Küsimused t-25A-1 kohta

(16-07-2019, 16:04 PM)v6sa Kirjutas:  A kui õli sees peab ja õiget pidi läbi laseb, siis on ju hääste. Ilust ülekasvanud aiatraktori puhul rääkida ei saa niikuinii Big Grin

Ilu on vaataja silmades, nagu väidab iidne Tõstamaa vanasõna.
Aga vot kas õli läbi laseb on ise asi. Filter mis siia on pandud ei ole mitte see mis reklaamis oli. On trehvanud tunduvalt väiksem. Umbes sama suur paistab olevat kui oli Carina E mootoril või isegi väiksem. 
Õnneks on selle konstrui ehitus selline, et kui lasta treial ligi siis saab teha uue stutseri ja lisada vaheplaadi ning pane mis filter iganes. On jäetud iseehitajale väike mängumaa.
Nüüd aga tuleb minna filter näpuvahel poodi ja tuvastada koodi järgi mille filtriga tegu ja kas sellist filtrit üldse saada on meie maal. Markeering algab õnneks sõnadega MAN filter...

Aquila captas non muscas.
Vasta

Nüüd on see filter paigas. Tuli välja, et rõhk oligi kadunud selle tsentrifuugi sisse. Nüüd õlirõhk 900 pöörde juures 5 atti.  Pöörete tõustes mingi 1200 juurde korraks langeb 4,5 peale ja edasi  jälle 5 kandis. Peale poolt tundi käimist läheb isegi hetkeks rohelise peale kuid pöörete tõustes jälle punase alguses. 
Tuleb vist näpud reduktsiooniklapi kallale ajada ja vähe rõhku maha lasta.

Sellist filtrit mis kaasas oli tarbivad meie maal mingid Fiatid ja Lanciad ning meil saada olevad filtrid on 3 cm pikemad mis on igati teretulnud.
Mingi 15 töötunni järel vahetan filtri ja lõikan vana pooleks. Tahaks näha mis sinna kinni jäänud on.

Paigaldus muidugi ei olnud ladus kuna uuel D-120 mootoril on rõhutasandi toru teises kohas võrreldes vana D-21. Tuli relakaga õgvendada ühte nurka ja paigaldamata jäi temperatuuri andur mille väljavõte on otse vastu rõhutasandi toru. Praegu on pime ees. Temperatuurianduri jaoks tuleb leiutada uus  koht. Kes pakub parema koha kuhu see vigur paigaldada.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(18-07-2019, 19:41 PM)Daff Kirjutas:  Temperatuurianduri jaoks tuleb leiutada uus  koht. Kes pakub parema koha kuhu see vigur paigaldada.

Õlivanni.
Vasta

Huvitav, mis õlifiltri kasutusele võtu puhul tingib selle õlirõhu tõusu? Reduktsioonklapp peaks ju selle ära määrama?
Tsentrifuugi düüsidest läheb osa õlirõhku kaotsi. Kas sel filtrikorpusel ka mingi düüsi moodi asi sees ja kogu pumbast tulevat õli läbi filtri ei lasta?
Või käib ikka kogu pumba õli elemendist läbi ja tsentrifuugi düüside puudumise tõttu õlirõhk kõrgem.
Vasta

(18-07-2019, 22:06 PM)meli666 Kirjutas:  Huvitav, mis õlifiltri kasutusele võtu puhul tingib selle õlirõhu tõusu? Reduktsioonklapp peaks ju selle ära määrama?
Tsentrifuugi düüsidest läheb osa õlirõhku kaotsi. Kas sel filtrikorpusel ka mingi düüsi moodi asi sees ja kogu pumbast tulevat õli läbi filtri ei lasta?
Või käib ikka kogu pumba õli elemendist läbi ja tsentrifuugi düüside puudumise tõttu õlirõhk kõrgem.

Siin mängib rolli pumba tootlikus ja koostudevahelised lõtkud. Pump ei jõua kõiki vahesid täis pumbata. Kõige suurem rõhu langetaja on tsentrifuugi  püstvõll mis ära kulub ja loksuma hakkab.  
Reduktsiooniklapp jäetakse lihtsalt mängust välja kuna selle töölerakendumiseks ei piisa rõhku. Õli tilgub lihtsalt enne igaltpoolt välja ja rõhk langeb ilma klapita.
Kui panin mootori tööle ilma tsentrifuugi katteta siis oli näha kuidas alt õli jooksis mootorisse tagasi nagu kosest ilma tsentrifuugi tööle panemata.    Käega hoogu andes  natuke hakkas pöörlema aga hoogu üles ei saanud.Kuigi kõik oli vaba ja ei poonud kusagilt võlli. Lõtk oli käega tunda. Kui aga üritad neid lõtke vähemaks saada siis jääb trammel lihtsalt seisma ja ei suuda pöörlema hakata. Õlirõhu kadu läbi düüside on minimaalne. See ei mõjuta üldist pilti mitte.
Üldiselt selle tsentrifuugi remontimine ei vääri küünlaid.

Sellel uuel filtrikorpusel eraldi düüsi pole üleooluks küll on aga filtrl sees ülevoolu kapp, et kui kogu õli ei suudeta filtrist läbi lasta kas ummistuse  või suurema tootlikuse tõttu siis see läheb läbi ülevooluklapi otse magistraali mis näiteks antud juhul suundub otse väntvõlli kanalitesse. (Põka mootori õlitussüsteem on ehitatud peavoolutsentrifuugi skeemi järgi. Kogu õli läbib tsentrifuugi ja vahetatava elemendi puhul jääb sama süsteem kehtima.)

Kui nüüd haarata kinni lausejupist, "..läheb läbi ülevooluklapi.." siis see on siiski parem variant kui õli läbib mittetöötavat tsentrifuugi ja lihtsalt ringleb ilma puhastamata. Antud juhul aga mingi osa siiski läbib ka filtrit, kui ütleme, et filter ei jõua kogu õlikogust läbi lasta. See teeb põhimõtteliselt sama välja kui haruvoolutsentrifuugiga õlitussüsteem.

Nüüd sellest temperatuuriandurist. Ise mõtlesin algul panna see klapikambri kaane sisse  aga seal ei pruugi see anda vist adekvaatset infot olukorrast. Peale jääb arvatavasti 2715 variant, õlivann. Õlivõtturi sõela kane sisse läheb auk, keere sisse ja saab see asi ka lahendatud.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Õlitemperatuur selle mootori õlivannis on üsna sama, kui peamagistraalis.  Kui keeb, siis ka karteris ja kui ei kee, siis pole vahet. Mina paneks vanni.

Ilmekas praaktsentrifuugi kirjeldus. Säärane tõesti õli ei puhasta. Ehk iga parendus on samm edasiSmile Teoorias peaks filtri mustumisele järgnev möödavooluklapi avanemine olema näha ka õlimanomeetrist. Kas õnnestus filtri klapi avanemisrõhk ka teada saada kataloogist?

Tsentrifuugi düüside kaudu võiks "kaduda" kuni 10% õli.
Vasta

Plekist õlifiltritel on möödavooluklapp sisse ehitatud ning vaevalt ka automootoritel kõik õli läbi filtrielemendi läheb sest siis peaks see olema mõõtudelt mitu korda suurem või nii suurte avadega et ei puhastaks mustust välja õlist.
Tsentrifuug aga on pisut peenem seade kui pöörlev kopsik.
Et ta saaks vabalt pöörelda peaks ta alt toetuma tugilaagrile, mida seal pole sest kahest peenest düüsist tulev õli ei tekita kuigi suurt jõudu.
Venelased on otsustanud neile teadaoleval põhjusel aga tugilaagrit mitte kasutada ja lahendasid probleemi hüdrosilindri põhimõttel.
Nimelt on tsentrifuugi võll ülevalt peenem kui alt ja seega sisemine rõhk tõstab tsentrifuugi üles ja ta peaks saama vabalt pöörelda.
Õnnetuseks toimib see aga mingi kindla õlirõhu juures ja oleneb ka tsentrifuugi kaalust, mis tasakaalustab üles suruva jõu.
Seega madalama õlirõhu ja raskema korpuse puhul kui ta välja mõeldi asi eriti ei toimi.
Lisaks pole nad veel enamus ka tasakaalus, mis kulutab pukse ja võlli.
Alumist puksi kulutab muidugi lisaks ka puhastamata õli, mis pressitakse puksi vahele ja reeglina sisaldab ikka aegajalt mõnda võõrkeha.
Muu maailm on selle probleemi lahendanud nõnda, et puhastamata õli siseneb tsentrifuugi keskelt ja väljub pukside juurest.
Vasta

   

Selline näeb välja tehasepoolne variant sellest filtri alusest mida ka ihaldasin aga venepoolne tarnija tegi omapoolsed korrektuurid.

Замена/переделка центрифуги на сменный маслянный фильтр двигателей Д-21 

Kui on huvi siis ülaloleval aadressil on iseehitajale väga häid ideid mis puudutavad just õlitust. Kui keel jääb võõraks siis vähemalt pildimaterjali ja jooniseid on nii, et vähe pole.
Venemaal on see masin veel tööloom ja nemad peavad vaeva nägema, et masin sõidab ja leiva lauale toob erinevalt meist kus seda põkat kasutatakse rohkem diletantide poolt.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Kas 28 tolline põka velje kilbi kinnitus 4 poldiga ja 32 tolline 6 poldiga? Müügipakkumises ikka 32 tollised veljed?
https://www.kuldnebors.ee/search/polluma..._ids=10832
Vasta

Jah, 28" velje kilp on nelinurkne, kinnitus 4 poldiga, 32" kuusnurkne kuue poldiga

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta

   

Kuidas tundub?

Aquila captas non muscas.
Vasta

Polee paha Big Grin

Ülevaatusel muidugi nendega kindlasti läbi ei saa...

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta

Poolakate leiutis. Üks vene mees sai müügiportaalist pildi ja nüüd on venes lahti uus katk. Põkamehed ihkavad kõik trummelpidureid.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(24-07-2019, 22:12 PM)Daff Kirjutas:  Kuidas tundub?

Lollidelt tulebki raha ära võtta.

Ülekasvanud aiatraktor  (tegelikult kogu vanatehnika) on väärtuslik sellisena. Tahad nüüdisaega, siis soetagi nüüdiusaegne.

Samas on igaühel enda varaga õigus teha seda, mida ta soovib.

Muide, kui ise presenteerima ei lähe, siis ei pruugi noor ülevaataj isegi märgata, et pidurid on "uuendatud".
Vasta

(25-07-2019, 12:16 PM)v6sa Kirjutas:  
(24-07-2019, 22:12 PM)Daff Kirjutas:  Kuidas tundub?

Lollidelt tulebki raha ära võtta.

Ülekasvanud aiatraktor  (tegelikult kogu vanatehnika) on väärtuslik sellisena. Tahad nüüdisaega, siis soetagi nüüdiusaegne.

Samas on igaühel enda varaga õigus teha seda, mida ta soovib.

Muide, kui ise presenteerima ei lähe, siis ei pruugi noor ülevaataj isegi märgata, et pidurid on "uuendatud".

Loen seda esimest lauset ja ei suuda teda kuidagi konteksti suruda.
Kus need lollid on ja millisest rahast jutt käib?

Aquila captas non muscas.
Vasta

Põksinäksi korras lintpidurid on väga head. Nende asendamine trummelpiduritega otse rattavõllile on tehnoloogiline tagasiminek. Isegi selle traktorilaadse toote kontekstis.

Sel on põhjus, miks traktorite pidurid paigutatakse peaülekande veetavate võllide otstele ja mitte lõppülekande väljundvõllile. Selleks põhjuseks on liigne soojus ja meeletu pöördemoment, mis seda toodab.

Samas on kiireltkuluvate (lindiga võrreldes) klotside vahetamine sedapalju lihtne, et väikese koormusega masinaga jõuab natuke tööd ka teha enne, kui klotsid taas kord otsa saavad.
Vasta

(01-08-2019, 08:24 AM)v6sa Kirjutas:  Põksinäksi korras lintpidurid on väga head. Nende asendamine trummelpiduritega otse rattavõllile on tehnoloogiline tagasiminek. Isegi selle traktorilaadse toote kontekstis.

Sel on põhjus, miks traktorite pidurid paigutatakse peaülekande veetavate võllide otstele ja mitte lõppülekande väljundvõllile. Selleks põhjuseks on liigne soojus ja meeletu pöördemoment, mis seda toodab.

Samas on kiireltkuluvate (lindiga võrreldes) klotside vahetamine sedapalju lihtne, et väikese koormusega masinaga jõuab natuke tööd ka teha enne, kui klotsid taas kord otsa saavad.

Ma pisut siiski oponeeriks eelpool püstitatud väitele. Kui need klotsid suudavad GAZ-52 kinni pidada aastaid enne kui nad läbi kuluvad siis paljude poolt vihatud 25 jaoks on nendest eluks ajaks.

Olen kunagi venekeelsest kirjandusest lugenud nende traktori pidurite kohta, et miks nad on paigutatud kohe peale diferentsiaali. Väidetavalt sellepärast, et kasutada külgpidureid pööramisel abivahendina. Kui veo ajal pidurdada siis väljundvõlli oma mitmekordse ülekande tõttu on tunduvalt raskem pidurdada kui vedavat võlli. Saab pidurid teha väiksemad kuid tehnoloogilisemalt on see lahendus keerulisem ja kallim kui otse ratta külge ehitatuna.
Kui lihtsalt pidurdamiseks oleks pidureid vaja siis piisab ka sellest variandist mis hetkel kõne all on.

Aquila captas non muscas.
Vasta

põkanaatoril külgpidurid on täitsa asendamatud.perse raske ja esirattad vaevu puuduvad maad siis kuidas keerad ja eriti rasket asja sikutades?ikka külgpiduritega,samuti põllal vagusi ajades saab traktorit suunata mitte rooli vaid külgpiduritega.
Vasta

Oponeerige terviseks, see ei muuda asja füüsikalist olemust. Lisame siia juurde olematu jahutuse kilbi taga. Just kuumenemine ja kiirema pöörlemisega kaasnev tõhusam jahutamine on üks põhjusi, miks traktorite pidurid on enne lõppülekannet. Teine oluline põhjus on lühem ajam. No ja ruumi on seal ka saada.

Mina ei julge kõva häälega küll rääkida, et kaasikuliste pidurid nüüd mingi pidamise või kestvuse etalon on. Võrreldes sama ajastu lääne tehnikaga. Aga eks ma olengi liiga palju ringi vaadanud.

Palju neid kaasikuid ikka oli, mille pidureid pruugiti töö ajal poole ajast. Traktoril, eriti juhtrataste väikese koormuse puhul, on see üsna tõenäoline.

Aga samas - kui ikka peab masinat ümber ehitama, siis toimivad need ratta külge kinnitatud trumlid kindlasti paremini, kui õlist libedad või kivikõvad viiekümneaastased pidurilindid. Seega laske aga käia, vahetage aga vanaisa pärandkirvel vaheldumisi vart ja teraWink
Vasta

Kuna põka pidurid olid täitsa null ning peale ei andnud keerata sai otsustatud suur töö ette võtta ning uued pidurilindid panna. Lahtivõtmine oli omamoodi õudusunenägu, kuna parema poole süsteem oli kõik konkreetselt kinni roostetanud ülevalt + pedaalisüsteemi võllid omavahel.
Kuna põka seisab õues, siis paistab käigukasti parajalt vett valguvat - sealt tuli välja lumivalge majonees. Ning kuna vesi oli õlitaset tõstnud, siis seal kus elab parema poole piduritrummel sai ca 1,5l käigukasti õli välja lastud. Parem pool ei pidurdanud siis seetõttu, et oli õlivannis.

Vasak pool mis veel lahti võtmata (1 pool korraga, kuna ei ole käepärast sobivat tuge kuhu terve traktori tagaosa peale tõsta), kuid ülevalt on näha, et piruritrummel on peaaegu täielikult väljapoole ära jooksnud. St välimise poole lukustusrõngas on katki läinud.

PMkaubamajast sai ka uued tihendid, simmerlingid ja pidurilindid tellitud. 
Tihendid on korgist, mis mulle väga ei meeldi, kuna pingutusmoment mutritel peab väga tagasihoidlik olema.
Pirurilintide kvaliteet on päris õudne ning visuaalselt on need vist tehtud mingist astbestnöörist, kuid 3,5€ eest oleks imelik ka mingit kvaliteeti eeldada.
Mõned fotod:
[Pilt: 20190802-153705.jpg] [Pilt: 20190802-153628.jpg] [Pilt: 20190802-153608.jpg] [Pilt: 20190802-153455.jpg] [Pilt: 20190802-153438.jpg] [Pilt: 20190730-134726.jpg]
Parema poole piduripedaali võll sai uus tehtud roostevabast, kuna seal on 30kraadise koonus otsaga polt, siis pidi ühe katkise otsaga tsentripuuri toorikuks võtma ja ümber teritama mis oli asja juures kõige ajamahukam. Vanad lindid jätan alles, ehk õnnestub kuskilt lindi materjali saada ning saab ise taastada, kuna poes pakutavatele pikka iga ei ennusta.
-e-
Ahjaa muidugi see asi on ka uute lintidega, et neid peab relakaga veidi töötlema eelnevalt, fotol keskmise vahe erinevus näha.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 6 külali(st)ne