05-10-2020, 10:20 AM
Ma küsiks, et ega mootorit üle ei koormata madala pöördega?
Seda kardavad kõik õhuga jahutatavad mootorid.
Kui ikka mingit rasket tööd tehakse nagu kündmine, kultiveerimine või heina purustamine peaks pöörded ka ikka nimipöörete lähedal olema.
Kui pöördeid piisavalt ja mootorit ilmselgelt üle ei koormata nõnda, et must suits taga võiks olla mingi mehaaniline viga. Nagu näiteks ventilaator võllil lahti või rihmaratas väntvõlli otsas käib ringi ning muidugi ka mootori üldine konditsioon et rõngad peavad ja saaled pole üksteise peale roninud.
Viimasel juhul tuleks karterituulutusest valget auru ja üleval oleks õli kärssamise hais.
Temperatuurinäitaja on ikka kontrollitud ja näitab õieti?
Kui õli ikka 120c on peaks anduri lähedale tilgutatud vesi ilmutama keemise märke.
Tänapäeva õlidele pole 120c muidugi mingi probleem sest jahutatakse sellega palju võimsamate mootorite kolbe mis on kindlasti võimelised rohkem kuumenema.
Kes aga lahjat segu pakkus, siis teadmiseks et diisel ja bensiinimootor on teil sassi läinud.
Bensiinimootor suudab lahja seguga üle kuumeneda aga seda mitte otseselt seepärast, et lahja segu põlemistemperatuur oleks palju kõrgem vaid ta põleb lihtsalt kaua.Seetõttu on detailid leegiga pikemas kokkupuutes ning väljalase jõuab alata kui põlemine kestab.
Muidugi ka detonatsioon ja hõõgsüüde ka on põhjuseks.
Diiselmootoril aga ei saa esineda ei hõõgsüüdet ega detonatsiooni kuna seal on enne kütuse pritsimist silindris ainult õhk ja midagi põlevat pole seal enne kütuse pritsimist.
Mida väiksem on aga küttekogus ehk nn.lahjem segu seda madalam on põlemistemperatuur.
Andes aga kütust rohkem kui selle põlemiseks õhku on ei jõua põlemine lõppeda väljalaske alguseks.Temperatuur tõuseb liiga kõrgeks ning tekib ülekuumenemine. Seda nähtust on võimalik ka ära kasutada näiteks kui on oluline ainult maksimaalne jõud antakse kütust teadlikult rohkem kui ära jõuab põleda ning see kütus, mis ei põle ära aurustub ja kuna auru ruumala on suurem tõuseb ka rõhk silindris.
Näiteks kui ülekoormatud mootoril on "porgand" summutist väljas.
Seda kardavad kõik õhuga jahutatavad mootorid.
Kui ikka mingit rasket tööd tehakse nagu kündmine, kultiveerimine või heina purustamine peaks pöörded ka ikka nimipöörete lähedal olema.
Kui pöördeid piisavalt ja mootorit ilmselgelt üle ei koormata nõnda, et must suits taga võiks olla mingi mehaaniline viga. Nagu näiteks ventilaator võllil lahti või rihmaratas väntvõlli otsas käib ringi ning muidugi ka mootori üldine konditsioon et rõngad peavad ja saaled pole üksteise peale roninud.
Viimasel juhul tuleks karterituulutusest valget auru ja üleval oleks õli kärssamise hais.
Temperatuurinäitaja on ikka kontrollitud ja näitab õieti?
Kui õli ikka 120c on peaks anduri lähedale tilgutatud vesi ilmutama keemise märke.
Tänapäeva õlidele pole 120c muidugi mingi probleem sest jahutatakse sellega palju võimsamate mootorite kolbe mis on kindlasti võimelised rohkem kuumenema.
Kes aga lahjat segu pakkus, siis teadmiseks et diisel ja bensiinimootor on teil sassi läinud.
Bensiinimootor suudab lahja seguga üle kuumeneda aga seda mitte otseselt seepärast, et lahja segu põlemistemperatuur oleks palju kõrgem vaid ta põleb lihtsalt kaua.Seetõttu on detailid leegiga pikemas kokkupuutes ning väljalase jõuab alata kui põlemine kestab.
Muidugi ka detonatsioon ja hõõgsüüde ka on põhjuseks.
Diiselmootoril aga ei saa esineda ei hõõgsüüdet ega detonatsiooni kuna seal on enne kütuse pritsimist silindris ainult õhk ja midagi põlevat pole seal enne kütuse pritsimist.
Mida väiksem on aga küttekogus ehk nn.lahjem segu seda madalam on põlemistemperatuur.
Andes aga kütust rohkem kui selle põlemiseks õhku on ei jõua põlemine lõppeda väljalaske alguseks.Temperatuur tõuseb liiga kõrgeks ning tekib ülekuumenemine. Seda nähtust on võimalik ka ära kasutada näiteks kui on oluline ainult maksimaalne jõud antakse kütust teadlikult rohkem kui ära jõuab põleda ning see kütus, mis ei põle ära aurustub ja kuna auru ruumala on suurem tõuseb ka rõhk silindris.
Näiteks kui ülekoormatud mootoril on "porgand" summutist väljas.