Küsimused t-25A-1 kohta

(25-04-2021, 10:13 AM)muska71 Kirjutas:  märjamaa ka kurtis,et uued rida2 pumbad tulevad stendi kuna ei tööta....


See stendimine tegelt on samaväärne, kui mees kohendab enda naise "riiulit" et kõik omal kohal ja tsentris oleks. Ilma juppide vahetuseta, pole sellest tööst mingit kasu (ei riiulil, ega pumbal) Ja niisama stendimine on sama, kui lasta võõras mees naise riiuli kallale. Big Grin



Kunagi ammu üks mu hea sõber ütles ilusti.  Osta 2ne rida kütusepump. Vii see remontijale. Poest haara üks kallim konjak kaasa. Lase terve pump laiali kakkuda ja siis kokku tagasi laduda. Ja tänutäheks ulata konjak üle.  Kõiksugu garantii ja muud jebinad tuleb unustada juba poest väljaastudes.
Siinjuures tuleb ka mõelda ennem, millist mehaanikut pumba juurde lasta. Paljudel on pingid kulunud juba aastakümneid ja kvaliteet tööl on äärmusest- äärmusesse.
Samas kui arvestada, et pump maksab uuena mingi 600euri + remont tuleb ka oma 200euri. Siis ei ole see mingi odav lõbu.

Tegelt need 2sed  pumbad toimivad, kuid nad lihtsalt on kehvade detailidega kokku laotud.  Siinjuures võrdluseks võiks tuua, et näiteks 1 kehv detail ja 10 korraliku on pumbal. Kuid selle ühe tõttu käib see nöökomine et anna olla.


Samas kogu selle teema lisana võiks öelda, et isegi kõige sitemast 2sest ridapumbast saab asja. See ei anna kuidagi võrdlust ülekulunud 4ste ridapumbadega. Noid ei tasu eales näppida. Ainult müügiks on nad head. Lollidelt raha ära võtta ja siis kiita nägu naerul takka.  Lihtsalt kasutatud 4sed on kõik ülimalt läbikulunud.
Siinjuures on teema ka, et kui leida veel nn puit kasti sees olev originaal tutikas 4ne ridakas, siis see kestab oma 5tuh tt vabalt ja on kvaliteedit hästi tehtud.  ( olen aastate jooksul paar sellist ka ostnud.) Kasutatud korraliku 4st pole ma kahjuks veel oma elu jooksul kohanud.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta

(25-04-2021, 10:13 AM)muska71 Kirjutas:  märjamaa ka kurtis,et uued rida2 pumbad tulevad stendi kuna ei tööta....
Vähe sellest et nad ei tööta on nad ka mitteremonditavad suudetud viimasel ajal teha.
Täpsemalt on korpuse materjal selline fekaal et pihustitoru stutsi kinni keeramine ettenähtud jõuga lõpeb sellega, et see tuleb koos keermega välja.
Sai just ühele hülsid sisse tehtud ja keermepuuri võib pea käevahel sisse keerata.
Igatahes meil tuttav kes neid remontis peale seda enam ühtki vene pumpa oma laual näha ei taha.
Eks nad tehases ka teavad seda ja reguleerimine tehakse silmajärgi enamvähem ära ja kui ikka mõlemast pihustitorust midagi välja tuleb võlli pööramisel läheb müüki.
Seda võiks iseloomustada kui viimaseid tõmblusi enne surma.
Tehakse veel viimased partiid eriliselt odavalt ja kehvalt ja kuna venemaa on suur saab nii teha isegi aastaid kuni kõik ära proovivad et see saast on ja siis lõpetatakse tootmine ära sest asjal pole tulevikku.
T-25 ja T-40 näol on tegu ikkagi asjaga, mille tootmine lõpetati aastaid 30 tagasi, pole enam seda tehastki, vanad laovarud on ammu ära müüdud ja kõik saadaolev on mingite värkstubade järgitehtud kraam ning paljusid asju ei saagi enam.
Vasta

Uued ridakahesed mis meile remonti toodud jagunevad kahte gruppi
1) komplektsed aga ainult koostatud, sealjuures võivad osad detailid "kaasas olla" aga mitte kinnitatud. S.t mingit reguleerimist pole tehtud. Mulle endale tekitab kõige rohkem küsimusi see, et need on tehtud neljase pumba korpusest, jupi vahelt väljalõikamise ning kokkukeevitamise teel.
2) mittekomplektsed pumbad, nt on etteandepump seest tühi või puudub mõni detail regulaatorist.

Just käis meil stendis aga selline tutikas poest ostetud ja kuuldavasti ca 700 raha maksnud 245 jaoks mõeldud pump, mis siiski vajaski ainult reguleerimist. Läks 52 km/h välja, kui alguses peale pandi aga omanikule väga see võimalus ei meeldinud.
Vasta

Loen seda juttu ja jäävad mõned asjad silma, mis tekitavad rea küsimusi.

Kui rida 2 pump on tõesti nii kehv ja vilets. Sooviksin teada, mis konkreetselt nendel katki läks ja mida tehti enne kui koostöö lõpetas?
Ei välista,et meie kaubandusvõrku on ka kuskil kapitaalremonditud pumpasid müüki paisatud, nende osas on mul küll kahtkus,et nad võivad kehvad olla.Tõestamisega on märksa raskem teema. Tasuks uurida,kus täpselt need pumbad valmistatud on,pumba ettikettil peaks olema mingi info kirjas.
Muidu peaks teoorias utn-2 sisu sama olema nagu utn-4-l.

Kolmas asi, kui vaadata T-25 originaal kütusefiltrit siis seal on neid õhuvõtmise ohtlikke kohti päris palju. Lihtsam ja tunduvalt mõtekam oleks panna ühe filtri ja eelpuhastiga süsteemi peale nagu JUMZ ja T-40. 
Poes müüdavad sinised plastvoolikudon üsna ühekordseks kasutamiseks, 3a pärast saad uuesti vahetada. 

Kui kodanik Unimüts kurdab,et lisaõhk on sees küsiks,et mis banjosid,voolikuid ja seibe sa seal tarbid? Ma ei küsi seda selleks,et tögada aga lihtsalt uudishimu on teada veidi rohkem selle probleemi alg olemusest. 

Stendimisest on ikka kasu aga tulemuse kvaliteet oleneb,kas stenditakse mehaanilise või digitaalse kellaga. Kas kütusepumba kontrollija ise on oskustega ehk teab mida teeb või tegeldakse töö simueerimisega seadme juures.
Vasta

(25-04-2021, 16:43 PM)Sm.Samajev Kirjutas:  Kolmas asi, kui vaadata T-25 originaal kütusefiltrit siis seal on neid õhuvõtmise ohtlikke kohti päris palju. Lihtsam ja tunduvalt mõtekam oleks panna ühe filtri ja eelpuhastiga süsteemi peale nagu JUMZ ja T-40. 
olen sama meelt ja eelfiltriks sobib edukalt eurine plastjunn ja peenfiltriks lääne vahetatava elemendiga ja filtrid enne pumpa ja etteanne lükkab otse plunzerisse.kes kardab voolikuklambreid siis saab lasta ka pressitud voolikud teha.

vanades ridapumpades saavad ju kuluda laagrid ja muu liikuv kraam,pumba korpuse vastu ju ei liigu midagi vist, kui just tõukurid mida nukkvõll liigutab.ei ole rida lammutanud väga.
Vasta

(25-04-2021, 16:43 PM)Sm.Samajev Kirjutas:  Kui rida 2 pump on tõesti nii kehv ja vilets. Sooviksin teada, mis konkreetselt nendel katki läks ja mida tehti enne kui koostöö lõpetas?
Ei välista,et meie kaubandusvõrku on ka kuskil kapitaalremonditud pumpasid müüki paisatud, nende osas on mul küll kahtkus,et nad võivad kehvad olla.Tõestamisega on märksa raskem teema. Tasuks uurida,kus täpselt need pumbad valmistatud on,pumba ettikettil peaks olema mingi info kirjas.
Muidu peaks teoorias utn-2 sisu sama olema nagu utn-4-l.

Kolmas asi, kui vaadata T-25 originaal kütusefiltrit siis seal on neid õhuvõtmise ohtlikke kohti päris palju. Lihtsam ja tunduvalt mõtekam oleks panna ühe filtri ja eelpuhastiga süsteemi peale nagu JUMZ ja T-40. 
Poes müüdavad sinised plastvoolikudon üsna ühekordseks kasutamiseks, 3a pärast saad uuesti vahetada. 

Kui kodanik Unimüts kurdab,et lisaõhk on sees küsiks,et mis banjosid,voolikuid ja seibe sa seal tarbid? Ma ei küsi seda selleks,et tögada aga lihtsalt uudishimu on teada veidi rohkem selle probleemi alg olemusest. 

Stendimisest on ikka kasu aga tulemuse kvaliteet oleneb,kas stenditakse mehaanilise või digitaalse kellaga. Kas kütusepumba kontrollija ise on oskustega ehk teab mida teeb või tegeldakse töö simueerimisega seadme juures.

Maru raske on  AM foorumis ideid kirja panna, kuna foorum, siin see vähe piiratud.

Kogu teema käib meil ikkagi Selle pumba üle
https://www.periko.ee/et/a/kutuse-korgsu...mp-noginsk

NOGINSKi tehase toode- Venelane ikkagi, mitte ukraina koopia. (to on õuduste õudus lausa)

Mida tehtud. Pump pappkarbist laua peale võetud ja esimese asjana ma tavaliselt teen kõikide voolikute ühenduskohad nii värvist kui metallijääkidest puhtaks ja sirgeks.  
Kasutanud olen nii usit 14mm tihendit kui vasktihendeid 14x22x1,5. Usit tihendid kahjuks ei suutnud ma pidama saada. Lihtsalt aukudel olid nn koonused sisse lõigatud nii pumba poolel kui filtril, et usit seibtihendil ei jäänud see kummi osa kandma ja lekkis kui vanakurat algul. Seetõttu läksid enamik tihendite asemele uued vasktihendid.   Voolikuteks olen kasutanud neid armeeritud kattega ja pressitud otstega voolikuid.  https://www.pmkaubamaja.ee/et/pollumajan...0-02m.html
Neil otsad vähemalt sirged ja auk ka puuritud suht täpne.

Filtrisüsteem on jah kapriisne, kuid väga edukalt saab ta hermeetiliseks, kui vähe vaeva näha ja lauapeal pindasid puhastada, sirgeks ajaada.  (suur lapik peenikese karvaga viil ajab asja ära)  Alustihend ka filtri alla uus pandud.  Otseseid lekkeid ei ole silmaga kuskilt näha. Neid on küll ilmnenud, kuid koheselt on nad ka likvideeritud. (a'la etteande pump, mille keermed polnud õiges mõõdus ja keermete vahelt lekkis või siis etteande pumpa käsipump logises pumba küljes.  
Ausalt mida ma ei ole kaenud on etteande pumba sees olevate klappide all olevad 2 auku, kui tsentris need on.    Etteande pumpa ise olen lahti võtnud küll, nii kolb kui nõel liiguvad vabalt ja tihedalt (ilma loksuta) Kuid kogu aeg on selline tunne, et etteande pump ei ole suuteline piisavat kogust kütust täis kütusepaagist endale ette tarbima. Mingil hetkel jääb lihtsalt nälga. (kütusepaagi korgi õhutusava on lahti, et vaakumit ei tõmbaks - kontrollitud)
Pumbad käivad mul ilma pimenuudita, kiilu peale.  Pump ise on paigaldatud 1,5mm otsatihendiga. Enne käivitamist olen tavaliselt selle suure 4 poldiga kaane ka maha võtnud, pealt ja kaenud, kas latt käib vabalt ja lisanud pumpa mootoriõli vastavalt normile. )  Pumba enda sisemust ei ole puututud ega midagi muudetud.

Pumba remontijad on enamik kõik nn kolhoosi aegsed pensionääridest tegijad, kes on enda vana stendi kodu vedanud ja nüüd teevad seda teenusena.  Mis sealt enam küll tahta 30a vanast stendist on omaette teema. Kellad neil ju enamikul mehaanilised.




(25-04-2021, 17:17 PM)muska71 Kirjutas:  
(25-04-2021, 16:43 PM)Sm.Samajev Kirjutas:  Kolmas asi, kui vaadata T-25 originaal kütusefiltrit siis seal on neid õhuvõtmise ohtlikke kohti päris palju. Lihtsam ja tunduvalt mõtekam oleks panna ühe filtri ja eelpuhastiga süsteemi peale nagu JUMZ ja T-40. 
olen sama meelt ja eelfiltriks sobib edukalt eurine plastjunn ja peenfiltriks lääne vahetatava elemendiga ja filtrid enne pumpa ja etteanne lükkab otse plunzerisse.kes kardab voolikuklambreid siis saab lasta ka pressitud voolikud teha.

vanades ridapumpades saavad ju kuluda laagrid ja muu liikuv kraam,pumba korpuse vastu ju ei liigu midagi vist, kui just tõukurid mida nukkvõll liigutab.ei ole rida lammutanud väga.

Ei ole vahet, kas on t25 originaal filtrisüsteem või jumzi/mtzi oma. Mõlemad saab tööle panna ja mõlemad ka töötavad.
Muska71 hea, et sa lammutajatele tööd annad. Sest üks põhjus, miks masinat hinnatakse kaalu kaubaks ongi just selliste uute mittevajalike detailide juurde lisamine. Aga noh eks iga .... õigustab enda ..... .   Lihtsalt maru naljakas on siinjuures, et keegi ei lähe neid junne uhiuutele autodele paigaldama või muud moodi eksponeerima. Endale jah ta võib kuidagi moodi töötada. Kuid juba masinat kaedes on need silma riivavad ja hilisema kaalukauba väärtusega.   Originaal (või originaali asenduseks tehase poolt tehtu) on alati etem töökorras hoida.  (sellest aga ei saa 99,999% inimestest aru. )  Näiteks kui ise peaks nägema müüdaval masinal 4st ridapumpa või neid kahlase väärtusega filtreid, siis astuks masinast kohe eemale. Sest sealt on oodata tõsiseid probleeme, mis pole lahendatavad.


Ridapumpadest. Sa vähe kasutanud neid. Mul riiulis mingi 5 mtzi pumpa millel tutikas sisu pandud, kuid korpused on nii pekkis kui pekkis. Lihtsalt plunseird ei pea enam kütet kinni ja pumba sisud on kulunud.  Siin ei tasu nostalgitseda, ega kiidelda mõnd külalegendi.   huumorina: Mul pump töötab hästi juba tuhandeid tunde. Olgugi, et tal on 5 x sisu vahetatud ja 4 korda korpust. (öeldes huumorinurgana )  Ei ole vahet mis külje alt s--a lööd. Haiseb ikka ühtmoodi.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta

Tegelikult kõik oleneb remondimehest ja pumba stendijast. Vahet pole kas stend on elektrooniline või  mehaaniline. Reaspump on ju ka piisavalt lihtne. Kui seal midagi kulub, annab ju osasid vahetada. On see siis uus või vana pump.
Minuarust põhihädad on ikka selles, et kõigil vanadel traktoritel paagid ja torud roostet ja sodi täis. Ajage kõik kollid välja ja muresid hulga vähem.
T.

Pakkuda erinevaid veneaegseid kiilrihmasid. Uuri asja!

Üleliigsed veljed ja kummid 14" , mustrit üle 5mm. erinevad laiused ja kõrgused. Suvi, talv, lamell jne. Küsi julgelt!
Vasta

Huvitav kus neid kolhoosi aegseid pumbaremontijaid veel on? Kui enda tutvusringkonda vaata, siis kõik kolhoosiaegsed on surnud juba ammu ilma. 
Aga kuskil siiski on tegiaid(kahtlen,et tegu on kolhoosnikutega), kuid ükski neist väga reklaami ei tee. Usun,et põhjus pole selles,et keegi tuleb uksetaha relvaga ähvrdama ja maha lööma. Vaid pigem taandub kogu probleem siiski sellele,et osade kvaliteet ise on kõikuv. Garantiid on remondile väga keeruline anda. 

Noginski pumbaga seoses tuleb meelde üks pump,mis poes seismisega juba ära riknes. Tegu oli UTN-4ga ja üsna värske tänapäevase pumbaga.
Tõsi korpus on kõige kallim asi ja seetõttu võtab kukalt kratsima need 100eur remontitud pumba müüja, või töötas kui mahavõtsin.
Või lausa need,kes laadal kinni roostetanud pumba eest soovivad saada pool uue hinda. Aga eks kuulsuse narre ole kõikjal ja ma lihtsalt kõnnin neist tuima näoga mööda.

Ma olen kasutanud hüdraulika seibe ja alumiinium seibe. Vaskseibidega pidama saamine on võimalik aga kohati loterii. Vanu vask ja alumiin seibe ei 
taaskasuta need lähevad vanaraua ämbrisse. Ma ei ole arusaanud,miks on see T-25 kütusefiltrite süsteem selline "emane" tehtud? Tundub,et insener tegi lekkimise ja õhuvõtmise sihilikult sinna sisse. 

Selles osas Talupojal õigus,et üks pumpade hävitajatest on kondents,mis tekib seistes kütusepaaki. See ollus tuleb tavaliselt siis pumpa ja sealt edasi pihustiotsasid rikkuma, kui filtrid ei tööta korralikult või neid ei puhastata regulaarselt(miinimum kord aastas).
Vasta

ma küsiks vastu,et miks kaasaegsel lääne tehnikal ei pea mehaanik enam kütusefiltri tihenditega ja nende pindadega nussima?kütusefilter kiirliidetega trassi vahel,keeratakse padrun alt ja uus asemele ja olemas.kui see filter toimib suurepäraselt udupeenel kaasaegsell tehnikal siis järelikult toimib ka vanemal.olen korra seda orginaali üritanud teha,aga no ei paku pinget...ja kui kedagi huvitab sadomaso siis iga kell saab orginaali tagasi panna ja kiviajas edasi elada...vaba maa paraku...
Vasta

(25-04-2021, 18:31 PM)Sm.Samajev Kirjutas:   Vanu vask ja alumiin seibe ei 
taaskasuta need lähevad vanaraua ämbrisse. Ma ei ole arusaanud,miks on see T-25 kütusefiltrite süsteem selline "emane" tehtud? Tundub,et insener tegi lekkimise ja õhuvõtmise sihilikult sinna sisse. 

Selles osas Talupojal õigus,et üks pumpade hävitajatest on kondents,mis tekib seistes kütusepaaki. See ollus tuleb tavaliselt siis pumpa ja sealt edasi pihustiotsasid rikkuma, kui filtrid ei tööta korralikult või neid ei puhastata regulaarselt(miinimum kord aastas).
kondens on küttest raskem ja kui see org ikalus eemaldatud ja asemel klaaspotsikuga filter siis potskas on vesi ju kohe näha.kuna mul potska alles ,survet ei talunud siis ilmselt topin selle jämefiltriks ja passati filter peenfiltriks etteande ja plunzeri vahele.miski vägi ei kutsu mind ürgaega tagasi org filtritega nussima...
Vasta

(24-04-2021, 15:14 PM)Xtreme Kirjutas:  
(09-04-2021, 17:43 PM)Xtreme Kirjutas:  Põka käivitub ja ka käib mingi aeg ja siis tuimalt vajuvad pöörded ära ja tahab välja surra ja viskab valget. Gaasi põhjas hoides välja ei sure aga vaevu tiksub ja pöördeid ülesse ei võta.
Hoides gaasi põhjas mingi aja siis hakkab ennast uuesti koguma ja saab ka pöörded ülesse ja kuidagi moodi töötab jälle aga on tunda ,et ei ole pöördesse minek enam nii erk kui oli ennem.

Voolikud, stutserid, seibid on vahetud. Sai ka uued pihustid soetatud aga pihustite vahetus midagi ei muutnud.

Eelmine jutt ^.

Vahetasin siis etteande pumba ära, peale kütte ülesse pumpamist käivitus koheselt, käis enam vähem aga suht sama teema nagu ennem.
Käimise ajal rohelisega märgitud voolikus on kütust kuskil veerandik ja kütus lihtsalt hüppab seal ülesse-alla ning pm vahutab.
See kütusevool peaks seal ju olemas selline ,et mingit liikumist ma seal visuaalselt ei peaks täheldama?

Oskab keegi mingit järeldust selle põhjal teha ?

Oehh sai siis täna jälle midagi tehtud/testitud.
Vahetasin filtri topsiku tihendi ning ülemise keerme tihendi + mõne vask seibi ja peale selle rohelisega märgitud voolikus enam vahtu ei tekkinud vaid oli ilusti kütet täis.
Küll aga hakkas peale seda sinisega märgitud voolikus olema visuaalselt liikumist/vahutamist.
   

Aga peale selle traktor käis ilusti ja jõudsin ka metsa ja seal siis järsku suri välja ja rohelisega märgitud voolik oli tühi, natuke starterit anda ja käis ning lõi vooliku kütet täis kuni järgmise korrani.

Ja nüüd viimati viisin ülevoolu paaki ( ei ole kindel kas sai õieti, paluks kinnitust), igatahes panin korraks käima ja vahutamist enam sinisega märgitud voolikus ei olnud.
Homme siis üritan masinaga tööd teha ja annan teada.

hetkeseis:
   
Vasta

kuna pihusti tagasivooluga koos siis õige järelikult.

märjamaa pumbamees pidi pensionäär olema ja ka viljandis uuno on penskar seega vana kooli mehed ja uuno feisis reklaamib vahel ja telefonis jagab ka kodu aadressi siis järelikult on töö korralik ja vihaseid kundesi ilmselt pole.
Vasta

(25-04-2021, 18:59 PM)Xtreme Kirjutas:  Vahetasin filtri topsiku tihendi ning ülemise keerme tihendi + mõne vask seibi ja peale selle rohelisega märgitud voolikus enam vahtu ei tekkinud vaid oli ilusti kütet täis.
Küll aga hakkas peale seda sinisega märgitud voolikus olema visuaalselt liikumist/vahutamist.


Aga peale selle traktor käis ilusti ja jõudsin ka metsa ja seal siis järsku suri välja ja rohelisega märgitud voolik oli tühi, natuke starterit anda ja käis ning lõi vooliku kütet täis kuni järgmise korrani.

Ja nüüd viimati viisin ülevoolu paaki ( ei ole kindel kas sai õieti, paluks kinnitust), igatahes panin korraks käima ja vahutamist enam sinisega märgitud voolikus ei olnud.
Homme siis üritan masinaga tööd teha ja annan teada.

Kütusetrass on sul nüüd sama mis minu kolmel masinal ja nii see toimib ka.

Seni kaua kuni sul on nn mullitamine torustikus on kuskilt õhu juurdepääs. Sinu mainitud see siniseks märgitud voolik on jämepuhastusfiltrist tulev etteande pumpa ettevool. St kui seal on mullitus, tähendab, et see vasakpoolne väiksem pott ei ole hermeetiline. (lihtsalt mainin, et mõningatel masinatel imeb ka paagist õhku) Olnud isegi teemaks, et paagi vaskvarras on vibratsiooniga ülemise keerme küljest lahti tulnud ja imeb sealt õhku.  Siin oman ka kogemust, et etteande pumba käsipump jebib. See pole olnud korralikult kinni keeratud etteande pumba külge või siis lausa läbi käsipumba kolvi (tihend kutu - katsetades/pumbates pritsib kütust kolvi sääre vahelt välja vastu näppe)

Ma ei ütle, et sinul on see probleem. Kuid kui mina 15a tagasi esimese paigaldasin samasuguste vooliku otstega, siis need olid valatud mingist alu sarnasest materjalist. Nende otsad (vaskrõngaste kokkupuutepind) tuli viiliga sirgeks viilida, kuna valujäägid olid nagu vee lainetus peal. teisalt ei olnud nn mutri all olev ots keskel (mutri peale keerate oli see ühe külje peal.) Nende otstega samasid muresid nn veneaegsete sama ehitusega otstega ei esinenud, nod olid korralikult tehtud.

Ma korra keeraks settepoti maha ja laseks tal nn "vihmavarju"  värske küttega puhtaks pesta. Seal teema, et selle settepoti sees olev nn vihmavari/filter ei lase sitta edasi etteande pumpa Või on ummistanud end. Sel juhul kuigi käsipumbaga peale pumbata ei saa (väga jõuliselt kuidagi läbi pee saab) ning süsteemi on tekkinud nn tühi vaakum.  See on eeldus, et midagi on umbes. Tüüpiliselt ongi selleks vasak jämepuhastusfilter ehk settepott.

Filtripotid ise on ju eraldatud. Neil vaid kinnihoidmis kronstein ehk kaas ühine.  Paagist tuleb settepotti (vasakul) sealt edasi imeb etteandepumpa. Etteandepump pressib kütuse peenfiltrisse ja peenfiltrist läheb küte pumbapeasse e plunseritesse (Peenfiltril on ka olemas üleliigse kütte tagasivool peenike toru pihutite  ülevoolu peale).  Loogiline lihtne süsteem.

Samas mure on kohati õigustatud mõlemal filtril on pealpool toruühendused. Teadupärast välja ei aja kütet ülespoole, kuid õhku võib ahmida küll ülalt, ilma et toruümbrus oleks küttene. 
Küsin huvi pärast kuidas lahendasid haruldase kolmnurktihendi vahetuse peenfiltri poldi ümbert? mis sa sinna asemele panid? seda tihendit pole võtta kuskil ja ümarrõngaid tüüpiliselt ei jää pidama/ei panda.


Kondentsi muresid ei ole ise eales tähendanud. Olgugi, et mõni masin töötab ka minul paar tundi vaid aastas. See pigem nende pottseppade probleem, kes igasugust mittekuuluvat paska traktori külge krudivad või siis masinat lumehanges hoiavad talvel, kuna kuurid on teist paska täis ja koristati viimati Eesti Wabariigi ajal.  
Kütusetrassi mustuse probleemi võiks kohati uskuda, kuid selle lahendab settepott. Ja selle süntomeid ja vigasid mainisin ennem.  Kuid kui ikka kütuseanumad on puhtad, mitte ei võeta nafta valamiseks esimest ettejuhtuvat virtsaämbrit, siis muret ka sellega pole.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta

Lõuna-Harju omad saavad pumbamurega ilmselt ka Rapla Tehnikatoest abi.


Mis puudutab aga stendide tervist siis jah, vana stendiga täppistööd ei tehta enam aga õnneks on veel tutikaid stende saada sest ega kuigi tehnohoolepunktis võis see stend kolhoosis seista, ei tähenda see kohe, et seda seal keegi kasutada oskas. Teine asi on, kes suudab pöörise pea õigesti sisse panna ja seda ei suutnud mingi aeg ka tolle kolmetähelise firma remontöör.

Mis puudutab aga uusi n.ö NOS utn-i korpuseid või muid juppe, siis seda veel leiab küll. Veidi tüütu on neid lihtsalt erinevatest kohtadest otsida. Endalgi on mõte veel üks NOS osadest reaspump kokkupanna, kuigi remonditud pumpasid on riiulis enda masinate jaoks piisavalt. 

99,9 protsenti "töötavana maha võetud" pumpade puhul võeti maha küll nii, et võib-olla isegi töötas aga mitte õigesti. Pööristel on tihti veaks klapivedru purunemine ja keskmine hobimehhaanik jääb juba selle taha pidama, et ei suuda oma kütusesüsteemi toimivana hoida. Või ollakse seisukohal, et reaspump on parem sest see talub igasugu sitta, kui pöörispea ära kooleb selle kätte. Talub tõesti paremini aga kas need isikud oma kallile autole ka kõiki kanistripõhjasid paaki valavad? Seda mitte...

Ehk, et nagu peremees, nõnda masin. Paljudel juhtudel aga on tõesti noorema generatsiooni puhul tegu teadmatusest tuleneva oskamatusega. Tehnika tegelikult pole elementaarne, eriti kui see on 50 aastat vana ja mingis episoodis väärkoheldud.
Vasta

(25-04-2021, 20:34 PM)unimüts Kirjutas:  
(25-04-2021, 18:59 PM)Xtreme Kirjutas:  Vahetasin filtri topsiku tihendi ning ülemise keerme tihendi + mõne vask seibi ja peale selle rohelisega märgitud voolikus enam vahtu ei tekkinud vaid oli ilusti kütet täis.
Küll aga hakkas peale seda sinisega märgitud voolikus olema visuaalselt liikumist/vahutamist.


Aga peale selle traktor käis ilusti ja jõudsin ka metsa ja seal siis järsku suri välja ja rohelisega märgitud voolik oli tühi, natuke starterit anda ja käis ning lõi vooliku kütet täis kuni järgmise korrani.

Ja nüüd viimati viisin ülevoolu paaki ( ei ole kindel kas sai õieti, paluks kinnitust), igatahes panin korraks käima ja vahutamist enam sinisega märgitud voolikus ei olnud.
Homme siis üritan masinaga tööd teha ja annan teada.

Kütusetrass on sul nüüd sama mis minu kolmel masinal ja nii see toimib ka.

Seni kaua kuni sul on nn mullitamine torustikus on kuskilt õhu juurdepääs. Sinu mainitud see siniseks märgitud voolik on jämepuhastusfiltrist tulev etteande pumpa ettevool. St kui seal on mullitus, tähendab, et see vasakpoolne väiksem pott ei ole hermeetiline. (lihtsalt mainin, et mõningatel masinatel imeb ka paagist õhku) Olnud isegi teemaks, et paagi vaskvarras on vibratsiooniga ülemise keerme küljest lahti tulnud ja imeb sealt õhku.  Siin oman ka kogemust, et etteande pumba käsipump jebib. See pole olnud korralikult kinni keeratud etteande pumba külge või siis lausa läbi käsipumba kolvi (tihend kutu - katsetades/pumbates pritsib kütust kolvi sääre vahelt välja vastu näppe)

Ma ei ütle, et sinul on see probleem. Kuid kui mina 15a tagasi esimese paigaldasin samasuguste vooliku otstega, siis need olid valatud mingist alu sarnasest materjalist. Nende otsad (vaskrõngaste kokkupuutepind) tuli viiliga sirgeks viilida, kuna valujäägid olid nagu vee lainetus peal. teisalt ei olnud nn mutri all olev ots keskel (mutri peale keerate oli see ühe külje peal.) Nende otstega samasid muresid nn veneaegsete sama ehitusega otstega ei esinenud, nod olid korralikult tehtud.

Ma korra keeraks settepoti maha ja laseks tal nn "vihmavarju"  värske küttega puhtaks pesta. Seal teema, et selle settepoti sees olev nn vihmavari/filter ei lase sitta edasi etteande pumpa Või on ummistanud end. Sel juhul kuigi käsipumbaga peale pumbata ei saa (väga jõuliselt kuidagi läbi pee saab) ning süsteemi on tekkinud nn tühi vaakum.  See on eeldus, et midagi on umbes. Tüüpiliselt ongi selleks vasak jämepuhastusfilter ehk settepott.

Filtripotid ise on ju eraldatud. Neil vaid kinnihoidmis kronstein ehk kaas ühine.  Paagist tuleb settepotti (vasakul) sealt edasi imeb etteandepumpa. Etteandepump pressib kütuse peenfiltrisse ja peenfiltrist läheb küte pumbapeasse e plunseritesse (Peenfiltril on ka olemas üleliigse kütte tagasivool peenike toru pihutite  ülevoolu peale).  Loogiline lihtne süsteem.

Samas mure on kohati õigustatud mõlemal filtril on pealpool toruühendused. Teadupärast välja ei aja kütet ülespoole, kuid õhku võib ahmida küll ülalt, ilma et toruümbrus oleks küttene. 
Küsin huvi pärast kuidas lahendasid haruldase kolmnurktihendi vahetuse peenfiltri poldi ümbert? mis sa sinna asemele panid? seda tihendit pole võtta kuskil ja ümarrõngaid tüüpiliselt ei jää pidama/ei panda.


Kondentsi muresid ei ole ise eales tähendanud. Olgugi, et mõni masin töötab ka minul paar tundi vaid aastas. See pigem nende pottseppade probleem, kes igasugust mittekuuluvat paska traktori külge krudivad või siis masinat lumehanges hoiavad talvel, kuna kuurid on teist paska täis ja koristati viimati Eesti Wabariigi ajal.  
Kütusetrassi mustuse probleemi võiks kohati uskuda, kuid selle lahendab settepott. Ja selle süntomeid ja vigasid mainisin ennem.  Kuid kui ikka kütuseanumad on puhtad, mitte ei võeta nafta valamiseks esimest ettejuhtuvat virtsaämbrit, siis muret ka sellega pole.

Kusjuures jah vasakul potil ma tihendit ei vahetanud, kuna vana tundus ok aga mine sa tea.Minu arust oli see vasak pott täiesti tühjaks kakutud.

Käsipump on küll niiske aga kuna vihm pedereeris siis ei saanud täpselt aru kust ta immitseb ning pumbates ka pritsib vastu näppe ja sama teema oli mul kõikide uute käsipumpadega (arvatavasti hiinakad).

Üldiselt kasutan terasest otsasi aga kuna analoogselt sai ka mtzi tehtud, siis enamik sinna ka ära kulusid ja põkal kasutasin seda mida leidsin.
Eks pikas plaanis panen kõik terasest otsad, sest vähemalt siiamaani tunduvad need igati korralikud.

Peenfiltri poldi tihendit sai otsitud ja pakuti tavalist paksu ümartihendit, selle ma paigaldasin eelmine aasta aga tihend oli korpusega tasa seega panin veel ühe väikse tihendi sinna peale ,et suruks alumist rohkem laiali.

Ma LOODAN ,et homme proovides ta enam ei jaura ja saab lõpuks närve hakata puhkama aga kui ei siis vähemalt tean millele rõhku pöörata.Big Grin
Vasta

Lähedase kujuga on tihtrehvi veljelt mahalõikamisel jääv "seib". Tihendab kenasti pesa ära, kui seib kummi ja mutri vahel on sirge ja jäik. Tasuta kaup, aastakese (ehk filtrivahetuse) näikse muretult kestvat.
Vasta

(25-04-2021, 20:52 PM)gruppen Kirjutas:  Lõuna-Harju omad saavad pumbamurega ilmselt ka Rapla Tehnikatoest abi.

Mis puudutab aga uusi n.ö NOS utn-i korpuseid või muid juppe, siis seda veel leiab küll. Veidi tüütu on neid lihtsalt erinevatest kohtadest otsida. Endalgi on mõte veel üks NOS osadest reaspump kokkupanna, kuigi remonditud pumpasid on riiulis enda masinate jaoks piisavalt. 

Ehk, et nagu peremees, nõnda masin. Paljudel juhtudel aga on tõesti noorema generatsiooni puhul tegu teadmatusest tuleneva oskamatusega. Tehnika tegelikult pole elementaarne, eriti kui see on 50 aastat vana ja mingis episoodis väärkoheldud.

Gruppen hoia silmad lahti. Aasta jooksul jookseb sul siis nn üle jala ka uus neljane ridapump. Ei pea siis ise jalgratast leiutama.  Ma kahjuks olen seisukohal, et enamik ise kokku pandud ka uutest juppidest asi ei ole võrdväärses olekus tehases kokkupanduga. Enamjaolt see on ka paika pidanud.

Mis sa siin neid noori kirud. Ise (pensionieelikutest endised noored) on ise 20a +  valanud paaki kergkütte õli ehk nn punast naftat. Ja kellegi silm ka ei pilgutanud. Sellele järgnes  ajastu kus veeti fritüülõli (kasutatud toiduõli) kodu ja joodeti sellega enda vanakest. 
Näita mulle meest, kes vahetaks õlisid või viiks vana õli nn jäätmejaama??? kõik läheb nn omatarbeks Big Grin
Noored lihtsalt peavad sellest pasast jagu saama, mis vanamehe nässid omal ajal kokku keerasid. (ja see jätkub siiani)



(25-04-2021, 21:14 PM)Xtreme Kirjutas:  Kusjuures jah vasakul potil ma tihendit ei vahetanud, kuna vana tundus ok aga mine sa tea.Minu arust oli see vasak pott täiesti tühjaks kakutud.

Käsipump on küll niiske aga kuna vihm pedereeris siis ei saanud täpselt aru kust ta immitseb ning pumbates ka pritsib vastu näppe ja sama teema oli mul kõikide uute käsipumpadega (arvatavasti hiinakad).


Ma LOODAN ,et homme proovides ta enam ei jaura ja saab lõpuks närve hakata puhkama aga kui ei siis vähemalt tean millele rõhku pöörata.Big Grin

Kusjuures ma pole 100% enam kindlel kas vasakul potil üldse tihend oligi. Minuteada see vasak pott on alumiinist.  ja ta on nn omas soones. alt pigistab klamber ta vastu kaant ja on nn hermeetiline.  Kuna seal pole ka survet sees (vaakum ju vaid), siis loogika kohaselt ei pruugi seal tihendit olla.

Jätka korra loomkatseid, kui sul ikka see viga külge jäi. ( reaaselt jäi Big Grin )

Korista korraks ära süsteemist jämepuhastusfilter ehk vasak pott. Lase kütusepaagi pealt voolik lahti ja teine ots lase  etteande pumba alt lahti. Ühenda otse paak etteande pumbaga.  Vaata mis masin siis teeb. Kas viga kaob?    (teoreetiliselt ei tee see midagi, kui niimoodi päevake lasta tal töötada. siis ühendad uuesti jämefiltri taha ja käid kõik pinnad korralikult üle ja otsid lekke üles.

ma vist ise endal teen samamoodi ja kaen mõne läbipaistva vooliku, millega näen mullitamist ja järjest eemaldan ühe kaupa asju süsteemist, et leida leket.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta

25 settepotile käib kummitihend, see asub korpuses, soones. Tavaliselt seda sealt välja ei õngitseta ja pannakse pott tagasi alla, keeratakse kinni ja arvatakse, et hää küll.
T.

Pakkuda erinevaid veneaegseid kiilrihmasid. Uuri asja!

Üleliigsed veljed ja kummid 14" , mustrit üle 5mm. erinevad laiused ja kõrgused. Suvi, talv, lamell jne. Küsi julgelt!
Vasta

(25-04-2021, 22:14 PM)unimüts Kirjutas:   
Kusjuures ma pole 100% enam kindlel kas vasakul potil üldse tihend oligi. Minuteada see vasak pott on alumiinist.  ja ta on nn omas soones. alt pigistab klamber ta vastu kaant ja on nn hermeetiline.  Kuna seal pole ka survet sees (vaakum ju vaid), siis loogika kohaselt ei pruugi seal tihendit olla.
   
Sellise mõttekäiguga te jäätegi seda õhku otsima süsteemist.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Keerake filtrielemendi vahetusel jämefiltri *vihmavari* ka lahti. Selle all olev aukudega ketas võib ummistumiseni igasugu agalutsakaid täis olla ja etteandepump ei suuda enam täistuuridel tööks vajalikku kogust läbi imeda.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne