26-12-2017, 17:12 PM
(26-12-2017, 13:28 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:(26-12-2017, 10:33 AM)v6sa Kirjutas: Ei ole märganud, et praeguse aja vaskseibid vajaksid pehmendamist. Võib-olla on see nii seitsmekümnendatel toodetutega, ei oska öelda.
Huvitav, kuidas peaks asja mittetundev inimene suutma otsustada, kas ta on teleka ees juba piisavalt lihvinud või peaks veel nühkima?
No vananedes vask muutub kõvemaks. Näiteks hetk tagasi pehmeks aetud seibi võid kahe näpu vahel keerata nigu tahad. Nagu tainas. Kui aga seisab päeva paar siis on vahe märgatav.
Mis puutub asjade lihvimisse siis kui inimesele aju on antud siis annab ka mõistuse. Lihvida tuleb seni kuni on näha silmaga,et asi on paremaks läinud. No võtke üks vana käiakivi ja pange mingi rauatükk sinna peale ja hakake edasi-tagasi-ringiratast lihvima. Mingid kindakesed kätte.... ja tööle. Kui juba minuti olete lihvinud siis näete,et kõrgemad kohad on siledamaks läinud. Lihvida tuleb seni,kuni kõik pind on ilus ja sile. Kui asi väga käest ära siis lastakse viiliga,relakaga jne... suurem maha ja alles siis hakatakse käsitsi pihta. Ma näitaks kõrvalseisjale kohe ära kuidas asi käib,teeks videogi aga pole hetkel isegi närust autokaamerat. See jälle garantiiremondis. Põhiline asi on ikka vajadus,järgmine asi töö alustamine ja kannatlikkus. Seda on tänapäeval ikka vähe.... Arvuti ja muu tehnika on inimese ära rikkunud. Arvatakse isegi,et töötegemine sama lihtne kui siin klaviatuuri taga klõpsimine. Nõukogude inimese jaoks on arvuti vast ikka abivahend elus edasijõudmiseks,noortele ajaviitmise vorm ja reaalsusest põgenemise jaoks? Või mida....
Räägiks siinjuures ühe anektoodi.
Noormees läheb isa juurde ja küsib, mis teed? Vanamees vastab, et vaatan/loen ajalugu. Noormees kratsib kukalt ja vaatab asja pingsalt: Avaneb pilt, et papi lehitseb ajakirja "maaja"
Noormees kohe asjalikult küsima, et mis ajalugu, see ju puha porr.
Vanamees vastu kohe. Sinu jaoks on see jah porr noormees, minu jaoks aga ajalugu
Kokkuvõttes:
Nõukaaegsed vaskseibid on teise kooslusega vist. Nad jah on jäigemad ja ka suurema pinnaga ( välismõõt miinus sisemõõt), Samas normaalsel tänapäeva inimesel ei ole enam kivistunud "tagavarasid" Samas viib "ülemise peaga" mõtlev inimene need kuusakoskisse --- veel parem müüme suure raha eest lollikestele maha. Sest aeg on raha ja esimene on väärtuslik. Tänapäeva vaskseibid on jällegi suhteliselt pehmed juba algusest saati, igas varuosa poes neid ka letikaubana saada. See, et sul varuosa riiulid lookas on ja masinad väljas mädanevad ei ütle veel midagi, et sul ka väärtust asjal oleks. Senikaua kuni asjad on oma elu ära elanud tuleb mõelda asendusele.
Varem ei julgenud unistadagi armeeritud kütusevoolikutest korralike stansitud otstega - nüüd on see reaalsus. Varem olid vaid vaskseibid, nüüd aga juba hüdros ülaltoodud kummirandiga seibid. Ajaga tuleb lihtsalt kaasas käia. Masinad tuleb teha nii töökindlaks, et kuskilt ei lekiks õli, ei niriseks kütet ega ole muud moodi keskkonnale kahjulikud.
On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.