Küsimused t-25A-1 kohta
#41

Jämedam armatuuraud peaks ka jäigemaks tegema.
Mootori otsa kokku pannes läheb tihend kaane vahele,kas tihend baraniidist on vajalik mingi möglaga kokku teha või laheb kuivalt?Lapsepõlvest meenub,et vanamees tsikli mootorit kokku ladus määris papist tihendid rohelise seebiga kokku.
Vasta
#42

Arvestades armaturrraua pehmust mina seda ei kasutaks - olles aisast oluliselt nõrgem ei paranda see midagi. Samas ei tee see asja ka halvemaks...

Tugevdus võiks ikka olla sama hea või parem materjal, kui aisal endal.
Vasta
#43

Jumz i aisad sobivad kõige väiksemate ümberehitustega.
Vasta
#44

Nii eile sain ka tolle võlli karterist kätte,kinnitub tugeva istuga.Eemaldamisekstuleb väljapoolt mingi tõmmitsalaadse instrumendiga tõmmata või seestpoolt millegagi suruda,oli kergem kui arvasin.
Lisan ka ühe pildi millel arvan olevat t40 ais,on see nii?    
Green.ee valikus aga selline ais http://www.greene.ee/index.php?page=shop...&Itemid=20
Kadunud aiast jäi järgi ka selline monstrum     .Mis asi see on ja mida sellega põlluharimisel tehakse?
Vasta
#45

T 40 ais küll, aga munakud läinud. Rõngasrull, kevadel tükkiläinud mulla purustamiseks-tasandamiseks. Pole kasutanud, ega kuusakoski ei kavatse ka veel viia.
Vasta
#46

Ei kuusakoski pole küll plaanis viia,vähemalt niipea mitte.Metsa all ruumi piisavalt.Mul sügisel vaja söötis maa üles künda,ega sellega kevadel mättaid peenemaks teha vist ei õnnestu?Sõitsin põllu juba kuldiga pikkupidi üle kündma hakkan ristipidi.
Vasta
#47

(21-08-2011, 10:59 AM)muska71 Kirjutas:  Kadunud aiast jäi järgi ka selline monstrum .Mis asi see on ja mida sellega põlluharimisel tehakse?

Rõngasrihvelrull, täpsemalt kannusrull. Väga hea asjandus raskema lõimisega mullal künnipankade purustamiseks ja korraliku künni tasandamiseks. Mätastest soputab mulda välja küll, kuid mättaid ei purusta. Sita künni korral ei ole sellega ülesõitmisest tolku.Sad

Kultivaatoriga (kui see ikka oli pelk kultivaator) mätta lõhkumisel on pigem majandust elavdav mõju - mätast ei lõhu, maad ei tasanda (pigem teeb asja hullemaks, ajades sisse vaod), kütust ja aega kulutab üksjagu.
Mätast närib ainult randaal. Veel parem oleks keemiaga üle lasta - siis on korralikku kündi loota.
Vasta
#48

See greene.ee poolt pakutav on suure tõenäosusega mõeldud T-40AHM-le, mis toodetud mägedes töötamiseks, kliirens on väiksem. Võimalik, et näidatud ais on ka teise pikkusega.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#49

[quote='v6sa' pid='267763' dateline='1313918610']
[
Kultivaatoriga (kui see ikka oli pelk kultivaator) mätta lõhkumisel on pigem majandust elavdav mõju - mätast ei lõhu, maad ei tasanda (pigem teeb asja hullemaks, ajades sisse vaod), kütust ja aega kulutab üksjagu.
Mätast närib ainult randaal. Veel parem oleks keemiaga üle lasta - siis on korralikku kündi loota.
[/quo
Kui piid ikka 10-15 cm maase suruda siis kratsib ju kamara puruks.Seda tegid juba vene ajal elupõlised traktoristid vähemalt individuaalidel.
        sellise hobuvedrust tehtud kuldiga sai põllulapist üle käidud,200kg betooni lisaraskuseks ja surub piid kenasti maase.
Kevadel kui traktori ära tõin,aga haakeriistad hoiti kinni tuli maad harida käepäraste vahenditega.Õnneks oli äial kodu teine ader veel ja tollega kannatas maa segi pöörata.Kultiveerimiseks olid tal hobuvedrud punti seotud ja lohistas neid järgi. Mulle selline varjant ei meeldinud ja seetõttu võtsik 2 kobedamat vedru ja keevitasin nad kiiruga omavahel kokku,asja ajas ära.        
Vagude ajamiseks meisterdasin kiiruga hobumuttidest asjanduse mis ajas asja ära.     Kevadel küntud söödi maa oli sedavõrd mättas,et vaod sai kuidagi pusides sisse,kartul maha ja siis tuli mõttas vaod käsitsi labidaga mättaid purustades kinni ajada,pärast seda alles kannatas muttidega üle sõita.Käsitsi mitu korda rohitud,aga mullata ei kannata.Sügise tuleb ka käsitsi konksuga üles võtta.
Kärude haakimiseks meisterdasin vanarauast sellise vidina.    
Paar nädalat tagasi õnnestus tagasi saada ka orginaal haake kolmnurk,täna kuuri seinaäärt kaarutades avastasin,et äial teine kolmnurk veel tagavaraks,1väline sõrm murdunud ja natuke keevitatud,aga muidu põkal kasutada saab.
Täna elasin ka terve päeva poisiga koos garaazis ja ehitasime väikest kraanat põka haakesse.Tõstejõudu tahaks ca meetri kauguselt 500kg,sellest piisab oma jaoks.Tulemus piltidel näha.
           




Vasta
#50

Kraanatõstuk võiks tagasillale lähemal olla, seeläbi saab rohkem tõsta. Kui mu mälu ei peta on 25-l ka teised aiasakinnituse avad, misläbi peaks samad aisad ringi tõstes saama kogu krempli lähemale ja tõstejõudu juurde, kui seda muidugi vaja on.

Endal oli kunagi plaan akutõstuki tõsteraam traktorile taha sokutada, kuid pold otsest vajadust sellega midagi virnastada.

Tervitab,

IP
Vasta
#51

Kamara kratsib vorstideks. Mida Sa hiljem nendega peale hakkad, kui ader neid edasi vedama hakkab? Usun, et Sul on kasutada mõni veneaegne üsna järsu nurgaga sahk, mis küll mulda hästi segab (sobides nii lahtiste taimejäänuste muldasegamiseks), kuid millel kamar eriti joosta ei taha. Eriti kehvasti jookseb sedamoodi ribastatud kamar.

Nõukaajal tehti igasuguseid asju. Näiteks laotati sõnnikut suunatud laengute abil... Iseasi, kas seda praegu sedamoodi tegema peab.

Kamara künniks on mõistlik kasutada võimalikult väikese nurgaga sahka. Näiteks hobuatradel on Ülekasvanud Motoplokile sobivaid. Kaubandusvõrgust aga midagi mõistlikku vist ei leiagi taaskukohase hinnaga...

Mis aga kraanasse puutub, siis 2 mõtet...
1) kui kraana töötamisel jääb ainult traktorile toetuma, siis peab vastukaalu olema vast teist samapalju... Maru kaugele tuleb tagateljest.
2) kuidas oled plaaninud masti pööramist pidurdada?
Vasta
#52

Kas masti pööramist ketiga ei saaks pidurdada? - Nagu Jumzil on tehtud keti pealt masti liigutamine. Keevitad hammaka võlli otsa ja keti otsad kuhugi kolmnurga külge kinni.
Vasta
#53

Õhtust!

Näitan ka omatehtud kraanat koos kivide tõstmise jaoks tehtud abinõuga. Võibolla on sellest kellegile abi. Seda kraanat olen kasutanud ka T-25 puhul ja 250 kg. asja tõstis nii,et esirattad maast lendu ei tõusnud. Samuti ei olnud muret kõrgele tõstmisega. Välja näeb selline:


[Pilt: 1932184310fb32_l.jpg]
Vasta
#54

Põkal elektris mingi kala sees.Ööseks unustada mass peale siis hommikuks 150A akus 2v ooolu ehk aku tühi.Aku ise väga vana ei tohiks olla kuna kevadel kui õhuga jamasin siis ketramist kannatas hästi ja pärast sõitsin veel mingi 50m kompresjoon maas starteri jõul garaazi ja järgmine päev läks peale õhu väljapeksmist ilusti käima ilma,et oleks pidanud laadima.Aku juhtmed ja klemmid muidugi mädad,aga sellest ju ei tohiks aku tühjaks minna?Ükski tuli ka ei põle,kust hakata viga otsima?Seda aku ööga tühjenemist ka varem korduvalt olnud.
Vasta
#55

Ta ongi niimoodi ehitatud, et aku peab tühjaks minema. Kui autol, mille generaator on 6-e dioodiga, lülitatakse ergutusvool välja süütelülitiga, siis traktoril süütelülitit ei ole ja ergutusvool voolab vaikselt kogu aeg teise polaarsuse poole. Pakuks välja, et kiirusega umbes 3 amprit. Voolamise katkestab masslüliti.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#56

Kraana valmib visalt aga kindlalt.Nüüd ka nooletõstesilinder küljes ja nool kerkib kenasti.Kuna tõsta vaja igal pool ja ka talvel siis otsustasin installida veokatelt pärit tagaluugitõstesüsteemi kus mootor pump ja õlimahuti kõik ühes.See selleks,et ei peaks alati põkat käima panema talvel külmaga või kinnises garaazis.Tollele sistemile plaanis jagaja otsa panna kust 1 sektsjoon liigutab noolt ja 2 pöörab masti.Kangesti tahaks süsteemi tööle saada ka põka enda hüdra pealt.Kas kannatab kui toite põkalt võtan otse jagaja hetkel vabalt sektsjoonilt või tuleb pumbale mingi kolmik vahele aretada?
Vasta
#57

Kolmikkraan on hea lahendus. Saab ka teisest jagajast võtta, aga oluline on , et tagasivool läheks ilma igasugu takistusteta otse hüdropaaki.
Vasta
#58

Läbi jaoturi võib üsna aeglaseks jääda. Sams võib see olla eelisekski - ohutum toimetada.

Aga kahte ajamit ühe silindri külge nii lihtsalt ei pane... Kas autonoomne (hüdrojaam) või traktori süsteem. Pead valima või tegema vastavad ümberühenduse (või -lülituse) võimalused. Muidu võib juhtuda, et pumpad ühe süsteemi õli teise ümberRolleyes

Vene traktoritel jääb massi sisselülimisel kogu elektrisüsteem pinge alla. Peamiseks tarbijaks on eelmainitud generaatori ergutus, mis tarbib üksjagu voolu. ~3 A x24 h teeb ööpäevas ~72 Ah. PunaPea tõmbab ööga tühjaks (vaid 56 Ah ikkagi), 100 Ah tavalise akuga saab ikka ülejärgmisel hommikul kuidagi käima... Ärge küsige, kust ma nii täpselt tean...Toungue

OT kah: TT, kas Sa oleksid nii lahke ja teeksid järgmine kord kiva tõstma hakates mõne klõpsu neist rakmetest (ja nende õigest kasutusest) mulle meilile vosata13@gmail.com. Tahaks kah sedasi osata...Sad
Vasta
#59

Üks vaheküsimus T-25 kohta:
Kuidas vahetada tagaratta laagreid? Kas saab ilma käise maha võtmata hakkama?

Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta
#60

Muidugi saab ilma- plekkkapsel eest ära, seal juba vaatab suur mutter vastu. Kapslipoltide asemel keermelatijupid ja teed paksemast plaadist k.latist poltide otsa istuva abinõu pooltelje väljasurumiseks kui istub tihedalt. Oma kogemusest need laagrid peavad kapitaalist kapitaalini kui õli vähegi sees ja kombainirattaid alla ei ole aretatud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 8 külali(st)ne