Küsimused t-25A-1 kohta

Kas põkatsil all ka laiemad rattad, et tikkpoldid järgi andnud?
Karastatud võllimaterjali vist keermelõikuriga ei alista, saab ainult treipingis teha?
Kas käise ja lõppülekande korpuse kokkupanekul peaks kasutama ka silikooni või paroniiti. Õli tihendamist seal ju vaja pole. Aga kunagi kuulnud, et raud raua vastu libe ja lõhub rohkem tifte ja polte. Paroniit ilmselt vajaks järelpingutust, silikooni libeduse takistav tegur aga kahe raua vahel teadmata.
Aga eks nende käisemajandustega nii ole. Kui juba miskit õrnalt loksuma pääseb, siis hukk pole kaugel. Kel aga pooleldi kinni mädanenud, siis tõsisem hagu andmine ei tee ka miskit.
Vasta

Ulme töö ja viitsimine ikka jännata. Endal samasugune nuhtlus hoovil olnud ja läksin kergemat vastupanu teed ja vahetasin tere külgülekande.


(24-10-2021, 22:23 PM)meli666 Kirjutas:  Kas põkatsil all ka laiemad rattad, et tikkpoldid järgi andnud?
Karastatud võllimaterjali vist keermelõikuriga ei alista, saab ainult treipingis teha?
Kas käise ja lõppülekande korpuse kokkupanekul peaks kasutama ka silikooni või paroniiti. Õli tihendamist seal ju vaja pole. Aga kunagi kuulnud, et raud raua vastu libe ja lõhub rohkem tifte ja polte. Paroniit ilmselt vajaks järelpingutust, silikooni libeduse takistav tegur aga kahe raua vahel teadmata.
Aga eks nende käisemajandustega nii ole. Kui juba miskit õrnalt loksuma pääseb, siis hukk pole kaugel. Kel aga pooleldi kinni mädanenud, siis tõsisem hagu andmine ei tee ka miskit.


Tikkpoldid ei anna järgi mutter annab enamjaolt  Teisalt seal juba tehase poolt probleem. Nimelt alumised külgülekande keermeavad ulatuvad läbi korpuse nn õli sekka ja ajaga voolab keeme vahelt õli ka käise sisse ja sealt pidurilintide vahele.  Pole veel kohanud masinat, mis oleks käise ja külgülekande vahelt õlist kuiv. Kõigil on seal all ikka õlinire ja seal ei ole paljudel isegi probleemiks kivistunud simmer vaid ikkagi need samad tikk-poldi augud ja nendest läbivoolav õli.

Tänapäeval ei saa neid tikkpolte ka kuskilt kätte. Vaid poes müüdavad on rusi esisilla tikkpoldid. (need pikemad mingi 5mm ) Kuid jah nad pehmed ja mõõdust väljas.


Ma ise olen külgülekande ja käise vahele pannud täies ulatuses tihendi. See ulatub simmeri keskelt kuni külgülekande välimise ääreni.  Kõikide poltide vahele ka keermeliimi tilk, takistamaks õli liikumist.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta

Sel aparaadil jah laiad rattad all T-150 omad ja ees triibulised käru rehvid.
Hõõrdejõudu kahe metallpinna vahel ei tea kuidagi hinnata aga seal on 12 polti 14mm tavakeermega ja kinni on keeratud 200+ N:m ning võiks eeldada, et sellest piisab.
Tihendit mina küll keeldun sinna vahele panemast sest nende poltide pingutamine on nii suur töö, et keegi ei tee seda reaalselt.
Üleval on kabiini kandur ees ja kui tahta neid polte reaalselt kinni keerata peab seda ühekaupa tegema sest võti lihtsalt ei mahu keskmist keerama.
Käised on tugevam variant, kus 22mm mutrid on vastu seina ja ainus võimalus on lehtvõti.
Selleks on otsitud välja kõige parem veneaegne lehtvõti paksude põskedega ja see keerab 200Nm ja peale nagu maas proovitud sai.
See polt mida meil poes müüdi kus on "kõige kvaliteetsemad" varuosad andis keerata 95Nm enne kui keere järgi andis ja ei saagi aru miks teha peenkeermega kinnitusvahendit kui 1/3 keerme kõrgusest on puudu ja asi ise pehme "lehmavaiaraud"

Õli pidurikambris ei näinud olema ja poldiaukude lekke vastu sai laagriliimi vahele.
Pidurikambri all on nagunii 12mm auk kust liigsed asjad välja saavad.

Teine pool tuleb ka kunagi teha, kuna sinna on uus varuosa reduktori korpus pandud mis on nõnda hõredast metallist et proovides pingutada tuli polt koos keermega välja.
Tehtud poolel seda häda polnud ja puurimise laast oli isegi selline rauda meenutav.
Õnneks vana korpus alles ja taastab selle ka ära kui mahti saab.
Vasta

(25-10-2021, 10:52 AM)2715 Kirjutas:  ...
Pidurikambri all on nagunii 12mm auk kust liigsed asjad välja saavad.
...

Mida tuleb vähemalt enne talve kindlasti kontrollida, et tolm poleks seda ava kinni kittinud ja seal vesi ei loksuks. Isegi lõtkuga splindi olemasolu ei taga ava puhtanapüsimistSad

Käisemutrite pingutamiseks on tõhus kasutada lisaks tavalisele ka U-kujulist võtit: https://ristmik.ee/et/votmed/18685-yt-01...-yato.html. Ülemisi muidu kätte ei saa (kabiiniga T-25 vist ei saa sellegagi).
Vasta

Sooviks hakkuri mootoril pööreid sutsu tõsta,pööris pump,et millist kruvi keerama peab?Tõsta sooviks ca 200 rpm.Eesmärk oleks hakkuri ketta joonkiirust natu juurde saada,et paremini välja loobiks.
Vasta

Gaasihoova piirdekruvi on selleks.
Ilmselt sellest ei piisa ja on vaja vedru pool keerdu lühemaks keerata.
Vasta

(05-11-2021, 17:34 PM)muska71 Kirjutas:  Sooviks hakkuri mootoril pööreid sutsu tõsta... Eesmärk oleks hakkuri ketta joonkiirust natu juurde saada,et paremini välja loobiks.

Anna siis teada, kuidas mõikas. Ning kas kütusekulus ka muudatus märkasid. Võiks nii 3-5 % tõusta...
Vasta

Sai siis pisut kruve kruvitud,ülemist 2,5 tiiru välja keeratud ja otsakaanes kah mingi 2 tiiru äkki.Sai metsast tuulemurdu korjatud ja ka haava ja vahtra oksad koristatud kuna see kvaliteet küte ja osa lasin juba läbi.Hääle järgi vahet nagu pääretes ei tuvasta,aga ettevedu on küll silmnähtavalt kiirem ja mootor pole veel orbiidile lennanud...
Vasta

Tervist ja head pühadeaega foorumlastele!

Sattusin pool-kogemata maja ostuga T-25 omanikuks. Traktor millega mul ei ole kunagi eriti suurt kokkupuudet olnud, T16'ne ja T40'ga kogemused lapsepõlvest saati olemas. Polnud hullu masin nagu ikka - sügisel sai kõik tööd aias ja selle ümber ära tehtud. Paaril korral isegi nüüd talvel lund lükanud. 

Ka täna tahtsin hakata lund lükkama - panin traktorile töökoja all hääled sisse. Lasin 10 minutit tühikäigul tiksuda, et õlid ja muu soojaks läheks ning tõstsin saha üles, käigu sisse ja ... ei liigu masin. Õigemini rooli tagant vaadates parempoolne tagumine ratas liikus ja võttis ratta ringi töökoja põrandal, proovides sellega kaasnevalt muidugi veidi kogu traktorit vasakule keerata. Vasakpoolne tagumine ratas aga täiesti lukus. Mõtlesin, et ehk pidur veidi peale jäänud. Loksutasin piduripedaali mõned korrad - hoovad käivad ilusti ning pedaalid tulid ka üles nii nagu peab. Proovisin diffrilukuga kohalt ära liikuda, lukk läks ilusti sisse aga oli selge, et masin kõhib ja ei taha üldse liikuda. Loksutasin mõned korrad nii edasi-tagasi käikudega, masin aga liikuma ei hakanud.

Tõstsin sahaga traktoril vasaku külje ülesse - ratas kinni kuid õrn loks ainult sees mis on eeldatavasti portaalteljes olevatest aastatega tekkinud lõtkudest.

Kuna üks ratas käib masinal kenasti all ringi siis kahe käigu korraga sisse mineku arvan, et võiks välistada. Pidur kinni jäätunud? Käigukasti pole samuti sisse piilunud veel - äkki on osa sealsest õlist veega segamini ja see nüüd jääs? Sidurit all hoides traktorit liigutada samuti võimalik ei olnud - lukus mis lukus.

Töökojas hetkel samuti miinuskraadid sees - hetkel -6. Samas viimane kord liikus umbes kuu aega tagasi ka lund lükates miinus kraadidega ja ei teinud teist nägugi.

Kuna masina omanikuks sain alles mõned kuud tagasi siis veel ei tea kuidas hooldatud ja mis tehtud/tegemata. Suure hoolduse pidin tegema alles kevadel.

Masina täpset valmistusaastat (ega tehast) ei oska arvata - ühtegi birkat pole säilinud või ei oska lihtsalt otsida. Uuema tüübi kandiline kapott - aku peal olev armatuuri/kapoti osa on ümarate külgedega - samuti ka armatuur ise vanematüübi ümarate nurkadega.

Kahe käigukangiga ja järgneva käiguskeemiga:
[Pilt: skeem.png]

Ehk teeb pildi veidi selgemaks probleemi diagnoosimiseks.

Juba ette tänades!
Vasta

Ilmselt on külgülekandes määrdeolluse asemel jäätunud vesi või on ikkagi pidurilint kinni jäätunud. Õues oleks lihtne, vanad kaltsud peale ja 4 pange keeva vett peale soristada....
Lisaks olen kokku puutunud ka ühe samal kombel jäätunud käigukastiga mis siis lindi sabas elementaarosakesteks veeti...
Vasta

Kas ratas andis ka pöörata-loksutada või ainult ristsuunas lõtkuda? Vesi lõppülekandes ei anna grammigi ratast pöörata, vesi piduris hambumislõtku jagu annab.

Pidurilint oskab kenasti kinni külmuda trumli külge aga veel tõenäolisem on vesi piduritrumli all käises. Kas sel isendil seal splindiga adrenaažiava ei ole?

Saskaga korduvalt läbielatud laiskus. Nüüd käin igal sügisel korra traktori alt läbi ja veendun, et splinditud avad ikka läbi käivad.
Vasta

On see tavapärane et sisselaskekanal on tahma täis või viitab mingile klapi ebatiheduse jamale?

   

       

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta

(04-01-2022, 20:50 PM)Laurts Kirjutas:  On see tavapärane et sisselaskekanal on tahma täis või viitab mingile klapi ebatiheduse jamale?
Täitsa tore vaadata.
Kalla nüüd kohe sorts naftat sinna klapi peale auku. Kui ära kaob, siis klapp ei pea. Enne  aja aga sellisesse asendisse, et klapp ikka kindlalt kinni on.
Vasta

(04-01-2022, 20:50 PM)Laurts Kirjutas:  On see tavapärane et sisselaskekanal on tahma täis või viitab mingile klapi ebatiheduse jamale?

Mul oli siin kogemus ühe kollektoriga, kus ei mahtunud 1 sendine ka lapikult sisse. Kõik oli nii ära tahmanud kitiks. Lõpuks raiusin kõik peenikese torni/meisliga välja.

Reaalselt enda kogemused näitavad, et masin on nn plökutanud palju tühikäigul ja ei ole saanud end tühjaks köhida kui tegu väljalaskega. Sisselaskega teema, et on läbi õhufiltri kas endale saasta kaasa sikutanud või klapp ise süüdlane - tilgub läbi.
Tänapäeva plokikaaned väga raske ehitusega ja erinevad. Isegi ühe tehase omad tikuvad eri mõõtudes olema. Ei ole seda järelkontrolli enam. Samas ei ole ka plokikaante remontijaid Eestis võtta.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta

(05-01-2022, 01:07 AM)unimüts Kirjutas:  Samas ei ole ka plokikaante remontijaid Eestis võtta.
Vähemaks on tegijaid jäänud. Paljud aga eriti ei taha reklaami teha, kuna tööpuudust pole. Wink
Vasta

(05-01-2022, 09:22 AM)Talupoeg taluja Kirjutas:  
(05-01-2022, 01:07 AM)unimüts Kirjutas:  Samas ei ole ka plokikaante remontijaid Eestis võtta.
Vähemaks on tegijaid jäänud. Paljud aga eriti ei taha reklaami teha, kuna tööpuudust pole. Wink

Pigem jah oskajaid mehi on vähemaks jäänud. Ja need kes on need ei kurda tööpuuduse üle ning nendelt abi saada peab omama tutvusi juba.  Paljud nii vanaks ka jäänud, et ei tee enam 8h päevas tööd ja kui tööd on, siis ei taha poole tunniste asjadega mässata.

Samas pead on tõstma hakanud massiliselt sosssepad küla remondimehed, kes ise vajaksid esimese asjana terve keha survepesu ja siis 2 nädalat viinavõõrutust.

Kuid suures plaanis olen sinuga nõus. Tegijaid väheks jäänud ja niisama mutrikeerajaid palju peale siginenud - ainuke teema, et viimastel pole ei kvaliteeti ega oskuseid, kuid selle eest aega.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta

(05-01-2022, 11:44 AM)unimüts Kirjutas:  
(05-01-2022, 09:22 AM)Talupoeg taluja Kirjutas:  
(05-01-2022, 01:07 AM)unimüts Kirjutas:  Samas ei ole ka plokikaante remontijaid Eestis võtta.
Vähemaks on tegijaid jäänud. Paljud aga eriti ei taha reklaami teha, kuna tööpuudust pole. Wink

Pigem jah oskajaid mehi on vähemaks jäänud. Ja need kes on need ei kurda tööpuuduse üle ning nendelt abi saada peab omama tutvusi juba.  Paljud nii vanaks ka jäänud, et ei tee enam 8h päevas tööd ja kui tööd on, siis ei taha poole tunniste asjadega mässata.

Samas pead on tõstma hakanud massiliselt sosssepad küla remondimehed, kes ise vajaksid esimese asjana terve keha survepesu ja siis 2 nädalat viinavõõrutust.

Kuid suures plaanis olen sinuga nõus. Tegijaid väheks jäänud ja niisama mutrikeerajaid palju peale siginenud - ainuke teema, et viimastel pole ei kvaliteeti ega oskuseid, kuid selle eest aega.
Ma võin väita, et alkohol on olnud töömeestel ka juba nõuka-aegadel suureks takistuseks. Treialitel oli raudkapis väike veinipudel ja iga teatud aja tagant pandi sealt klõmakas makku. Big Grin
Minu juurde sadas ükskord hiljuti sisse üks vana sõber ja kurtis, et vanad mehed teevad praaki (hirm oli), tööriistu kellegil pole ja pole kuskil enam Russi klappe teha. Tirisin siis kõik oma freesid ja sabad välja ja sõber nokitses ise siin töölaua peal kaanele uued faasid. Mina treisin eelmisel päeval puuduolevad sabad ja nii siis me siin vanu aegu meelde tuletasime. Big Grin

Mis puudub aga survepesusse meeste peal, siis pean mainima, et ise õhtal peeglisse vaadates on kael nagu puutelgedega vankri rattarumm. Siin ma midagi endale ette küll ei heida.... Big Grin
Vasta

Sügisel sai põka pooleks ja siduriga tegeletud.Siin eespool kurdetud viga,et sidur ei lahuta ja peale keerata ei saa hoovast siis põhjus oli kulunud käpad.

Pikk talv seljataga ja sai ka hüdrorool voolitud.Poest 100 dosaator ja voolikud kokku ca 200 rutsi ja olemas ta oligi.Pumbaks läks nz10 ette vänada otsa kuna see pump vedeles riiulis.Pumba kakkusin laiali sise ja väljunava keermestasin ja stutsid keermega pumba külge.Silindriks sobilik tutikas junn vedeles kodus riiulis ja kunagi ostast ostetud soodsalt.Varrel lõiksin aasa otsast,treisin varrele keerme ja rooliots varre külge ja olemas ta oligi.Silinder ise oli ka pisut pikk,saagisin aasa koos otsakorgiga küljest,pikkus mulle sobivaks,treisin uue otsakorgi koos junniga mis läheb keermega rooliotsa,keevitasin kokku ja jälle olemas.Silinder mõlemist otsast rooliotstega põka küljes ja toimetab kenasti.Pisut harjumatu sõita hüdrorooliga,aga mõnusalt kerge on küll.Nii see treipink oma raha vaikselt tagasi teenib...Hüdrorool valmis,sarviku südame siirdamine ise tehtud...
Vasta

Tekkis jama T25 starteri vahetusel. Kõige äärmist polti välja keerates nägin, et võttis korpuse seest osa vinti kaasa. Uut starterit pannes õnnestus ka üks mootoripoolne üle keerata. Tunduvad  liialt lühikesed poldid olema. Kas keegi oskab öelda, mis pikkusega polt seal originaalis on ja kas on ikka tavakeere.  
Vasta

Hakkurile kruvisin ise ka allaes üleeile starteri peale ja tavakeermega polt minul ja vist isegi 20mm läks pesasse,kui pikk olema peab ei tea.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 5 külali(st)ne