[Daff]

Difri satelliithammaste reguleerseibide teema jätkuks sai täna romulast veel üks poolik differ koju tassitud, sellel olid hammakate taga samuti nii üks libisseib kui üks distantsseib. Kuna enda masina difril on ühel satellithammakal võlli istupind kannatada saanud siis kas oleks räige kuritegu võtta need hammakad võõrast kulunumast komplektist?

Need hammakad tegelikult teevad nii vähe tööd, kui just driftimisega ei tegele, et võõras või mittevõõras komplekt ei oma suurt või pigem mitte mingit tähtsust. Lõtku regullimiseks on kõigil vene trakatsitel seal seibid. Viskad mõne kilukarbi kaane vahele, et eriti ei loksu ja käib sada aastat ja kihu peale ka.

[kalle2]

Kas kellelgil on pakkuda T25 ukse luku mehhanismi koos käepidemega?
5207368

[Daff]

Andke häid soovitusi kuidas saada T-25 ühekiiruselisele soojendusmootorile kaks kiirust.
Vanasti MAZ tüüpi autol sai asi lahendatud esitule pirni juhtme vahele ühendamisega või siis 1,5 meetrit mingit keevitustraati ümber pulga mässitud, toimis kenasti.
Aega sellest on möödas oi kui palju ja hetkel on kindlasti olemas juba midagi palju paremat kui kuhi kuuma traati armatuuri nurgas.
Mootor on seal mingi espetsiaal, eriti pika ja jämeda võlliga. Ei viitsi hakata väga kapitaalse ümberehitusega tegelema. Muidu riiulis vedeleb mitu kahekiiruselist mootorit.
Voolu piiramine ehk lihtsam ja laisale inimesele jõukohasem variant.

[qwerty009]

Viska mingi selline klots vahele ja reguleerid sujuvalt potekast. link

[motamees]

Andke häid soovitusi kuidas saada T-25 ühekiiruselisele soojendusmootorile kaks kiirust...

Lada soendusmootori takisti peaks olema käepärane küll.

[Laurts]

On plaan ehitada pukid põka poolitamiseks - üks toestamiseks, teine ratastega ja kõrguse muutmise võimalusega pooliku traktori veeretamiseks. Tekkis küsimus et kumba traktori poolt parem veeretada oleks, tagumist? Paar lehte tagasi tõmmati just esimene ots rokla peal eemale, samas esisild koos pööravate rataste ja torude peal kõõluva mootoriga ei tundu veeretamiseks just eriti stabiilne?

[Kodanik2]

Ära mõtle üle. Esiotsas rataste pöördumine ei ole probleem. Ainuke mis on vaja teha on silla kaldliigend vahele midagi panna. Samas kui sa toed teed siis ei ole see suur probleem. Arvest tugede tegemisel, et mootor ja poolraamid liiguva üksteise suhtes. Mina tõmbasin masina pooleks väikese ratastel tungrauaga. Liigutada tuleb seda poolt mis kergem. Kui kahekesi siis tagaratastest lihtne keerata. Mina tegin üksinda siis esiots oli lihtsam.

[meli666]

Oskab keegi öelda miskit pildil ringi sees oleva asja kohta. Kas tehase oma ja kui siis mis otstarbega.
Veel huvitab, et mis sel vähelevinud kahe eraldi käigukangiga süsteemil konkreetselt teistmoodi on võrreldes tavalise käigu- ja reeverskang ühe korpuse küljes lahendusega.
   

[unimüts]

Oskab keegi öelda miskit pildil ringi sees oleva asja kohta. Kas tehase oma ja kui siis mis otstarbega.
Veel huvitab, et mis sel vähelevinud kahe eraldi käigukangiga süsteemil konkreetselt teistmoodi on võrreldes tavalise käigu- ja reeverskang ühe korpuse küljes lahendusega.

Jah see on originaal Tuli see kaasa esimeste vladimiri tehase traktoritega 1973-1979 (ka 1979a kahe eraldi kangiga ja kõrgete poritiibadega masinaga) UUematel on juba siduripedaal ka ilma avata ja seda detaili ei olnud enam.

Üldiselt minuarvates oli see detail transpordi jaoks. Nimelt transpordi jaoks pandi käik sisse. (siinjuures ilma sidurit vajutamata ei saa teoorias käiku ka välja) Ja siis pandigi üks polt läbi siduripedaali ja kinnitus selle kronsteini külge.

Enamik remondimeeste oskamatuse tõttu visatakse see detail emexi kasti, mistõttu kohtab teda traktorite küljes harva.

[2715]

Ei tea kas tehase lahendus, kuid käisin üht eksemplari vaatamas kus seal oli käsisiduri kang.
Läks kangi küljest pedaali külge vigur, mis liikus pedaali sees nähtavas soones ja enda poole tõmmatuna lukustus nõnda et sidur jäi lahutatuks.
See kahe kangiga lahendus aga on neist kõige mugavam minuarust sest ei pea kangiga vehkima kui tagurdada on vaja.
Reversi fiksaatori vedru peab pisut pehmemaks tuunima ja siis on väga mugav reiega lükates suunda vahetada kui käed on kinni rooli keeramise ja rippriista tõstmisega.

[unimüts]

huvitav kataloog kinnitab poldiversiooni vaid.   a25.21.112
Detail millest ennem juttu oli on a21.37.136b (v)

[Kodanik2]

Kas see kinnitus ei ole mitte kasutamiseks ümber tõstetud tooliga. Siis saab selle pikerguse augu vahendusel sidurpedaali jalapärasemaks mugandada.

[muska71]

kuskil teemas oli hiljuti jutuks koos lingiga käsipump  boch ridapumbale,ei suuda leida?põkale tahaks peale aretada kuna sex hakkab üle viskama orginaaliga.

[2715]

https://www.autovaruosadonline.ee/bosch-719558.html
Selline pump läheb ridapumbale.

[Laurts]

Keegi tänapäeva b-varuosa piduritrumlit on katsetanud?

Sai varutud ka kasutatud originaale kuid kõik logisevad nii võlli istupinnal kui kiiludel, samuti on osad veel kõverad ka. Uut varuosa peab seevastu vähemalt uuena kahe käega paika suruma ja silma järgi vaadates ei visku ka. Ettevaatlikuks teeb tõsiasi et miskipärast pole vuffel trumlil tugevdusribisid ja läbimõõt on ka väiksem, samuti pole teada mis pasast need valatud on...

Vasak originaal, parempoolne tänapäeva toodang
   
   

[pen.skar]

Põka piduritrummel nii aeglaseltveerev asi, et selle ehituslike nüansside pärast põdeda... Kui etaloniks võtta RS 09 ja Jumz`i pidurid, siis toimimiselt kuskil viimases otsas. Kas Eestis on veel T 25, mis peab leiva lauale tooma?
Ei enam, lihtsalt hobimasinad, mis aastas kümmekond töötundi juurde saavad. Nii et pista sisse ja tee tihedad kiilud.

[Laurts]

Põka piduritrummel teeb punn põhjas sõites umbes 7,5 pööret sekundis ehk 450p/min, polegi nii aeglane.

Trumlite teema jätkuks sai tutvutud lintpiduri mehhanismi geomeetriaga. Tundub et kui kasutada väiksema läbimõõduga trumit siis vähesegi lindi kulumise korral hakkab pidurdusjõud kahanema kuna pingutusmehhanismi geomeetria tõttu lindi otsi ei veeta enam ümber trumli kokku vaid tõmmatakse ainult vertikaalis üles?
       

Kas keegi teab kedagi kellel oleks trummel lõhki läinud, nimelt olen mitmel muidu vinks-vonks trumlil näinud avade juures pragusid, mida siis ilmselt defitsiidiajastu tingimustes on ka keevitatud

       

[meli666]

Keegi on vanale piduritrumlile suisa liistusooni juurde teinud, tea kas originaalsoonte ära jahvatamise tõttu.
Tegelikult ei tasu väikse piduritrumli võllil loksu ja liistusoonte lõtkumise pärast eriti põdeda. Esiteks on seal ju kaks liistu. Nende sooni annab ikka nii ära kulutada, et piduritrummel ringi tõmbaks. 
Kunagi sai päris palju vaeva nähtud ühe tõsiselt kinni roostetanud trumli kättesaamisega võllilt. Lõpuks tõmbas tõmmits ta lihtsalt kildudeks.
Võru traktoripood pakub kahes pikkuses pidurilinte. Kas mitte ei olegi nii, et pikemad vanadele originaal trumlitele ja lühemad siis praegu müüdavatele väiksema läbimõõdu omadele.
Mul endal läksid veel viimati kevadel pidureid tehes pikemad lindid sisse, originaal trumlid olid viisakad.
Selline mõte, et praegusaja trumlid ilmselt tehtud seetõttu väiksema läbimõõduga, et lihtsam pidurilinti vahetada oleks. Originaalis peab ju ühelt poolt lindi aasad lapikuks peksma, et läbi mahuksid. Uute väiksemate trumlitega ehk mitte, kogemus puudub.
Teoreetiliselt vähemalt väiksema trumliga pidurdusjõud jällegi nigelam.
Kui see keermeliimi küsimus oli mõeldud T-25 käise tikkpoltide põhjal, siis samuti soovitan nende paigalduseks laagriliimi. Sai ka kunagi katseid tehtud. M10 polt keeratuna poolenisti jätkumutrisse. Tugeva Loctite keermeliimiga, marki ei mäleta, keeras polt ikkagi lahti.
Loctite 638 laagriliimiga aga koost enam ei avanenud ja polt murdus.
Tikkpoltide mutri osa sai siiski keermeliimiga kinnitatud.
Tikkpolte tasub ka vaadata, et sitked ikka oleksid. Võrust ostetud venisid ikka kinni keeramisega nagu makaronid, ilmselt tavaterasest.
Poldi poe omad olid hoopis paremad.

[motamees]

...Kas keegi teab kedagi kellel oleks trummel lõhki läinud, nimelt olen mitmel muidu vinks-vonks trumlil näinud avade juures pragusid, mida siis ilmselt defitsiidiajastu tingimustes on ka keevitatud

Ei tea lõhki minemisest midagi, aga see praoga asi füüsilise pinge pärast katki küll ei lähe. Pragu on termiliselt tekkinud ja kui poolduma hakkab, siis ikka ülekuumenemise tõttu. Keevitamine seal olukorda ei päästa.

[huvi5]

Keegi on vanale piduritrumlile suisa liistusooni juurde teinud, tea kas originaalsoonte ära jahvatamise tõttu.
Tegelikult ei tasu väikse piduritrumli võllil loksu ja liistusoonte lõtkumise pärast eriti põdeda. Esiteks on seal ju kaks liistu. Nende sooni annab ikka nii ära kulutada, et piduritrummel ringi tõmbaks. 
Kunagi sai päris palju vaeva nähtud ühe tõsiselt kinni roostetanud trumli kättesaamisega võllilt. Lõpuks tõmbas tõmmits ta lihtsalt kildudeks.
Võru traktoripood pakub kahes pikkuses pidurilinte. Kas mitte ei olegi nii, et pikemad vanadele originaal trumlitele ja lühemad siis praegu müüdavatele väiksema läbimõõdu omadele.
Mul endal läksid veel viimati kevadel pidureid tehes pikemad lindid sisse, originaal trumlid olid viisakad.
Selline mõte, et praegusaja trumlid ilmselt tehtud seetõttu väiksema läbimõõduga, et lihtsam pidurilinti vahetada oleks. Originaalis peab ju ühelt poolt lindi aasad lapikuks peksma, et läbi mahuksid. Uute väiksemate trumlitega ehk mitte, kogemus puudub.
Teoreetiliselt vähemalt väiksema trumliga pidurdusjõud jällegi nigelam.
Kui see keermeliimi küsimus oli mõeldud T-25 käise tikkpoltide põhjal, siis samuti soovitan nende paigalduseks laagriliimi. Sai ka kunagi katseid tehtud. M10 polt keeratuna poolenisti jätkumutrisse. Tugeva Loctite keermeliimiga, marki ei mäleta, keeras polt ikkagi lahti.
Loctite 638 laagriliimiga aga koost enam ei avanenud ja polt murdus.
Tikkpoltide mutri osa sai siiski keermeliimiga kinnitatud.
Tikkpolte tasub ka vaadata, et sitked ikka oleksid. Võrust ostetud venisid ikka kinni keeramisega nagu makaronid, ilmselt tavaterasest.
Poldi poe omad olid hoopis paremad.

Tarbimisühiskond?  Tehases polnud sinna mitte mingit keermeliimi ette nähtud, laagriliimist rääkimata. Ometi sõidavad siiani. Keerake korralikult kinni ja kus tal minna on??  Kui muidugi laagrialune pind või keermed tuksis, siis tuleb mingeid abinõusid rakendada, aga enamus juhtudel topitakse seda sodi ikka ülearu palju tänapäeval, sama käib silikoonide kohta, mida kamaluga vahele lüüakse igalepoole.