[13piisab]

Küsiti tegelikult juhiseid, mitte arvamusavaldusi.
Ma olen amatöörina 4..6a tagasi mõne aasta jooksul endale üle 300m2 põrandaid valanud. Korraga max 55m2, enamasti ühe abimehega, mõnikord ka kahega. Sellise mahu puhul pole kolhoosi vaja ja kui vähegi betooni voolikust ühtlaselt maha doseerida oskab, pole teisel abimehel suurt midagi teha.
Protsess:
- eelnevalt mõelda välja betooniauto asukoht (vajab ka mingit kõrgust. Betoonivabriku müük täpsustab), vooliku trass ja nurgake, kus masin saab pärast oma tööd kolu ja torud üle loputada. Veidi jääb sodi maha
- ettevalmistusena laserloodile eri kohtadesse(nurkadesse) õige kõrguse alused. Et saaks kogu põrandat latiga siluda ja oleks ok orientiir. Mul lihtsad kodused vahendid: kahe joone odav laserlood ja 1,4m+2m+3m latid. Sisenurkadele kellu-hõõruti kah
- garaažipõrandana mõistlik 100mm C25/30 S3 betoon (mul garaažis. Mujal C16/20 - hinnavahet ei ole, aga tugevam ei anna midagi. Ning kui kunagi vaja lõhkuda vms, siis palju õnne üledimensioneeritu puhul)
- mõistlik tellida betoon hommikuks - siis peaks +5 kraadi ja enama puhul ikka mõistlikuks ajaks kopterdatud saama. Üle +20 ma endale ei julgeks valama hakata ja pigem üritaks isegi +15 või vähema ajal valamise ära teha
- masin kohale, toru laiali ja kaugemast nurgast masina poole betoon maha. Abimees silub rehaga. Kui betoon tundub paksuvõitu, siis autojuht saab vett lisada ja valguvus-töödeldavus paraneb väga hästi. Kuigipalju tugevuse arvelt, aga ma pea alati lasknud juhil vett lisada
- lattimine. Ma pole proffe töötamas näinud - enda nivelliiril horisontaali kõrgus 40mm, lattidel randid 50mm, niiet lattimiseks olnud lihtne ca 100eur laser hilisemast põrandapinnast 10mm kõrgemal ja lattimine on lihtsalt latijoone ja laserijoone kokkuajamine. Laser kindlasti põrandast omajagu kõrgemal - et näeks joont juba esmase silumise järel ja iga pisemgi kühm joont ei varjaks. Kuna ennast ca 250m2 lattinud amatöörina siiski ei usaldanud, panin oma garaaži puhul ka vanakooli moodi silumistord maha. Olid abiks
- kopteriga peale kohe, kui põrand kandma hakkab. See aeg on väga-väga erinev, oma 7x40..50m2 valamise kogemuse pealt ma täpsustada ei oska. Kivistumine on eksotermiline - kui jahedas ruumis üks hetk reaktsiooni tööle saab, läheb kiirelt. Mul tegi üks põrand ca +2 ruumitemperatuuri puhul nalja ja hakkas kivistuma alles 1,5p pärast mahapanekut ja siis käis kivistimine kiirelt
- kopterdamine esmalt labadega, eriti siledaks tulemuseks hiljem plaadiga (rendist eraldi)
- pinnakõvendi - ma ei suutnud praktikas maha panna. Juhis oli, et kopterdamise viimases etapis põrandale laotada ja kopteriga üle. Mul kuivatas kihi liiga ära. Äkki pidanuks kopterdama alguses vähem/kiiremalt - läksin peale nii vara kui vähegi sai ehk siis ei jäänud "munema", samas selle betooni kopterdamine tõi pinnale suht vähe vett. On olnud vesisemaid kopterdamisi
- järgmine päev saab veel vajadusel nt abrasiivkiviga väiksemaid korrektuure teha. Nt nurka kopteri ülesaetud vallid jms

Oleks ma oma garaaži jaoks kerge vaevaga profid leidnud, oleks selle valamise neile jätnud. Ei oska ega usalda ennast piisavalt. Ilmselt tänu lattimis-torudele sai tulem tasapinnalisuse vaates parem, kui arvasin. Aga pinnakõvendit maha ei suutnud panna.

Katete alla minevad põrandad lubavad tasandusseguga korrektuure, aga tasandussegu on pehme / väikese koormustaluvusega ja katmata kujul pole teda mõistlik jätta. Ka jääb tasandussegu serva ca 2mm rant (pakil olev 0-Xmm ei vii ranti nulli). Tervet põrandat tasandusseguga üle ujutada on juba töö- ja rahamahukam kui proffidele makstav raha. No ja kui tasandusseguga üle käidud põrandale nt mutrivõti kukub, jääb sellest jälg.
Jutt, et kopterit on raske kontrollida - see kehtib ikka päris- päris algajale. On põrandalihvijaga sarnane riist nii elektrilisena kui sisepõlemismootoriga versioonis.

edit: pildistamine pole olnud oluline, aga paar pilti olen oma garaažipõranda valamisest teinud (mai 2019). Üks enne armatuuri ülestõstmist (nn majakad) ja betooni mahapanekut ning teine järgmisel hommikul ilmselt pärast kastmist. Tundub, et armatuuri ülekate on normist (ca 20cm. 15cm on armatuuri silm) väiksem. Võimalik, et on ja küllap oli kaalutletud põhjus.