Garaaži ehitamine

Üks päris cool lahendus garaažiks. 6X7,2, kiirpaigaldus, ajutise hoone võimalus jne. Ka sändvits. 

Soovitatud maksmimaalne 60 ruutu on mõtekas aga enne mõtleks kütte ja loomulikult VENDI peale, kui seinapaksusele. 100 peno on küll ja enamgi ehk sändvits-paneel on küll tegija, küsimus on ilus ja lubatavuses. Aga tulekindlusele tasub tõesti rõhku panna sest Päästeamet on hullunud oma asjadega...
Kui jääda 5 meetri sisse, siis selle napi max. 300 kuupi kütab garaažisoojaks kõigega aga õhu tahab puhtaks ja liikuma saada. Ja teine asi, mina panustaks kuiva keldrisse! Suure enamuse masinatest-seadmetest saab panna keldrisse ja "kaotades" MUGAVA trepi arvelt pisut maapealse osa põrandapinda, saad alla topelt juurde. Ja nii võid ka pisut pisemas mõõtkavas selle ehitada! Jälle, kui elad kuiva liivahunniku otsas, on augu kaevamine kõige tühisem mure üldse! Paljudel seda rõõmu kahjuks pole. Kuna meil käib enamus ehitusaluse pinna ja viilukõrguse järgi, siis maa-alla ei keela keegi minna. Kõrvalhoonel pole praegu veel ka energiatõhususe jura ehk suletud netopind ning sellega "mängimine" juba arhitektuurses eelfaasis ka ei huvita kedagi. Kõrgust ja proportsiooni, aga ka seesmist tõstukikõrgust, saad aga mõjutada mansard-katusega. Meil ei osata väga seadusest näpuga järge ajada ja selle järgi millimeetrit lõhki viilida aga kasvõi selle 20-ruuduga on võimalik omale tekitada 55 ruutu "kasulikku" pinda. 20-60 kõrvalhoonega saab aga juba päris uhkelt  insener-arhitektuurselt mängida! Kui muidugi KOV üldse midagi lubab, kilulinnas ja teistes tiheasulates võib sellega julm ikaldus olla...
Vasta

Tuletaks siinkohal meelde, et alla 60 m2 ehitisealuse pinnaga hoone puhul pääseb ehitusloast ja selle riigilõivust, mitte PROJEKTIST. Kui see 250 € lööb ehituse eelarve lõhki, on muidugi teine teema...
Vasta

Töökoja keskel tugipost - pigem ei või ok? Kuidas praktiline kogemus näitab?
Ruum ise 7m lai, 9m pikk ning mõtlen kas panen keskele tugiposti või lahendada 9m pikka I-tala või kertopuu talaga.
Ruumi kohal viilualune teine korrus kuhu tulevad hiljem eluruumid.
Vasta

(16-11-2021, 13:19 PM)raul Kirjutas:  Töökoja keskel tugipost - pigem ei või ok? Kuidas praktiline kogemus näitab?
Ruum ise 7m lai, 9m pikk ning mõtlen kas panen keskele tugiposti või lahendada 9m pikka I-tala või kertopuu talaga.
Ruumi kohal viilualune teine korrus kuhu tulevad hiljem eluruumid.

Fermid, betoonpaneelid, I-tala... kõik on parem kui post keset tuba. Big Grin Ainult sel juhul ehk kaaluks tugiposti varianti kui plaanis 2-posti tõstuk paigaldada nii et jääb täpselt tolle tugiposti kõrvale.
Vasta

(16-11-2021, 12:25 PM)stretch Kirjutas:  Tuletaks siinkohal meelde, et alla 60 m2 ehitisealuse pinnaga hoone puhul pääseb ehitusloast ja selle riigilõivust, mitte PROJEKTIST. Kui see 250 € lööb ehituse eelarve lõhki, on muidugi teine teema...
Alla 60m2 puhul abihoone ehitamisel ei nõuta projekti, vaid eskiisi ja eh.registri teavitamist. Kevadel puukuuri(6x8m, h:3,5m) ehitusel läbikäidud etapp. Räägivad küll teavitamisest, aga sisuliselt peab ikkagi saama ehitusloa. Algab see kadalipp eh.registrist avalduse ja vormi täitmisega. Kui valmis siis esitad teavituse ehituse valmimisest, ehk avaldus, st küsid kasutusloa jne. Kõik teavitamine eh.registri kaudu ja sealt suhtlevad ise KOV-ga.
Ise arvan, et kelle asi see on, kui puuriidale pikemad toed panen, aga riigiametil erinev seisukoht.


Vasta

Eluruumide planeerimine töökoja teisele korrusele on muidugi äärmiselt ratsionaalne mõte, aga isiklikult mina välistaks oma elus sellise idee 100%-lt.
Kui ettevaatlikult sa ka neis allkorruse ruumides ei toimetaks, kui tule- või lõhnakindlaks või superideaalseks seal ventilatsiooni ei ehitaks... - ikka jääb midagi hinge kraapima ja okas öiseks ajaks hinge kripeldama, eriti kui majas on juba suurem pere ja lapsed. 
Ma olin ka kunagi kahe käega taolise idee poolt ja vaatasin arusaamatu näoga oma kunagisele tööandjale otsa, kui ta mul selle idee samamoodi maha laitis, nagu praegu siin teen, aga tänaseks on isiklik praktika näitanud, et see eluruumid teisel korrusel ei ole tõepoolest üldsegi väärt mõte. 
Mingid olmeruumid, kasvõi siis "läbutuba", kus sõpradega maailma asju arutada, õlut larpida või midaiganes ... (kõik sõltub ju inimeste elustiilist) - ok, aga et seal sees elada, toitu valmistada, süüa, magada - oo ei!
No hea küll, kui hästi järgi mõelda, siis eluruumide allkorrusel võiks paikneda äärmisel juhul puidutöökoda, kus tõepoolest tegeletakse ainult ja ainult puidu töötlemisega (saagimine, hööveldamine, lihvimine), aga kohe kui tulevad mängu lakid-värvid-kemikaalid, tuleb igasugused toodangu katmise protseduurid eluruumidest eraldatud hoonesse üle viia.
Vasta

(16-11-2021, 14:56 PM)hulgus Kirjutas:  
(16-11-2021, 12:25 PM)stretch Kirjutas:  Tuletaks siinkohal meelde, et alla 60 m2 ehitisealuse pinnaga hoone puhul pääseb ehitusloast ja selle riigilõivust, mitte PROJEKTIST. Kui see 250 € lööb ehituse eelarve lõhki, on muidugi teine teema...
Alla 60m2 puhul abihoone ehitamisel ei nõuta projekti, vaid eskiisi ja eh.registri teavitamist. Kevadel puukuuri(6x8m, h:3,5m) ehitusel läbikäidud etapp...

Paluks mitte levitada väärinformatsiooni, seda teemat on ka siin foorumis korduvalt arutatud (VIIDE väite aluseks olevale tabelile) Puukuur vs garaaž on muidugi kohane võrdlus...
Vasta

See tulebki pigem puutöökoda kui autoremondi koht - platesaag, töölaud cnc jms. Autot võibolla oleks sees kokku/lahtivõtmisese ajal mitte rohkem.
Tuleohutusest - olemasolevad seinad on kõik kivi/betoon, põrand tuleb samuti veeküttega betoon.
Vasta

(16-11-2021, 15:17 PM)raul Kirjutas:  See tulebki pigem puutöökoda kui autoremondi koht - platesaag, töölaud cnc jms. Autot võibolla oleks sees kokku/lahtivõtmisese ajal mitte rohkem.
Tuleohutusest - olemasolevad seinad on kõik kivi/betoon, põrand tuleb samuti veeküttega betoon.
Mul palju Sõpru Big Grin Üks nendest tegi oma korruselise üürimaja alla puutöökojad. Iseendale. Üks on ka omaenda korteri põranda all. See täiesti pädeb isegi üürimajas. Lisaks akvalangi pudelite täitmisruum-kompressor. Aga jah, kemikaalidega ei ole hea tegeleda. Kuigi moodsad vendid on imelised aga kuhu sa selle haisu puhud - välja Big Grin Ja sealt tuleb see kenasti jälle tuppa tagasi. Kui siis vent, mis puhuks välja kõrgest korstnast ja haisutaks naabrit... Smile 
Aga Päästega tuleb arvestada, miljööväärtuslikule tuli ka õiged vaheuksed ja rataste hoidmiseks ning nendeks töökodadeks eraldi keldrikorruse vaheuks trepikotta ehitada. OK, see on ju paljude korteritega maja aga ikkagi, päris kurjad ollakse tuleohuga. Ma siin Nõmmel ühele sajaaastasele maja kõrvalhoonele tollise tulekindla plaadi pidanud välja panema, sest majade vahe oli alla 4 meetri naabriga. Muidugi oli ju pakasuuha, sest tarindid ikka puidust aga ilma ei saanud naaber mingit luba! Maksis ise teise naabri kuuriseina kinni ja mulle tasu ka Wink  Kahe mehega napilt jaksasid 2,5X1,25 tõsta, ma ei tea mis hulluse nad kohale olid lasknud tuua, midagi mida Pääste olevat soovitanud või suisa käskinud...

Edit: pilti ka lauslollustest ja pakasuuhast Pääste moodi! Jah, enne oli halli asemel värvitud puitsein, taga kuur kus võib ka küttepuid olla. Laudis ära, see betoonplaat asemele aga tuulekast on ju ikka puit... Ja järgi jäänud osa on ka kaugemal kui 4 meetrit seljataga majast - see sobib sest on viimistlus kiviseinal! Idiootsused Eesti moodi.  Sad Ühesõnaga võib oodata sellist debiilsust igasugsute kõrvalhoonete legaliseerimisega. 
[Pilt: AM-JKLVsWANmaNLbb2h2u9wLTI5ZWlxkje5q_RzK...authuser=0]
Vasta

(16-11-2021, 13:53 PM)olli Kirjutas:  
(16-11-2021, 13:19 PM)raul Kirjutas:  Töökoja keskel tugipost - pigem ei või ok? Kuidas praktiline kogemus näitab?
Ruum ise 7m lai, 9m pikk ning mõtlen kas panen keskele tugiposti või lahendada 9m pikka I-tala või kertopuu talaga.
Ruumi kohal viilualune teine korrus kuhu tulevad hiljem eluruumid.

Fermid, betoonpaneelid, I-tala... kõik on parem kui post keset tuba. Big Grin Ainult sel juhul ehk kaaluks tugiposti varianti kui plaanis 2-posti tõstuk paigaldada nii et jääb täpselt tolle tugiposti kõrvale.

Väga õige. Iga konstruktsiooniline post keset tööruumi on saatanast.
Vasta

kas tolle kanali seinad on lihtsalt mingi fibo plokk või fibo plokk armatuuriga või siis ikka valatud betoon vms?
Vasta

Leidsin mullu likvideeritava firma tagahoovist nõgese-naadiparast hunniku kumeraid torusid. Ajasin Kuusakoski tükeldajamehe kaugemale ja ostsin enamvähem vanaraua hinnaga naadid ja torud ära, sest tundus osa ülespanemata Rootsi kaarhalli olevat. Panin kodus püsti- sain 160 ruutmeetrise ruumi. Põrandaks liivapadjale matsutasin kasutatud silikaadi. Suur tänu nõukogude korrale- materjaliks lähedal sigala  peaaegu palja liivaga üles laotud olnud. Akendeks Emajõe äärse kõrtsi klaaspaneelid. Pool põrandat veel panna, aga ulakad lapsed on kollaseid masinaid seest triiki täis vedanud. Tee küll suur, aga ikka jääb väikeseks! Ok tuleva suve edasi, kui päevi antakse.
Ükspäev leidsin maaameti külapildilt ka oma garaazialged. Vist mingi drooniga üles võetud neljast küljest veel!  Legaliseerimine mul täitsa unarusse jäetus. Kas 4 m tagant maasse puuritud toru ka loetakse vundamendiks? Ja päiksepaneeli särts elektrifitseerimiseks?
Vasta

(16-11-2021, 15:12 PM)stretch Kirjutas:  
(16-11-2021, 14:56 PM)hulgus Kirjutas:  
(16-11-2021, 12:25 PM)stretch Kirjutas:  Tuletaks siinkohal meelde, et alla 60 m2 ehitisealuse pinnaga hoone puhul pääseb ehitusloast ja selle riigilõivust, mitte PROJEKTIST. Kui see 250 € lööb ehituse eelarve lõhki, on muidugi teine teema...
Alla 60m2 puhul abihoone ehitamisel ei nõuta projekti, vaid eskiisi ja eh.registri teavitamist. Kevadel puukuuri(6x8m, h:3,5m) ehitusel läbikäidud etapp...

Paluks mitte levitada väärinformatsiooni, seda teemat on ka siin foorumis korduvalt arutatud (VIIDE väite aluseks olevale tabelile) Puukuur vs garaaž on muidugi kohane võrdlus...

Veeretaks vastutuse riigiametile ja omavalitsusele. Nii nagu küsiti, nii jagasin. "Projektiks" sobis pmst paintis tehtud joonistus koos mõõtudega, asukoha määramine cm täpsusega jäi hiljemaks ja kõige suurem vaev oli registris kirjete sisestamine. Asjaga mitte tegeleva kodaniku jaoks on termineid ja tõlgendusi hulgi, millega valele teele sattuda. Ehitise puhul ei tehtud vahet: abihoone, on ta siis garaaž, puukuur vms. Kommunikatsioonide lisamine oleks pisut asja muutnud.
Ehk on vahe haja-või tiheasustusega asukohas?


Vasta

Ehitusseadustiku järgi ei tehta tihe- ja hajaasustusalal vahet; võib-olla mängis antud juhul rolli hoopis mõni kohalik määrus. Kas see puukuur läks ehitisregistrisse arvele hoone või rajatisena? "Projekti" koosseisus geoalusel asendipalaani ei nõutud?
Vasta

(19-11-2021, 19:43 PM)stretch Kirjutas:  Ehitusseadustiku järgi ei tehta tihe- ja hajaasustusalal vahet; võib-olla mängis antud juhul rolli hoopis mõni kohalik määrus. Kas see puukuur läks ehitisregistrisse arvele hoone või rajatisena? "Projekti" koosseisus geoalusel asendipalaani ei nõutud?
Hoone, varjualune, 48m2("vundamendist"), kasutusluba, st. ehituse lõpetamise teatist pole veel esitatud. Asendiplaan cm täpsusega on olemas, mõõdetud paar nädalat tagasi. Kõikse hullem asjaolu, et 12-15m kuuri tagant jookseb oja, kus kõiksugu haruldused peidus ja töökoja pööningul ning keldris elavad nahkhiired, kaitsealused kusjuures...


Vasta

2a tagasi piisas samuti eskiisist (lihtne vaba käega joonistus).50rm2 suuruse hoone registrisse saamiseks.Mingi küsimustik tuli täita,ca 10 min.Ja oligi kogulugu.
Muidugi oli vallaametnik ka vastutulelik ja abivalmis,erandina, minu kogemuste põhjal.

Kasutatud ja uued jupid enamus uutele ja vanadele  ka väga vanadele husqvarna,stihli,jonsered ja partner saagidele.5297816
Vasta

Läheb ka teemasse. Vast ei ole siit läbi käinud.

https://www.youtube.com/watch?v=ixlgU_lmN08
Vasta

Vabandust, et pole konkreetselt garaazi ehitusega seotud, küll aga sisemusega.

On uus suur hoone. 45 ruuduste garaazidega. Iga garaaz on tuttuus. Seinad ja põrandad ilusad puhtad.
Laed kõrged (suur uks käib üles).

Põrandaks lihtsalt silutud betoon. Ilma plaadita.


Kui nüüd sisse kolida, siis mida kohe teha, et kaitsta seinu ja põrandaid määrdumise eest?
Tegu üüritava garaaziga, ei ole enda oma, aga tähtaeg aasta või 2 või tähtajatu, seega vaja kaitsta seinu ja põrandaid, et tagasi andes oleks mulje, nagu alles ehitati (nagu praegu).

On kellegil kogemusi?
On mingit kile, mida seinale panna? Mille hiljem kergesti ära saab? Midagi läbipaistvat.

Seinad on sellise valge plastikuga õrnade joontega, väga konarlik pole. 
Põrandaga mida teha?

Plaanis teha nagu ikka räpaseid töid, auto kere paljaks, kõik muda, sodi, roostepuru mis iganes sealt tuleb.
Mingid vedelikulekked jms.

Õli põrandale meelega ei vala, aga kindlasti kuskilt tilgub.
Ka puhtamaid töid, värvimist äkki ka. Keevitus.

laes suitsuandur (?), seinal suur punane häirekell, kas peaks keevituse ajaks anduri kinni katma? suits läheb lakke, hakkab karjuma äkki? Või tegema kohtväljatõmbe mingi? Ukse alt?


Kütte kohta küsiks. Kas keegi on kasutanud diiselpuhurit kütteks?
On sellega väga paha tööd teha? Haiseb ja hingad seda vingu sisse jah?
Õhksoojus on parem variant?
Vasta

Eks õhksoojus on kindlasti puhtam ja parem variant, kuid oma kogemuse põhjal kannatab ka diiselpuhuriga teha- ma pakun, et mul võib ka olla mingi 60-70 ruutu töökoda, laed on umbes 4,.5 meetri kõrgusel. Aga kuna mul on uksed mitte just kõige tihedamad, on see ventilatsioon ka parem kui uues töökojas. Teisalt- isegi mul piisas sellest, kui see puhur vaid mõnd aega mürgeldas ja siis jätsin seisma, püsis jupp aega veel soe, uus lükanduksega töökoda hoiaks sooja vast vähemalt pool päeva peale kütmist. Mul oleks muidugi variant korsten õue viia, aga sul rendipinnal on see tõenäoliselt välistatud. Muuseas, mul naabrimees võttis infrapunasoojendi ja tema on sellega ülirahul- diislit läheb ülivähe ja ruum soojeneb kiiresti ning õhk on puhas, müra ka ei ole. Hind oli ka muidugi krõbe, aga näiteks, kui võrrelda seda diiselpuhuriga, mis on sellega võrreldes lausa räigelt ebaöokonoomne, siis pideva kasutamise puhul oleks asjal isegi jumet.
Vasta

Tere
Tänan vastamast.

Diiselkiirgur?
Näiteks?
https://extrahaus.ee/tootekategooria/ren...soojendid/

Seal saab ise temp panna ja siis hoiab seda jah?
Nagu pildil paistab, nupud ja temp.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne