseid lahendusi. Plankudest aluskatet kivikatuse alla ei tee ka keegi enam. Pole majanduslikult mõttekas kallist kraami raisata kui sama asja ajab ära aluskate või bituumenkatus.
 Aga jah, kuuri puhul eterniidile aluskatet pole otseselt vaja panna. Pleki puhul küll kui just täislaudist ei kasutata.
 Sellega olen vägagi nõus, et ei maksa vana aja ehitajaid ja vanu lahendusi lollideks pidada.

[saarrand]

Liimpuit-talal on ikkagi kalduvus kõveraks vajuda. Kui võimalik, toestaks ajutiselt sarikad ja üritaks täispikkuses uue silluse valada. Kindlasti armeerida nõuetekohaselt ja kui omal mõistus üle ei käi, st. arvutada ristlõikeid ja armeeringut ei oska, siis lasta mõnel targemal seda teha või raamatu/netitarkuse põhjal vähemalt üritada. Mingi aja võiks sillus koormamata seista, ideaaljuhul kuu aega näiteks.

Tegemist on puithoonega ja seda sillust valada sinna väga ei oska (ei ole vist mõistlik), sest siis peaks siiski selle silluse hoidmiseks ka mingi konstruktsiooni lisama. Ise mõtlen siiski nii, et vanad nö müürilatid (topelt palgid) jääksid alles ja paneks selle liimpuidu sinna veel alla juurde, et na dläbi ei painduks.
Aga igal juhul tore, et keegi aitab kaasa mõelda, ise ju ka "kõiges" tark ei ole.

[vant]

Kui puithoone, siis teine lugu. Piisava ristlõikega liimpuit-tala vajub küll läbi, kuid "mängib" koos muu hoonega rõõmsalt kaasa. Kui kõrguse poolest välja mängib, siis võib mõelda ka fermi peale.

[Marko]

 nii, et vanad nö müürilatid (topelt palgid) jääksid alles

Ehk kannatab nii teha, et palkide sisekülg siledaks võluda ja sinna terasest sik-sak ehitada?
Ühe pikema silde kunagi nii tegin, praegu (veel) on sirge.

[CHRhmm]

Ehk midagi sellist sinna toeks.
http://www.vesmont.ee/index.php?id=533

Või steico tala http://www.koduinfo.ee/work/katusetalad.php?pid=SC--155


Sul seal juba on 2x 250mm palki. Ehk ei ole nendel liitekohti ukse ava kohal?

Lisaks võid ju hajutada just ukse ava kohal olevate sarikate toetuspunkte uste äärtele ehk paigutad taladele täiendavad diagonaalsed toetuspalgid.

[Daff]

Omadest kogemustest  kole ja plekkkatuse kohta.
Kui vanast talulaudast  hakkasin garaaži ja muid ruume tegema siis katusepaneku juures konsulteerisin plekki müüva firma endaga just selle plekialuse kile suhtes.
Nendepoolne vastus oli konkreetne ja tugines paljudel konkreetsetel näidetel.
Nimelt öeldi nii, kui sul on tegu lihtsalt külmade ruumidega kuhu kütet sisse ei tule ja katusealune on vabalt tuulduv siis pole mingit mõtet sinna kilet alla panna. Minu 440 ruutu katuse kohta öeldi, et see on meie mõistes väike kuurike.  On kordades suuremaid katuseid tehtud külmadele majandushoonetele ilma kileta ja null probleemi.
Olen ikka aegajalt käinud lakapeal vaatamas mis toimub. Sügise poole on tunda, et plekk on altpoolt kergelt niiske aga nii minimaalselt, et tilkumas pole kordagi plekki näinud ja katusealusel põrandal pole ka kordagi näinud veepiisku.
Õhu liikumine suudab selle kerge kondentsi sama kiirelt ära aurustada kui see sinna tekkis.
Nii et pole mõtet väga üle reageerida selle kilega.


Nüüd selle ukse sildeava kohta. Mul on kolm ust külmal  garaazil. Üks 3,75 ja kaks 3,20. Müürilatt on 15x15 männipruss. Sarikad on iga meetri tagant. Kaks aastat on läinud ilma vahejuhtumiteta. Paar spetsialisti on muidugi käinud maha laitmas seda konstruktsiooni.
Mul oli juba ehituse käigus plaan, et teen ukse sildeava kohale müürilati siseküljele metallist kolmnurga. Materjal on olemas aga praegu vajunud pole siis ei viitsi veel mässata.
Kuna nüüd sai pandud  uste kohale ka lumetõkke torud siis tundub, et talvel peab need kolmnurgad sisse panema. Igaks juhuks.

[Raivo]

Nimelt öeldi nii, kui sul on tegu lihtsalt külmade ruumidega kuhu kütet sisse ei tule ja katusealune on vabalt tuulduv siis pole mingit mõtet sinna kilet alla panna.
...
Nüüd selle ukse sildeava kohta.

Mul naabrimees tegi hoone külge katusealuse, kolmest küljest avatud. Üsna kähku sai selgeks, et ilma aluskateta on jama, põrand sadas kastest märjaks.
Ise panin kuuridele ka eterniidi alla aluskatte, tühine lisakulu, aga olen näinud sealt niresid jooksmas.

Vanasti oli lae soojustus saepuru ja see seob niiskust hästi ja tuuldub ka uuesti kuivaks, erinevalt kaasaegsetest villadest.

Silde teema soovitus on ferm.

[Marko]

Ehk midagi sellist sinna toeks.
http://www.vesmont.ee/index.php?id=533

See asi näeb üsna õige välja. 
Hr. Saarrand teeb selle ilmselt laoplatsil olevatest rauajuppidest, siis peab üleval ja allservas täispikkuses terasprofiil olema. Võib ka fermiks nimetada.

[v6sa]

...
Või steico tala http://www.koduinfo.ee/work/katusetalad.php?pid=SC--155
...

See on huvitav lähenemine. Põhimõtteliselt ajaks küsijal siis asja ära kaks 100+x100+ mm prussi, milles on xx mm sügav soon 15+ mm paksu vineeri jaoks?

[saarrand]

Tänan kõiki asjalike nõuannete eest silde teemal. Nüüd mõtteid piisavalt, millega edasi töötada. Aitäh!

[PlyVal64]

Omadest kogemustest  kole ja plekkkatuse kohta.
Kui vanast talulaudast  hakkasin garaaži ja muid ruume tegema siis katusepaneku juures konsulteerisin plekki müüva firma endaga just selle plekialuse kile suhtes.
Nendepoolne vastus oli konkreetne ja tugines paljudel konkreetsetel näidetel.
Nimelt öeldi nii, kui sul on tegu lihtsalt külmade ruumidega kuhu kütet sisse ei tule ja katusealune on vabalt tuulduv siis pole mingit mõtet sinna kilet alla panna. Minu 440 ruutu katuse kohta öeldi, et see on meie mõistes väike kuurike.  On kordades suuremaid katuseid tehtud külmadele majandushoonetele ilma kileta ja null probleemi.
Olen ikka aegajalt käinud lakapeal vaatamas mis toimub. Sügise poole on tunda, et plekk on altpoolt kergelt niiske aga nii minimaalselt, et tilkumas pole kordagi plekki näinud ja katusealusel põrandal pole ka kordagi näinud veepiisku.
Õhu liikumine suudab selle kerge kondentsi sama kiirelt ära aurustada kui see sinna tekkis.
Nii et pole mõtet väga üle reageerida selle kilega.

Uhh, hea et nii läits!  
Kõik niiskuskahjustuste probleemid saavad alguse ummuksis olekust. Õhutihedusest. Eluruumides me püüdleme selle poole, kuigi reaalsuses me ju oleme sunnitud tegema tohutuid kulutusi sundventileerimisele. Puukuuri puhul peaksime püüdlema vastupidises suunas... Ja seal on igasuguste kilede kasutamine puhas raharaisk! Peamine, MIKS täna ka külmade katusealuste puhul kile kasutatakse, on eeldus-võimalus tulevikus seda soojustada. Teine teema on see, et kile on nii odav ja nii saab tekitada pleki ja kile vahele päris jõulise tõmbe, mis kuivatab kondentsi. Peene nimetusega "ventileeritav konstruktsioon". Aga mingit otsest karjuvat vajadust küll pole. Kile + distantsliist + kinnitusvahendid mingi kulu on aga väikeste katuste puhul kindlasti mitte määrav. Eriti ise ehitades. Aga ehitada lastes võib ainult täiesti ebavajaliku töö eest tulla puukuuri hind a'la 1000 raha kõrgem. Töö ise maksab nii palju... 
Mul siin Sõbrad-gigapedandid ikka ise väidavad ka, et ehitavad asju nagu "tuhandeaastast Riiki", kuigi saavad aru et enamus sellest on täiesti ebamõistlik kulu! Näiteks kanala SIP-katusele veel eraldi sellesama kile vahele panemisel on mis mõte? Ise samamoodi ehitajate suguvõsast ja ehitust TEMTis õppinud, siis vastus oli "meelerahuks". Tegi kahe lõõriga korsta...eest avatud ja siibrita ehk mittesalvestavale ilutule-kaminale   OK, põhjus seegi aga see pole ehitusfüüsikaline ega ka eelarvestuslik-raamatupidamuslik põhjendatus. See on nagu G-Wagen, kus "meelerahuks" istme kinnitust mitte ei stantsitud plekist vaid lõigati nurkrauast  Aga see kõik kajastus ka hinnas. Ja lõppeks on see kõik loodusvarade raiskamine. Puukuuri plekk-katuse alla ebavajaliku kilekihi tekitamine raiskab naftat, puitu ja rauda, ning nende töötlemiseks on pidanud tekitama energiat, mis raiskab veel kordades samu toormeid. 

PS: ei tohi võtta isiklikult!

[Daff]

...
Või steico tala http://www.koduinfo.ee/work/katusetalad.php?pid=SC--155
...

See on huvitav lähenemine. Põhimõtteliselt ajaks küsijal siis asja ära kaks 100+x100+ mm prussi, milles on xx mm sügav soon 15+ mm paksu vineeri jaoks?

Neid ülalnäidatud konstruktsioone on nähtud ehitustel väga palju. 
Kasutatakse sildeavade kohale valatavate silluste saalungi toena. 
Kannatavad ikka päris suuurt koormust jäädes ise sirgeks.

[v6sa]

...
Või steico tala http://www.koduinfo.ee/work/katusetalad.php?pid=SC--155
...

See on huvitav lähenemine. Põhimõtteliselt ajaks küsijal siis asja ära kaks 100+x100+ mm prussi, milles on xx mm sügav soon 15+ mm paksu vineeri jaoks?

Neid ülalnäidatud konstruktsioone on nähtud ehitustel väga palju. 
....

Kas sellel konstruktsioonile veel mõni levinud nimetus on?

Kas soone sügavuseks piisaks kahekordne vineeri paksus?

[vant]

Ameerika vineerkuudid kasutavad massiliselt vineertalasid. Plywood talana on seal lausa ülimasslevinud, võiks öelda.

[Meistrimees]

Ameerika vineerkuudid kasutavad massiliselt vineertalasid. Plywood talana on seal lausa ülimasslevinud, võiks öelda.

Ise tehes on probleemiks meil saadaoleva vineeri pikkus ja soone freesimise täpsuse saavutamine ning liimimisel vajaliku surve tekitamine nii pikal talal. Tööstuslikult valmistades pole ju probleemi, kui vineer spoonist kohapeal koostada vajalikus pikkuses.

[v6sa]

Hm, Plywood beam viib pigem naelutatud või liimitud võileivani, kus talad on kahelt poolt kaetud vineeriga. See pole päris see...