Garaaži ehitamine

Täpselt nii. Kõik protsessid võib lahti seletada, aga ilusa lõpptulemuse tagab betoonitöö puhul kogemus Niivõrd nüanssides on see asi kinni.
Vasta

Tegelikult pole see asi nii hull...Koperdajaga sõitma õppimine võtab muidugi aega...Algul maadled kui segane selle riistaga ja kui selge juba siis taltsutad juba ühe käega...Karta on,et enne saab põrand valmis kui selle riistaga sõitmise selgeks.Olen kunagi 20+A tagasi valanud ja koperdanud aga detaile enam ei mäleta.Kopteriga algul vist lased labadega ringi ja hiljem paned juba plaadi alla ja siis vist juba peen silumine ja vahepeal ka vist niisutada.Kuivamisaeg sõltub vist otseselt temperatuurist ja kui vedel sulle maha lastakse.
Vasta

Kopteriga õige pealemineku aeg tunnetuse küsimus jah. Jala all selgelt pehme veel, aga kui maha magad, siis ainuke variant hiljem teemantkettaga lihvida... Peale ei puistata mitte tsementi vaid spets pinnakõvendit. Ka neid saada erinevaid. Kopteri taltsutamine on huvitav. Nähtud nii maha sõidetud kaableid ja torusid kui ka kopteri käepidet läbi aknaklaasi õue tulemas. Paar aastat tagasi tehti kogu töö koos pinnakõvendiga ära 6 EUR/m2 + betooni hind. Kuna aeg oli sügisene ja kuivamine aeglane, siis poisid olid kuni järgmise hommikuni objektil. Iga tunni tagant umbes tõmbasid kopteriga jälle uuesti üle. Ja nii kolmel eraldi objektil järjest. Täiesti arusaamatu et keegi selle raha eest nii palju tõmmelda viitsis, terve öö objektil autos passida jne. Tulemus sai väga hea.
Vasta

Kopteri taltsutamine on huvitav. Nähtud nii maha sõidetud kaableid ja torusid kui ka kopteri käepidet läbi aknaklaasi õue tulemas. 
Big Grin Big Grin Big Grin Big Grin Big Grin Big Grin Big Grin Big Grin Big Grin Big Grin Big Grin
Vasta

Kopterit ja põrandalihvijat juhid käepidet tõstes ja langetades või kergelt küljele kallutades. Kui nn tehase betooniga kogemust pole, siis ei tasuks ise üritada valamise ja viimistlemise pealt säästa. Soojade ilmadega eriti kipub üliruttu käest minema, muutub kummjaks. Omatehtud segu käitub hoopis teistmoodi ja on kauem vormitav.
Vasta

Võin ka toetada neid kes soovitavad spetsialisti abi. 
Kui ikka korraliku põrandat tahad siis pead kogu betooni korraga maha valama. Ise jupi kaupa valades hea tulemuse saamiseks pead hiljem põranda ära plaatima. Sa ei saa teda ühtlaseks.
Betoonimehed aga teevad sulle täpselt sellise betooni nagu soovid. Ja isegi ilma koperdamata saab spets betooniga võrratu tulemuse.
Ja hinnavahe on pea olematu.
Mul läks udupeen põranda segu ainult 3,5euri kant kallimaks kui tavaline jäme vundamendi segu.
Põrand ise jäi huvitava kergelt kollaka tooniga ja käega katsudes meenutab EPO põrandat. Ei mingit tolmu. Ja mahaläinud õliplekk on võimslik ära pesta nii, et jälge ei jää. Ja 5 mehe tööraha oli 250. Tunniga oli 9x11 põrand maas.
Igal juhul soovitaks osta teenusena see põrand.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(21-02-2023, 23:34 PM)Daff Kirjutas:  Ise jupi kaupa valades hea tulemuse saamiseks pead hiljem põranda ära plaatima...
Näinud korduvalt korraliku põrandavalu tegemist ja ühineks selle leeriga, kes ise ette ei võtaks.
Aga äkki saaks tänapäevaste isetasanduvate segudega kattes aktsepteeritava tulemuse? Mõnda lubatakse panna päris paksult, vbl mingi immutus lõpuks annaks tugevust ja vähendaks imavust?
Vasta

Isetasanduv on siiski vigade paranduse teema rohkem. Oma vastupidavuselt ja veekindluselt pole betooniga midagi võrrelda. Umbes nagu autol- kas tasandame mõlgid pahtliga või paneme uue tiiva ja ainult värvime.
Vasta

Küsiti tegelikult juhiseid, mitte arvamusavaldusi.
Ma olen amatöörina 4..6a tagasi mõne aasta jooksul endale üle 300m2 põrandaid valanud. Korraga max 55m2, enamasti ühe abimehega, mõnikord ka kahega. Sellise mahu puhul pole kolhoosi vaja ja kui vähegi betooni voolikust ühtlaselt maha doseerida oskab, pole teisel abimehel suurt midagi teha.
Protsess:
- eelnevalt mõelda välja betooniauto asukoht (vajab ka mingit kõrgust. Betoonivabriku müük täpsustab), vooliku trass ja nurgake, kus masin saab pärast oma tööd kolu ja torud üle loputada. Veidi jääb sodi maha
- ettevalmistusena laserloodile eri kohtadesse(nurkadesse) õige kõrguse alused. Et saaks kogu põrandat latiga siluda ja oleks ok orientiir. Mul lihtsad kodused vahendid: kahe joone odav laserlood ja 1,4m+2m+3m latid. Sisenurkadele kellu-hõõruti kah
- garaažipõrandana mõistlik 100mm C25/30 S3 betoon (mul garaažis. Mujal C16/20 - hinnavahet ei ole, aga tugevam ei anna midagi. Ning kui kunagi vaja lõhkuda vms, siis palju õnne üledimensioneeritu puhul)
- mõistlik tellida betoon hommikuks - siis peaks +5 kraadi ja enama puhul ikka mõistlikuks ajaks kopterdatud saama. Üle +20 ma endale ei julgeks valama hakata ja pigem üritaks isegi +15 või vähema ajal valamise ära teha
- masin kohale, toru laiali ja kaugemast nurgast masina poole betoon maha. Abimees silub rehaga. Kui betoon tundub paksuvõitu, siis autojuht saab vett lisada ja valguvus-töödeldavus paraneb väga hästi. Kuigipalju tugevuse arvelt, aga ma pea alati lasknud juhil vett lisada
- lattimine. Ma pole proffe töötamas näinud - enda nivelliiril horisontaali kõrgus 40mm, lattidel randid 50mm, niiet lattimiseks olnud lihtne ca 100eur laser hilisemast põrandapinnast 10mm kõrgemal ja lattimine on lihtsalt latijoone ja laserijoone kokkuajamine. Laser kindlasti põrandast omajagu kõrgemal - et näeks joont juba esmase silumise järel ja iga pisemgi kühm joont ei varjaks. Kuna ennast ca 250m2 lattinud amatöörina siiski ei usaldanud, panin oma garaaži puhul ka vanakooli moodi silumistord maha. Olid abiks
- kopteriga peale kohe, kui põrand kandma hakkab. See aeg on väga-väga erinev, oma 7x40..50m2 valamise kogemuse pealt ma täpsustada ei oska. Kivistumine on eksotermiline - kui jahedas ruumis üks hetk reaktsiooni tööle saab, läheb kiirelt. Mul tegi üks põrand ca +2 ruumitemperatuuri puhul nalja ja hakkas kivistuma alles 1,5p pärast mahapanekut ja siis käis kivistimine kiirelt
- kopterdamine esmalt labadega, eriti siledaks tulemuseks hiljem plaadiga (rendist eraldi)
- pinnakõvendi - ma ei suutnud praktikas maha panna. Juhis oli, et kopterdamise viimases etapis põrandale laotada ja kopteriga üle. Mul kuivatas kihi liiga ära. Äkki pidanuks kopterdama alguses vähem/kiiremalt - läksin peale nii vara kui vähegi sai ehk siis ei jäänud "munema", samas selle betooni kopterdamine tõi pinnale suht vähe vett. On olnud vesisemaid kopterdamisi
- järgmine päev saab veel vajadusel nt abrasiivkiviga väiksemaid korrektuure teha. Nt nurka kopteri ülesaetud vallid jms

Oleks ma oma garaaži jaoks kerge vaevaga profid leidnud, oleks selle valamise neile jätnud. Ei oska ega usalda ennast piisavalt. Ilmselt tänu lattimis-torudele sai tulem tasapinnalisuse vaates parem, kui arvasin. Aga pinnakõvendit maha ei suutnud panna.

Katete alla minevad põrandad lubavad tasandusseguga korrektuure, aga tasandussegu on pehme / väikese koormustaluvusega ja katmata kujul pole teda mõistlik jätta. Ka jääb tasandussegu serva ca 2mm rant (pakil olev 0-Xmm ei vii ranti nulli). Tervet põrandat tasandusseguga üle ujutada on juba töö- ja rahamahukam kui proffidele makstav raha. No ja kui tasandusseguga üle käidud põrandale nt mutrivõti kukub, jääb sellest jälg.
Jutt, et kopterit on raske kontrollida - see kehtib ikka päris- päris algajale. On põrandalihvijaga sarnane riist nii elektrilisena kui sisepõlemismootoriga versioonis.

edit: pildistamine pole olnud oluline, aga paar pilti olen oma garaažipõranda valamisest teinud (mai 2019). Üks enne armatuuri ülestõstmist (nn majakad) ja betooni mahapanekut ning teine järgmisel hommikul ilmselt pärast kastmist. Tundub, et armatuuri ülekate on normist (ca 20cm. 15cm on armatuuri silm) väiksem. Võimalik, et on ja küllap oli kaalutletud põhjus.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

(22-02-2023, 12:01 PM)13piisab Kirjutas:  Küsiti tegelikult juhiseid, mitte arvamusavaldusi.
Aamen
Lisaks veel, kui vajalikud tööetapid üles loetletaks, siis saan juba eraldi hinnata, kas on võimalik ise teha jne.

Muus osas tänan põhjaliku seletuse eest. Eelmine aasta valsin ka ca 70m2 betooni, aga tööriistadeks olid ainult laser ning 3m latt. Põrand on loodis, aga ei ole nõnda sile, et oleks hea pikutada auto all jms. Kivide konarused kohati väljas jms. Lisaks muidugi ka tolmamine. Kuna need on rohkem lao pinnad siis pole lugu. Garaazi pinnale sooviks siledamat tulemust.  Betoon oli tehasest tellitud loomulikult. Segumasinaga seda kogust segaks ca 20h.
Vasta

OFF: Õnnestus näha ühe aia vundamendi valamist. Ca 20 meetrit. Tubli eesti mees mõtles, et teeb ise. Tegigi. Poolteist kuud ei olnud kenal suveajal (puhkus) kuulda muud kui segumasina virinat.

Sai valmis ka. Aga nojah.

Kui ma ükskord küsisin, et miks nii, aga mitte pirniga päeva või paariga, siis oli vastus klassikaliselt eestlaslik: mul oli tsement valmis ostetud.

...

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta

Praeguse aja taustal tekib kohe muidugi küsimus, et kui liita kokku oma aeg, tsemendi hind ja elektri hind, siis kas sel asjal nii jumet on? Lisaks veel see, et seda korraga valmis ei vala, ei jää see ka päris nii monoliitne kui võiks (kui oluline see küll aja puhul on, seda nii vastupidavuselt kui ka välimuselt). Kui isegi nii teha, et ise kaevad renni ja teed saalungid, on see PuMiga tunni-paariga valatud.
Vasta

Rahaliselt ei olegi. Aga seal on palju muid asju ka mis võivad mõnegi töö käsisegumasina kasuks pöörata. Näiteks betoonitehase kaugus objektist. Või ligipääsetavus suure veokaga, eriti pehmel ajal. Samuti ka tarneaja küsimus. Kui Tartus lõunaka juurde uue silla (ja teiste struktuuride) valamine pooleli oli, siis olid mitmeks kuuks kõik Tartu betoonitehased ennast lõhki müünud. Lihtsurelik paari kandi pärast löögile ei saanudki. Tavaolukorras suvel tavaline et peab 1-2 nädalat ootama. On ka betooniteastest sõltumatuid miksreid ja pumisid. Nende kaudu saab tihti rutem. Aga siis on ikka omal jama kaelas kui osa segu juba objektil aga tehas järgmist autot enam teenindada ei jõua. Otse tehasest võttes seda mure ei ole. On olnud ka seda et auto võetakse kaalubussi poolt maha, aga tehas orgunnib kiirelt teise asemele et töö pooleli ei jääks.
Vasta

Olles ise ka põrandat valanud endale nii 350m2 ja kõik ise seganud käsitsi, ei ütleks küll et see segamine nii hullult aega võtab. Lööd mandi masinasse ja ta ise segab, ei pea kõrval vahtima. Samal ajal viid kärutäie ära ja ajad laiali ja silud kui vaja. 
 Ideaalset garaazi põrandat ei saanud, aga piisav rokla ja kahveltõstuki jaoks. Võtaks ise ka profid sileda põranda jaoks
Vasta

(22-02-2023, 14:57 PM)Aspelund Kirjutas:  OFF: Õnnestus näha ühe aia vundamendi valamist. Ca 20 meetrit. Tubli eesti mees mõtles, et teeb ise. Tegigi. Poolteist kuud ei olnud kenal suveajal (puhkus) kuulda muud kui segumasina virinat.


...

Poolteist kuud jõi õlut  Big Grin

Rahulikult tehes, siis viis kanti segu on igaüks, kel käed perssest välja ei kasva, võimeline päevas kokku möllima ja laiali ka kandma.
Sellest johtuvalt võib nüüd iga soovija ise edasi rehkendada, kui palju seda ködi tema põranda jaoks kulub ja mismoodi teeb.
Vasta

(22-02-2023, 18:31 PM)Janka Kirjutas:  Rahulikult tehes, siis viis kanti segu on igaüks, kel käed perssest välja ei kasva, võimeline päevas kokku möllima ja laiali ka kandma.
Sellest johtuvalt võib nüüd iga soovija ise edasi rehkendada, kui palju seda ködi tema põranda jaoks kulub ja mismoodi teeb.
Vedela betooni kaal on 1m3 kohta 2500kg.
Tahaks kohe näha, kuidas sa seda päevaga teed ja laiali kannad, aga las ta olla..

Armatuuri ülekattest oli eespool juttu - kunagisest õpetatud ja pädevate meeste jutust on meelde jäänud, et ülekate peab olema 30x armatuurvarda läbimõõt.

Kopterdamisest olen aru saanud, et alguses teed taldrikuga ja viimases lõpus alles labadega, keerates siis labade nurka vastavalt betooni tahenemisele järjest peale.
Vasta

(23-02-2023, 01:40 AM)ak75 Kirjutas:  
(22-02-2023, 18:31 PM)Janka Kirjutas:  Rahulikult tehes, siis viis kanti segu on igaüks, kel käed perssest välja ei kasva, võimeline päevas kokku möllima ja laiali ka kandma.
Sellest johtuvalt võib nüüd iga soovija ise edasi rehkendada, kui palju seda ködi tema põranda jaoks kulub ja mismoodi teeb.
Vedela betooni kaal on 1m3 kohta 2500kg.
Tahaks kohe näha, kuidas sa seda päevaga teed ja laiali kannad, aga las ta olla..

Paljuks läks jah, kuramus. Tegin kubatuuri arvutamisel vea  Big Grin 
Kahandame siis väärtuse õigemaks - ca 1kuupmeeter on see kogus, millega iga inimene täiesti rahulikult päevatööna hakkama peaks saama.
Vasta

Kogust tuleb veel korrigeerida sõltuvalt asjaolust, kui kaugel on toore masinast, kui kaugele tuleb liigutada valmis produkt ja ka näiteks kõrguste vahe. Jube suur vahe, kas vead käruga kõrvale vundamendiauku või ämbriga teisele korrusele.
Vasta

Küsiks kui tohib.
Ise vist moodsat põrandat ei valagi kus on kasutatud armatuurina fiibrit ja igaseid lisandeid nagu plastifikaator ning kivistamist reguleerivad lisandid?
See jääb nagu küpsise tort. Iga masinatäis eraldi monoliit.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Siin oli hommikupoole pikem jutt valamise kohta, ei tea kuhu see küll kaduda võis?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne