Küsimused t-25A-1 kohta
#81

(05-11-2011, 23:09 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  No vaat rosinad saavad sedasi otsa,kui liigapalju katsetad ja mootoreid sassi lased...Big Grin
Ma eriti nendest "kap" remondi mootoritest lugu ei pea. Sellepärast,et neid kap remonte on teinud igasugused meistrid. ...

Teadagi tehti neid remonte igasuguseid. Samas ise tunnen iga kell uue väntvõlli +uue kolvi/silindrikomplekti ära. Seega ei nurise. Kas sa oled suhtumisel, et ostmisel topin pea kotti ja ei vaata asja üldse?? Müstika mis toimub??

Ja rosinad otsa ei saa. Viimase kahe aasta jooksul vähegi kõrvu liigutades on vähemalt minul 2 uut mootorit 2 kapitali mootorit ja 1 vähe töötanud mootorit "üle tee kõndinud" Kui nüüd õigesti mäletan siis aastaks 1988a väljus vladimiri tehasest 1 miljonis mootor. Ausalt ma ei tea palju neid masinaid Eestis on (nii t25a kui t16m/g) masinatena.

(05-11-2011, 23:09 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Sulle kiidetakse küll,et hea mootor,kuid väntvõlli kanalid ikka puhastamata...Big GrinBig Grin
Ja kui Sa sõber seal oma keemilisi katseid teed,lased mootoreid kokku ja lõpuks tuleb siis välja, "et ma pole nii rikas,et sitta kraami soetada". Selleasemel võta vana mootor ise lahti ja puhasta kõik korralikult tagist ja sitast puhtaks. Paned oma kiidetud lääne kalli õli sisse ja siis võid traktoriga rahulikult tööd teha. Ja peale sellist tööd tunned ise mõnu ja oskad ka teiste meeste tööd paremini hinnata.Smile

Oled sa näinud kedagi, kes võtaks töötava mootori "niisama puhastamiseks lahti" - ma pean tunnistama, et mina pole enda elus sellist inimest veel kohanud. Enamjaolt ikka selleks kapremondi vajadus. Samas, et remont korralikult oleks läheks remondipeale raha vaja. - ehk siis uusi varuosi. Tänapäeva VTZ tehasest tulevad varuosad on aga suht viletsa kvaliteediga. Poola toodetest parem ei räägigi.
Ühesõnaga ikkagi arvan, et parem riskida ja lasta pesuvahendiga mootor puhtaks kui tavotikihi all undava mootoriga töötamine pole ka mõtekas.



Õlide kohapealt ma rääkisin, et asi võiks olla kvaliteetne. Teile loeb hoopis see, et asi oleks odav. Odavalt kvaliteetset asja ei saa teadupärast.

Ehk on minu mõte vale, et nn potipõllumehel võiks ikka olla masin, mida aastas 0-500tt tööd teeb ja iga kell vaid istu peale ja keera võtit.
Hetkel aga vähemalt tundub, et siinse rahva poliitika on enne igat käivitust tuleb mitu tundi ooperit näha.

Samas olge rahulikud. Ma ise võtan asja rahulikult. Viimasel ajal iga aasta ühe t25a raipe ribadeks tõmmanud geniaalsete omanike vigade tõttu.





On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#82

(06-11-2011, 01:28 AM)unimüts Kirjutas:  Teadagi tehti neid remonte igasuguseid. Samas ise tunnen iga kell uue väntvõlli +uue kolvi/silindrikomplekti ära. Seega ei nurise. Kas sa oled suhtumisel, et ostmisel topin pea kotti ja ei vaata asja üldse?? Müstika mis toimub??


Jah,silindrid kolvid ja muu pudi tunned ikka ära küll,et on uued. Kuid vända sisse annab ikka vaadata...Big Grin

No mina olen seande jobu,et võtsin oma töötava mootori lahti ja puhastasin mootori seest ja väljast ära ja ladusin uuesti kokku. Sai seejuures pandud ka uued kolvirõngad ja tihendid. Võtsin selle töö sellepärast ette,et tahtsin kallima õli sisse panna. Ja ei tahtnud,et mootoril vänt kokku jookseks...Rolleyes
Vaat ega asi pruugi lõppeda ainult saalede kokkujooksmisega. Selle väikse äparduse ajal võib ilma jääda ka väntvõllist,plokist,kepsust hülsist ja teab millest veel. Järgi jääb hunnik utiili....... ja ongi rosin p.....
Kellel raha palju,see võib möllata....Big Grin

Vasta
#83

(05-11-2011, 21:01 PM)unimüts Kirjutas:  Neid mootoreid d21a leidub igas komplektsuses. Sai siin just kolmapäeval üks kapitali mootor 250euriga soetatud. Kõik seest puhas ja remonditud.
Tead kuskil mõnd rahapuud kasvamas kust lähen ja võtan selle klotsi?Mina küll ei tea.Oleks vaba üleliigset raha läheks ostaks kohe mingi 4x4 lääne analoogi.


(06-11-2011, 01:28 AM)unimüts Kirjutas:  Ehk on minu mõte vale, et nn potipõllumehel võiks ikka olla masin, mida aastas 0-500tt tööd teeb ja iga kell vaid istu peale ja keera võtit.
Hetkel aga vähemalt tundub, et siinse rahva poliitika on enne igat käivitust tuleb mitu tundi ooperit näha.
Minu põka mootor ja toitesüsteem on sedavõrd korras,et käivitub poolest pöördest,isegi kartulavõtmisel iga vao järgi jätan masina seisma kui korjama hakkan.Talvel sõidust tulles õli välja lasta kanistrisse ja enne käivitust toasoe õli sissevalamine võtab vast 5 min parimal juhul mitte rohkem.
Uazikul juba mitu aastat tagasi käigukastides ja sildades tad vahetatud poolsündi vastu ja erinevus tuntav.Ka põkal võiks selle triki ära teha.
Vasta
#84

(06-11-2011, 11:46 AM)muska71 Kirjutas:  Tead kuskil mõnd rahapuud kasvamas kust lähen ja võtan selle klotsi?Mina küll ei tea.Oleks vaba üleliigset raha läheks ostaks kohe mingi 4x4 lääne analoogi.


Oleneb suhtumisest. Rahapuu on igal inimesel olemas.
Oled sa kuulnud ütlusest: "lollidelt tuleb raha ära võtta" või siis " kes ei riski see ei võida".

Ütleme nii, et parem soetan 1 kord väga korraliku asja, kui sitast saia tegemisega 2x rohkem raha kui algselt välja käisin ära annan mingi mõtetu remondi peale. (ühesõnaga hoian kokku 50% algsest väljaminevast rahast + hunnikutest töötundidest == minujaoks rahapuu olemasolu)

Olen aru saanud, et 99% remontidest lihtsalt ei tasu ära. Vene tehnika puhul saab rääkida remondi puhul vaid nostalgiast. Ja suurest armastusest "isamaa vastu". - nahhui pole mul seda vaja. Parem teha õpitud tööd ja seda hästi, kui närida sita saia küljes ja sinna meeletult aega ja raha paigutada. Ma leidsin ammu juba, et miks teha sitasaiast kringel, kui võib ka kohe rosinatega kringli kallale asuda ja seda kordi vähema vaevaga.

Samas olge rahulikud. Mul täitsa savi, mis teised arvavad. Senikaua kuni on massiliselt lolle, kes räägivad suurtest remontidest - senikaua tuleb neid ka igast nisast lüpsta nii mis kole. Lollidelt tuleb raha ära võtta ja areng peab toimuma - eestlase puhul korjata viimane sent taskust ja jalaga tagumikku virutades uksest välja saata. CoolToungue



On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#85

(06-11-2011, 11:57 AM)unimüts Kirjutas:  Ütleme nii, et parem soetan 1 kord väga korraliku asja, kui sitast saia tegemisega 2x rohkem raha kui algselt välja käisin ära annan mingi mõtetu remondi peale. (ühesõnaga hoian kokku 50% algsest väljaminevast rahast + hunnikutest töötundidest == minujaoks rahapuu olemasolu)
Õigete töövõtete ning muidugi ka oskustega saab remontida asi nii ära,et seda aastaid ei näpi. Kui muidugi asja retsitakse ning kolhoosniku stiilis remonditakse siis head nahka ei tulegi sealt ega saa tulema.
(06-11-2011, 11:57 AM)unimüts Kirjutas:  Olen aru saanud, et 99% remontidest lihtsalt ei tasu ära...
Kahjuks meie ei ela ameerika ühendriikides seega,kui elada tahad siin riigis,siis kas hakkad ise tegema või jääbki asi poolikuks.
(06-11-2011, 11:57 AM)unimüts Kirjutas:  Samas olge rahulikud. Mul täitsa savi, mis teised arvavad. Senikaua kuni on massiliselt lolle, kes räägivad suurtest remontidest - senikaua tuleb neid ka igast nisast lüpsta nii mis kole. Lollidelt tuleb raha ära võtta ja areng peab toimuma - eestlase puhul korjata viimane sent taskust ja jalaga tagumikku virutades uksest välja saata. CoolToungue
Ehe näide sotsiaal Darwinismist,mille poolest üks väga tuntud võimu partei on kuulus...





Vasta
#86

(06-11-2011, 11:57 AM)unimüts Kirjutas:  
(06-11-2011, 11:46 AM)muska71 Kirjutas:  Tead kuskil mõnd rahapuud kasvamas kust lähen ja võtan selle klotsi?Mina küll ei tea.Oleks vaba üleliigset raha läheks ostaks kohe mingi 4x4 lääne analoogi.


Oleneb suhtumisest. Rahapuu on igal inimesel olemas.
Oled sa kuulnud ütlusest: "lollidelt tuleb raha ära võtta" või siis " kes ei riski see ei võida".

Ütleme nii, et parem soetan 1 kord väga korraliku asja, kui sitast saia tegemisega 2x rohkem raha kui algselt välja käisin ära annan mingi mõtetu remondi peale. (ühesõnaga hoian kokku 50% algsest väljaminevast rahast + hunnikutest töötundidest == minujaoks rahapuu olemasolu)

Olen aru saanud, et 99% remontidest lihtsalt ei tasu ära. Vene tehnika puhul saab rääkida remondi puhul vaid nostalgiast. Ja suurest armastusest "isamaa vastu". - nahhui pole mul seda vaja. Parem teha õpitud tööd ja seda hästi, kui närida sita saia küljes ja sinna meeletult aega ja raha paigutada. Ma leidsin ammu juba, et miks teha sitasaiast kringel, kui võib ka kohe rosinatega kringli kallale asuda ja seda kordi vähema vaevaga.

Samas olge rahulikud. Mul täitsa savi, mis teised arvavad. Senikaua kuni on massiliselt lolle, kes räägivad suurtest remontidest - senikaua tuleb neid ka igast nisast lüpsta nii mis kole. Lollidelt tuleb raha ära võtta ja areng peab toimuma - eestlase puhul korjata viimane sent taskust ja jalaga tagumikku virutades uksest välja saata. CoolToungue

Kuule Sõber unimüts!

Kas Sulle ei tundu ,et oled pisut oma jutuga liiale läinud. Eriti see viimane lause.
Ja üldse nagu ma aru sain,toimub siin asjalik arutelu teemaalgataja ja teiste muredest. Teisi lolliks sõimata ja neile tagumikku virutada,see on juba teine teema.

Vasta
#87

Lugege nüüd rahulikult paar viimast lehekülge läbi ja saate kohe aru, kes tegelikult oma raha ja aega mõtetult raiskab. Osta kokku kapitalimootoreid ja neid kiirel tööajalvahetada, see nagu loterii, millega enamasti ei võida.
Natuke õlikanalitest ja saastast. Olen näinud ja puhastanud, seega ei usu, et müüdavatel kapitalimootoritel sellist n . . i on nähtud. Ja kui ongi üritatud, siis osa saasta on ikka sees, ainult natuke lahti liigutatud.
Kordi odavam on teha mootor korralikult ära ja olla kindel (nagu ksf talupoeg ja veel mõned), aga kõik ei oska ja ei suuda mootorit remontida, seega tuleb leppida kahtlaste isendite soetamisega.
Tegelikult on nii, et kui raha palju võta korralik lääne masin, seda ei pea ise remontima, saab lasta esindustel hädised sõlmed välja vahetada Maksta saab ka korralikult, ei pea häbenema.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#88

(06-11-2011, 19:29 PM)metsakohin Kirjutas:  Osta kokku kapitalimootoreid ja neid kiirel tööajalvahetada, see nagu loterii, millega enamasti ei võida.
Mootorivahetus võtab aega ca 5tundi. Kapremont mootorile vähemalt 5 päeva koos varuosade hankimisega. Kumb võtab vähem aega??
Kiire aeg hobide juures? kunas see on - pole veel kohanud kellegil.


(06-11-2011, 19:29 PM)metsakohin Kirjutas:  Natuke õlikanalitest ja saastast. Olen näinud ja puhastanud, seega ei usu, et müüdavatel kapitalimootoritel sellist n . . i on nähtud. Ja kui ongi üritatud, siis osa saasta on ikka sees, ainult natuke lahti liigutatud.
Kordi odavam on teha mootor korralikult ära ja olla kindel (nagu ksf talupoeg ja veel mõned), aga kõik ei oska ja ei suuda mootorit remontida, seega tuleb leppida kahtlaste isendite soetamisega.

Kui sa suudad kapremondi teha ära odavamalt kui uue mootori hankimine, siis oleks sulle nii öösel kui päeval tööd.
Ma hakkan vaikselt juba imestama, missuguse vaimse jõuga üritatakse vanast kõntsast kinni hoida.



(06-11-2011, 19:29 PM)metsakohin Kirjutas:  Tegelikult on nii, et kui raha palju võta korralik lääne masin, seda ei pea ise remontima, saab lasta esindustel hädised sõlmed välja vahetada Maksta saab ka korralikult, ei pea häbenema.
Lääne masin on töötegemiseks. Vene tehnika hobi ja naljategemiseks. Ükski tõsiselt võetav ettevõte/suurfarm ei poolda 20 ja rohkem aastat vanat tehnikat enda masinapargis, mis peab aastas vähemalt 1000tt töötama. Ebareaalne juba. Reaalselt teevad masinad tänapäeval 200-250tt kuus tööd.
Hobimasinad heal juhul 50tt aastas.

Ma saan aru, et pole mõtet vaielda vene vankumatu tehnika nostalgia huvilistega. Vanaraua kokkuostu punktid rõõmustavad ning kodudes perekonnad veel rohkem mõtetute tundide eemal olekute üle.
Mina olen arvamusel, et vaeva ja aega tuleb mõistlikult jagada. Vähima aja- ja rahakuluga saavutada parim tulemus. Vabandusi miks üht või teist pooldada on ju igalühel. Ega muidu ei öelda "4 inimest 5 parteid".


On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#89

Loe nüüd oma post veel korra üle, ise oled ju vaimustuses oma vene tehnikastCool
Pealegi muutub pidev mootori vahetus igavaks, seda ei saa enam kuidagi hobiks nimetada, see tohkem nagu ämbris jalgapidi kinni olemine. Need mehed, kes suudavad vana asja tööle panna, olgu see siis vene või usa või kurat teab kelle oma, vot need tegelevad hobidega. Kahjuks pole mõnele vastavaid oskusi jagunud.

P.S. Ära võta isiklikult.

Kapremont ei seisne ainult poest ostetud läikivate osade mootori külge pookimises.
Tegelikult peaks sellest vastavas teemas arutama, mitte teiste teemat risustama, seega kui on soovi tee uus teema ja targutame edasi

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#90

Olemasolevad adrad.Kumb parem on?Parempoolne on olnud pidevas kasutuses,vasakpoolne seisis niisama.Proovinud olen mõlemaid ja vasakpoolne tundus parem olema.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta
#91

Vahet pole, kummaga tuhnid. Vasakpoolsel on õblukesem konstruktsioon - see võib kividele kergemini alla vanduda.
Vasta
#92

Parempoolset olen ise kasutanud. Aru ma ei saa, mis peab teda igal aastal uuesti reguleerima, eelmise aasta reguleeringutega ilusat kündi ei saa. Raiskan viis vagu ära, saab künni ilusaks, töötlen veel viiskümmend vagu, siis saab maa otsa. Võtan küljest, midagi ei muuda. Järgmine aasta samade reguleeringutega tuleb jälle seasongermaa Wink
Sügavamal künnil, libedama pinnasega või tihkema maaga hakkab traktorit risti vedama. Lühikest aega lubati kunagi tarbida sakslase kahehõlmalist, see jooksis taga kahe kitsama hõlmaga palju kergemini, kui kui kõnealune ühe laiema hõlmaga ader ja seda ristilükkamise efekti ka ei mäleta häirivat.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#93

(11-11-2011, 22:58 PM)Wiki432 Kirjutas:  Parempoolset olen ise kasutanud. Aru ma ei saa, mis peab teda igal aastal uuesti reguleerima, eelmise aasta reguleeringutega ilusat kündi ei saa. Raiskan viis vagu ära, saab künni ilusaks, töötlen veel viiskümmend vagu, siis saab maa otsa. Võtan küljest, midagi ei muuda. Järgmine aasta samade reguleeringutega tuleb jälle seasongermaa Wink
Sügavamal künnil, libedama pinnasega või tihkema maaga hakkab traktorit risti vedama.
Samad hädad minulgi.Vasakpoolsel adral on hõlm mingi 10cm ligemal aistele kui parempoolsel.
Vasta
#94

Kas t25´l on põhjendatud, kui talveks ära võtta mootori külje pealt õhu suunaja, et ventilaator silindreid liigapalju maha ei jahutaks -10c ja külmema juures?

Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta
#95

Mälu võib petta, kuid minuteada oli 25-tel talvevarustuseks ventilaatori ette käiv plekist auguga ketas, mis piiras õhu pealevoolu. Võib-olla, et olen sellist asja hoopis unes näinudWink Suunajat ma küll ära ei võtaks.

T., IP

Vasta
#96

Mul massinal oli mingiaeg selline orig. plekk, mis kinnitus küttepumba juures vastu silindreid ja pani ventilaatori puhutava õhuvoolu ca 50% kinni. Äkki see võib olla mingi tehase talvelisa? Kapitaalpuhastust tehes viskasin toohetk selle minema. Peab üles otsima.

Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta
#97

Vahetasin põkal tagarehvi ratast eemaldamatta,korraliku mustriga pastel veljelkuid ei taha kuidagi paika minna,mõlemil poolel üks koht ei lähe vastu veljet 2,5 atti trukk sees.Äkki on mingid nipid?Tuiduõliga rehv libedamaks teha?
Vasta
#98


Kergelt roostene küll,mingi varjant ka 10-15mm klotsid täis ringi ulatuses rehvi ja velje vahele siis peaks õnnestuma peale meelitada.
Vasta
#99

Mõeldud tehtud.Feiriga kogu veljepind kokku,velje ja rehvi vahele nn distantsliistuks keerasin 12mm suruõhu vooliku ja siis pumpama,0,5 atti survet juurde ja siis kuvaldaga nüpeldasin rehvi just selle poole pealt kus oli kenasti peal ja rehv liikus silmnähtavalt tsentri poole.Jälle õhku juurde ja nüpeldama,4atti sees läks rehv ilusti paika heebliga natuke seda kohta meelitades mis minna ei tahtnud.Rehvis praod läksid ka päris suureks,aga laiali ei lennanud.Vana rehv oli sile ja talvel lumes siledaga pole teha miskit,nüüd jääb veel katusekruvid sisse kruvida ja ongi naastrehvid olemasBig Grin
Vasta

Täna õnnistati lumega natuke,kasutasin juhust ja proovisin puhurit ja ka põkat,et kuda lumes käitub.Esisillal raskused puuduvad ja seetõttu ka paneb kurvis otse kui puhur maas.Tõstmiskiirus on ka aegluubis kuubis,aiskasi tõstab normaalselt.Esimest silindrit tõstes mullitab jagaja kummmanseti vahelt õli välja miskipärast     pildil parema kangi juurest.
Karteri põhja installisin ka pesumasina spiraali 1750w.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                       
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne