Küsimused t-25A-1 kohta

Sattus ette üks T-25A, millele tehtud sidurivahetus. Natuke üle aasta ja 17 töötunni järel seis selline. Survelaager kinni jooksnud ja käpad ka läinud.
Remondimees väidab, et siduriketta kulumisel käpa ja survelaagri vahe ära kadunud ja pidevast laagri kaasajooksmisest see kinni jäänud. Iseenesest see väide pole ju vale, et ketta kulumisel liigub käpp laagrile lähemale.
Siiski nagu inimese kraesse kogu asi keerata, et pole vahepeal survelaagri ja käppade vahet kontrollinud...
Olen ise ka mõned korrad põkatsi sidureid vahetanud oma masinatel ja pole veel ühelgi pidanud vahepeal käppasid siduriketta kulumise tõttu survelaagrist kaugemale reguleerima.
Ühesõnaga, keegi peab ju süüdi olema, aga kas just see, kes väidetavalt vahepeal pole seda kaugust kontrollinud. Mis arvate?
Ise arvan, et kas algusest peale on vale reguleerimise tõttu kaasa jooksnud laager või on see lihtsalt praak. Paraku see ei ole aga remondimehe jaoks soodne olukord ja kes see siis lõpuks uuesti tegemise maksab.
Vasta

No see ju jalaga tunda kui vahe ära kaob  või kui üldse vahet pole. Mina annaks sellele traktoristile ennem punase kaarti kui remondimehele.

Aquila captas non muscas.
Vasta

17 töötunni pärast on remondimehe jutt puhas pask. Muidugi on esmane natuke kiirem kulumine, aga see juhtum siia kindlasti ei sobi.
Daffi jutt ka väga õige.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

See laager oleks ju nagunii enneaegselt laiali lennanud, korv oli ka vileuus plekist hiinakas?

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta

(16-09-2020, 23:00 PM)Daff Kirjutas:  No see ju jalaga tunda kui vahe ära kaob  või kui üldse vahet pole. Mina annaks sellele traktoristile ennem punase kaarti kui remondimehele.
lisaks kui vahe kaob siis peaks ju hääl ka muutuma või kuidas? süü võib ka pooleks jagada sest raudselt on kummalgi osapoolel oma osa selles õnnetuses.minu kõrv tuvastab küll kohe kui kuskil uus ja võõras hääl tekkinud.
Vasta

Eks see süü siin ilmselt pooleks läheb.

Ühtepidi EI TOHI vene tehnikat endale hankida need, kel pole oskusi või tahtmist õppida maisnat kuulama ja tunnetama ning vajadusel kiiresti praavitada.

Teiselt poolt peaks üks endast lugupidav remondimees tänase varuosakvaliteedituse tingimustes esiteks olema ülikriitiline selle osas, mida kuhugi külge keerab. Kas kliendile ikak loeti sõnad peale, et praeguse aja osadel tuleb peale paigaldamist hoida silma peal.

Alati saab muidugi palju nalja, kui mõni polt jääb kontreerimata või splinditakse mingi suvalise alutraadijupiga...

Samas, aasta hiljem on see ikka selgelt sõna sõna vastu, kuna lahutuskäpad hävitanud survelaagri jama oleks pidanud olema selgelt juhitroonile kuulda ja roolist tunda. Miks sõideti seni, kuni asi on peet?
Vasta

Kahtlemata on praaklaagrite saamise võimalus olemas ja kui neid saab T-40 siis miks mitte T-25 jaoks?
40 laagrite viga on vale mõõduga separaator, mis ei lase kuule veereda selleks mõeldud süvendis vaid selle serva peal ja kuna puutepind väike ning koormus suur tekib kuumus, mis määrde sulatab.
Järgmiseks keevituvad kuulid separaatori külge ja kinni ta ongi.
Teine tüüp on liiga paksu separaatoriga, kus hõõrdumine toimub separaatori peal ning need riknevad alla 15 minuti.
Seega alati on kaval lasta uut laagrit treipingis ringi käia 15 min talle mõistlikku survet avaldades ja kui ei toimu kuumenemist võib selle julgelt installeerida.
Survelaagri tööpõhimõtet vaadata, siis selle 17 tunniga poleks tohtinud sellega midagi juhtuda kui seal määre sees oli.
Ei saanud ta ju väga kõvasti ka peal joosta sest siis oleks sidur ka libisenud ning tööst poleks midagi välja tulnud.
Muidugi omaette fenomen on käpad lõpuni lasta sest kinnine laager teeb päris uhket kisa.
Vasta

Eks ta 50/50 teema ole. Samas inimene on põkatsiga ennemalt toimetanud uuest peale aastakümneid. 17 tunniga ei tohiks ikka siduriketas nüüd nii palju ka sisse kuluda, et see 3mm survelaagri ja käpa vahe ära kaob.
Tegu on kõige uuema 25-ga, millel pikad käpad ja väike survelaager. Eks küll pikk käpp ketta kulumisega ka jõudsamalt survelaagrile lähemale liigub.
Minu jaoks on lihtsalt see müstika, et remondimees lendas peale sellega, et käpa vahet ei kontrollitud ja kaugemale survelaagrist ei keeratud.
Ma olen ka mõned korrad sidurit 25-el teinud. Järgi mõeldes, siis alati on aja jooksul tulnud ikka lähemale reguleerida käppadele survelaagrit. 
Käpad läinud eelnevalt öeldu all mõtlesin seda, et otsad on veits sissesöönud ja sinakad. Mitte ei ole nullis. Jah kriiskavat häält kuuldi ja eks ka veits sellega prooviti, et mis häda. Ennem kui luuk maha võeti ja kinnijäänud survelaager tuvastati.
Huvi pärast proovisin oma mõlema põkaga. Kui ikka survelaager korras, määrdega. Siis siduripedaali õrnalt sõrmega vajutades sidurikoja luuk küljes ikka häälemuutust suurt ei tähelda. Eks on ka muidugi treenitumaid mehi...
Vasta

Ma vahetasin paar aaastat tagasi ketast. Esiteks olid kettal õigemini kattel meeletud krassid püsti. Hõõrusin vana käiakivi tükiga esiteks need maha ja kui käima sain siis peale polnud hiljem vaja regullida. Vahe jäi isegi väiksemaks. 
S....t on see katte materjal. Pehme. Annab järgi. Lui nüüd võtta krasside ja "loomuliku" kulumise summa siis pikkade käppadega võib ligi tõmmata küll laagri.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Ma arvan ,et vigane või praak survelaager,sest kui laager oleks korras siis käpad poleks nii kiirelt ära kulunud. Laager ise peaks vabalt selle 17h välja kannatama. Oli juhus, et Võrust sain aastaid tagasi survelaagri, millel separaator oli pmst u profiilis alt aukudega plekk. Kuulid olid selles profiilis ja eraldamiseks oli profiili kahe kuuli vahelt natuke kokku pressitud. Selline laager hästi määrituna kestis 1päev ja kui kinni jäi sõi kohe käpad ära.
Vasta

põka üllatas täna.sidur all siis ükski käikk ei sisse ega välja ka revers sama seis.hakkad sidurit lahti laskma siis enne kui pedaal ules jõuab saab käigud sisse välja,aga sidur all kangid ei liigu.milles asi võiks olla?
Vasta

Blokeeringuvõllide hoob paigast.

Või ragistab hammasratastest?
Vasta

(18-09-2020, 21:25 PM)Laurimetall Kirjutas:  Ma arvan ,et vigane või praak survelaager,sest kui laager oleks korras siis käpad poleks nii kiirelt ära kulunud. Laager ise peaks vabalt selle 17h välja kannatama. Oli juhus, et Võrust sain aastaid tagasi survelaagri, millel separaator oli pmst u profiilis alt aukudega plekk. Kuulid olid selles profiilis ja eraldamiseks oli profiili kahe kuuli vahelt natuke kokku pressitud. Selline laager hästi määrituna kestis 1päev ja kui kinni jäi sõi kohe käpad ära.


Suht naljakas jah autodel jookseb laager koguaeg kaasa ja suht hea pingega veel ja ikka pole haruldane kui sidur kestab 300-500tkm. Ma arvan et nende ven tehnika osade kvaliteet on lihtsalt fekaal.
Vasta

(20-09-2020, 19:47 PM)v6sa Kirjutas:  Blokeeringuvõllide hoob paigast.

Või ragistab hammasratastest?
ragistab pisut kui kõrgemate pööretega käiku vahetada,tühikäigul vahetab nii nagu peab vaikselt.

jalgealune põhi üles ja siis pääsen sinna hoobade juurde?
Vasta

Trepi vahelt paistab kenasti kätte, aga muterdada on lihtsam ilmselt ilma põrandata.

Ma ei kujuta ette tehnilist võimalust, et sidur suudaks säärase efekti korraldada.
Vasta

(21-09-2020, 11:13 AM)v6sa Kirjutas:  Trepi vahelt paistab kenasti kätte, aga muterdada on lihtsam ilmselt ilma põrandata.

Ma ei kujuta ette tehnilist võimalust, et sidur suudaks säärase efekti korraldada.
Mis seal ette kujutada, sidur põhjas, siis lükatakse see blokaator võll liiga kaugele,
aga kui sidurit järgi lasta, hakkab ketas juba vedama ja sellepärast raginad.
Reguleeritav varras on paremal pool väljpool k-kasti, lühike varras.

https://www.youtube.com/watch?v=qyUPNIxZrUo
Vasta

(21-09-2020, 20:35 PM)ants Kirjutas:  
(21-09-2020, 11:13 AM)v6sa Kirjutas:  Trepi vahelt paistab kenasti kätte, aga muterdada on lihtsam ilmselt ilma põrandata.

Ma ei kujuta ette tehnilist võimalust, et sidur suudaks säärase efekti korraldada.
Mis seal ette kujutada, sidur põhjas, siis lükatakse see blokaator võll liiga kaugele,
aga kui sidurit järgi lasta, hakkab ketas juba vedama ja sellepärast raginad.
Reguleeritav varras on paremal pool väljpool k-kasti, lühike varras.

See asi ei peaks nii äkki hakkama... Mure hakkas äkki, sain ma aru.
Vasta

Äkki logiseski natuke lahti ja ega fiksaatoril pole vahepealset asendit.
Vasta

Seisva mootoriga saab ju proovida mis hetkel siduri allavajutamisel käigulülituse blokeering maha tuleb, raamatus oli kuidagi nii sõnastatud et käikude lülitamine peab olema võimalik vaid täielikult allavajutatud siduri korral vms

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta

(21-09-2020, 21:40 PM)Laurts Kirjutas:  Seisva mootoriga saab ju proovida mis hetkel siduri allavajutamisel käigulülituse blokeering maha tuleb, raamatus oli kuidagi nii sõnastatud et käikude lülitamine peab olema võimalik vaid täielikult allavajutatud siduri korral vms

No ma eeldan, et nii labased asjad on juba kontrollitud, aga tähelepanek on muidugi õige.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne