[Envir]

Minu omanduses on sellised riistad nagu JuMZ 88a (suure kabiiniga) ja vene lattniiduk. Proovisin heina niita.

Esimene küsimus: jõuvõtuvõlli lülimine ei taha hästi toimida, miks? Jõuvõtuvõlli lülitamise piiraja on välja lülitatud (kang roolisamba paremal küljel on ettepoole lõpuni lükatud), sidur on põhjani vajutatud. Nüüd, kui jõuvõtuvõlli hooba lülitada, siis toimub jõuvõtuvõlli lülitamine raginaga (sidur jätkuvalt põhjas). Seda just siis, kui jõuvõtuvõllil koormus taga on (lattniiduk), ilma koormuseta lülitub igati sujuvalt. Jääb mulje, et siduri 2. ketas oleks mingil põhjusel kinni.

Teine küsimus: lattvikat ei taha eriti niita, miks? Vikati terad, sõrad ja nende omavaheline toimimine on minu arust ok. Lõikamisega polegi nagu probleem, lõikab küll. Probleem on selles, et mahaniidetud hein jääb lati peale pidama ja kipub vikatit ummistama. Kas peaks lati kallet muutma? Kui, siis mis põhimõtted asja juures on?

[metsakohin]

JuMZ-i sidur tab täpset reguleerimist, võimalik, et teine ketas kinni tõmmatud. Paraku pole andmeid käepärast.
Lattniiduki saab tööle ainult kogemuste varal, teoreetilise tarkusega enamasti head tööd ei saa.Pealegi on hein veel noor, võimalik, et selle pärast ei libise üle lati. Otsi mõni teadja papi, kes sellisega tööd on teinud, kindlasti leiab mõne väikese puudujäägi.

[Envir]

Vot nende vanameestega on see paha lugu, et nad kipuvad maha surema.

Aga mida pead silmas "täpse reguleerimise" ja "teise ketta kinnitõmbamise all"? -Mul on käepärast nii JuMZi enda 89. a raamat (siit foorumist saadud) kui ka 74. aasta eestikeelne Mehaaniku Käsiraamat.

Mehaaniku Käsiraamat õpetab, et siduripedaali väbakäik peab olema 50mm ja see on kõik. JuMZi raamat räägib üldjoontes sama.

[metsakohin]

Kindlasti on teadjamaid tegelasi, kes oskaks asja lahki rääkida. Kas käpa poltidel ei ole keskel mutri, mille abil saab vaheplaati reguleerida? Kas seal üldse ilma pooleks võtmata midagi näeb, ei mäleta enam, aega liiga palju mööda läinud.
Ega sul mingit joonist pole siia riputada?

[Talupoeg taluja]

Niidumasina kohapealt tahaks natuke õpetada. Paljud mehed ei tea enam,kuidas asjad olema peavad. Esimese asjana tuleb vaadata,et kui vikat on tööasendis,siis peab roots käima edasi-tagasi nii,et tera liigub sõra keskelt sõra keskele. Samuti peab sõra ots olema veidi ülespoole,sest muidu jookseb maasse ja takistab niitmist. Sõra otsad võiks ka tsipa teravamaks käiata,kuna on liiga tömbid. Peab jälgima veel,et vikati latt oleks suure sõra poolt veidi ettepoole. Kui on tahapoole,ei niida ka heasti.
Veel tuleb jälgida,et kui kasutate kombaini teri vikatil,siis peate kindlasti need hambad käiaga maha saama. See jutt,et iseterituvad,ei maksa toore heina niitmisel midagi. Sügiseti putkeid võib ju niita,kuid peenem hein jääb sõra ja vikati vahele toppama. Mis on mõeldud vilja niitmise jaoks,see jäägu ka sinna.

[pen.skar]

Vikati surnud seisu timmi kepsuotsa sisse-väljakeeramisega, sõrgu üles-alla vaheraua rihvlites ümbertõstmisega. Latt võib vabana küll kepsuga ühel sirgel olla, kuid heina takistuse tõttu töös nõtkub välimise kingaga ots tahapoole.Seepärast võib ekstsentrikpuksist 1-2 augu jagu veel ette pöörata. Kui lõikab korralikult, aga jääb latile pidama- proovi kiirema käiguga, vast siis langeb taha vaalu. Kaarelaual piid terved, et järgmise tiiru kannatee puhtaks tõstab? T-16m sobis 4. käik. Mu vanas ürikus oli, et Jumzi vaheplaat keera poldist surnuks ja siis 1 1/2 e. 7 plõksu tagasi. Käpaots peaks jääma siduriketta katteni mõõtes 73,5 mm- see mõõt küll rohkem peale remonti vajalik.

[Envir]

Mõned pildikesed raamatust.

1. Vahemuhvi lõige
   

2. Lõik, mis peaks siduri reguleerimise kohta käima
   

3. Pedaali vabakäigu reguleerimise kohta käiv joonis
   


Kuna ma pole just kõige suurem traktorite-asjatundja, siis tahaks mõni asi veidi selgitamist. Vahemuhvi lõikelt on enamvähem näha ja aru saada reguleerpoltide asukoht. Küsimus tekib nendele juurde pääsemisest. Kas reguleerimist tehakse pealmise luugi kaudu, mis jooniselt näha on?

Lisaks veel üks üldisem küsimus vahemuhvi kohta: 1. jooniselt on näha vahemuhvi põhjakork (nr 31). Mille jaoks see kork on?

---

Kas niiduki asend peaks olema üldjoontes selline nagu lisatud pildil (väline ots pisut ettepoole)?    

Kuna on võrdlemisi künklik maa, siis sai sõraotste ülestõstmiseks lati kalle seatud tubli varuga. Minu arvates on kalle praegu ülespoole liigagi suur - mulle jääb pigem mulje, et lattniiduk kopeerib üllatavalt hästi maapinda, kui sõraotsad on liiga üles keeratud, siis lõikab halvemini. Tahaksin teha järelduse, et sõraotsad võiksid olla nii all kui parasjagu võimalik Samas mul vist ei ole nii palju aega ja kannatust, et selles järelduses täie kindluseni jõuda.

[metsakohin]

Joonisel tundub numbriga 18 olema sobilik polt?? Või parandab keegi mind?
Kui kastis on hammasrattad ja võllidel laagrid, siis alumisest korgist saab õli välja lasta.

[Envir]

Aaga mispuhul peaks just SEALT õli välja laskma? Käigukastil on ju oma kork: oma kork sissevalamiseks ja väljalaskmiseks. Misjaoks on muhvil eraldi õli väljalaskmise kork? -Viitaks nagu sellele, et peaks olema ka eraldi oma sissevalamise koht?

Jah, ma tean, need on lollid küsimused, aga mis teha.

[gruppen]

Kastega ja/või öösel niitmiseks on siiski kombaini vikatiterad asendamatud. Kontrollitud "õndsal" kolhoosiajal, kui muud aega oma lehma heina tegemiseks polnudki, kui ainult öösiti või siis pühapäeviti (juhul kui lööktööga sots. korda ei päästetud). Aga nelja pühapäevaga on visa lehmadele hein valmis saada. Tera peab jah sõra keskpaigast teise sõra keskpaika käima (või siis sellele maksimaalselt lähedale - kõiki КС-e ei saagi ideaalseks reguleerida sest too valmistamistäpsus...).

[pen.skar]

18 on jah see vaheplaadi käiku reguleeriv-piirav polt, neid on ringil survevedrudega jaguv arv, ei mäleta kas 5 või 6. Kork 31 on vajalik sellepärast, et pole sidurikoja- v.kasti ühenduses kõige madalamast kohast õli ühest teise voolamist võimaldavat ava. Samas kõrgemal on- see võimaldab täitmisel õli kõikjale jõudmist. Hea, et nii tehtud on- metallipuru jms jääb vaikselt mõnda põhjauurdesse lesima. Vikatiteri pole mõtet kastreerida, tee varuvikateid seda ja teist tüüpi teradega on vastavalt niitmistingimustele võtta. Ck kombaine viiakse masiliselt vanarauda, nende vikatitest lõika 2,1 m juppe, hiljem aega kodus kandu külge neetida. Kanna panekul tera mahalöömiseks keevita kaks raudplaati, näiteks adratera teralaiuse vahega serviti millegi toekama külge. Vikat soonde, haamriga kilakas tera tagumisele servale ja matsuga läinud. Vaata vaid et lapsi ja koera lähedal pole, vahel kipub lendama kaugele. Niidumasina timmimine on ajapikku omandatav, sõltub heinamaa tüübist(ristik, allakülv, luht, palju mutimullahunnikuid, kivine maa, võsa jne), ilmast. Ja aluste keskelt, et kassid, kitsetalled, jänesepojad ellu jääksid. Viimase vaaluga ole väga tähelepanelik. Pikamassi niidukiga sai kunagi sõbrale mitu vaalu üle kraavi lastud. Küll brigadirid nuputasid- on nagu sovhoosi põllult, kuid vahel kraav ja isegi okastraat!

[Envir]

Tänan väärt teabe eest.

Ma usun, et teoreetiliselt on mul teada, mida siduri reguleerimiseks teha on vaja. Aga käisin just traktori juures ja tekkis küsimus, et kuidas praktiliselt seda reguleerimistööd läbi viia - kas reguleerida tuleb ülevalt või alt?

Ülevalt reguleerimine eeldab mõningast lammutustööd: ära tuleks võtta käivitusmootori starter ja akualus. Ja ka siis oleks ligipääs sinna kettamajandusele ebamugavalt ümber nurga - minu arvates nii seda tööd tegema ei peaks. Altpoolt paistab olema samuti üks poltidega luuk muhvi küljes. Aga luugi alt eemaldamine tähendaks ilmselt suuremamahulist õliga solberdamist jällegi. Kuidas õige oleks?

[Talupoeg taluja]

Kastega ja/või öösel niitmiseks on siiski kombaini vikatiterad asendamatud. Kontrollitud "õndsal" kolhoosiajal, kui muud aega oma lehma heina tegemiseks polnudki, kui ainult öösiti või siis pühapäeviti (juhul kui lööktööga sots. korda ei päästetud). Aga nelja pühapäevaga on visa lehmadele hein valmis saada. Tera peab jah sõra keskpaigast teise sõra keskpaika käima (või siis sellele maksimaalselt lähedale - kõiki КС-e ei saagi ideaalseks reguleerida sest too valmistamistäpsus...).

Ma ikka rängalt kahtlen selle öösiti niitmise kohapealt....kombaini vikatiteradega .....Sellest ei tule miskit head,üks närimine...On ka endal proovitud,ka märjaga. Välja ei tulnud miskit. Ainuke võimalus,et asi siiski toimis,on see,et kasvas selline hein,mida sai niita.
Näiteks osadel metsaheinamaadel kasvab selline peenike ja tihe hein,mida annab ikka niita. Käisin varemalt ühel sellisel põllul,kus aega kulus poole rohkem,kui tavaliselt. Isegi partsa niitmine läheb teinekord kiiremini.
Üks teine riistapuu,millega niitmine jama,on selline niidumasin,millel kaks vikatit käivad edasi-tagasi. Ehk ilma sõrgadetta. Sellega heina niitmine ka selline tsirkus. Säti nii,või naa,ikka korralikult ei niida. Pärast põldu lausa paha vaadata. Nagu siga oleks närinud.

[metsakohin]

Osadel JuMZ-idel oli sidurikoja all ka luuk. Sa vaata järele ju, kas luuk on siduri all või vahekasti all, viimase all minu meelest ei olnud. Sidurist ei tohi mingit õli tulla.
Sa paistad ikka kordi taiplikum olevat, kui siin lähedal teemas üks põkatsi omanik

[pen.skar]

Envir, Jumzi sidurikojas küll õli ei tohi olla, ainult kuiva kettatolmu veidi. Kaitseprillid ette ja selili masina alla. Muidugi Jumzi, Belarussi jõud käib niidumasinast liiga üle, takistuse taga võib kergesti lati propelleriks vedada. Sirgekspressimine on suur töö. Saadaval peaks olema vanu soomest-rootsist toodud niidukeid. Neil enamusel takistuse taga läheb polt või vedrulukk lahti ja masin jääb tervena pikuti järgi lohisema. Neil enamasti vikatikand munakuga, nagu hobumasinal.

[Talupoeg taluja]

Kas niiduki asend peaks olema üldjoontes selline nagu lisatud pildil (väline ots pisut ettepoole)?

Kuna on võrdlemisi künklik maa, siis sai sõraotste ülestõstmiseks lati kalle seatud tubli varuga. Minu arvates on kalle praegu ülespoole liigagi suur - mulle jääb pigem mulje, et lattniiduk kopeerib üllatavalt hästi maapinda, kui sõraotsad on liiga üles keeratud, siis lõikab halvemini. Tahaksin teha järelduse, et sõraotsad võiksid olla nii all kui parasjagu võimalik Samas mul vist ei ole nii palju aega ja kannatust, et selles järelduses täie kindluseni jõuda.
[/quote]

Sõra otsi ei tasu väga ülesse ajada,kuna tõesti ei niida heasti. Ka väga maas ei tohi olla,muidu hakkab mulda kündma ja leiab kive üles. Sõrgu tuleb ülespoole keerata just niipalju,et paras oleks. Eks see töö käigus selgub.

[Envir]

Töötasin lugupeetud kaasfoorumlaste antud ja raamatust loetud info läbi. Kulutasin selleks ~6 täie pingega töötundi. Kokkuvõttes pean ikkagi tunnistama, et ei saanud kummagi probleemiga hakkama ...

Niidumasin.
1. Sobitasin vikati kahe sõra vahel käima, lõpuks sain üsna täpseks. Selleks proovisin algul kepsu pikkust inimese moodi pea keeramisega muuta. Kuna kepsu oli vaja lühemaks muuta ning osutus, et kepsu pea oli põhjani sisse keeratud, siis koputasin kuvaldaga kepsu kõveramaks. -Sama meetodit oli pruugitud juba ka enne mind, sestap arvan, et ma midagi valesti ei teinud.
2. Pingutasin vikati välimise otsa ettepoole. Niidumasina vastav pinguti on ekspluatatsiooni käigus asendatud traktori roolivardaga. Selle pikkust muutes sain asja tehtud.
3. Pingutasin lati kinnituspoldid, samas korrastasin vikati kinnituse. Lisasin pisut määret niplitesse.

Tuleb märkida, et mul on vikati külge needitud kahesuguseid terasid: ühed originaalid ilma hammasteta ja u ~25% ulatuses teised, hammastega kombainiterad. Latt on lühemaks tehtud: ei ole originaalne 2,1m, on ~1,5m. Meil siin täna oli pilvine, aga vihma ei sadanud, seega minu arvates üsna ideaalne ilm niitmiseks: rohi pole ei liiga märg ega liiga kuiv.

Kokkuvõttes käis suurema lõginata päris kenasti. Prooviks niitsin ~15cm kõrgust metsaalust suhteliselt tihedat aga õrna heina - lõikab habemenoana. Aga kohe on näha, et hein jääb lati peale pidama, juba mõne aja pärast on niidutulemus kehvem. Proovisin ka kiirust tõsta, aga see ei sega heina latil reisimast. Siis proovisin lageda platsi pealt ~20-30cm kõrgust üsna tihedat orast - esialgu lõikab, aga hein jääb latile ja hakkab mätsima. Tulemuseks ebaühtlane tallatud pind ja mõistus otsas.

Sidur.
Avasin põhjaaluse luugi ja teostasin tööd sealtkaudu - üsna mugav ligipääs, reguleerimise töö iseendast on väga lihtne. Reguleerpolte (jooniselt nr 18) on 3tk. Luugi kaudu pääseb poltide juurde, lehtkaliibriga vahet mõõtma aga mitte, selle pärast piirdusin klikkide lugemisega.

Kõigepealt tegin nii nagu õpetatud: mõistliku pingsuseni kinni ja siis 7 klikki tagasi. Niimoodi päripäeva liikudes kõigi 3 poldiga. Siis käivitasin mootori ja püüdsin niidumasinaga ühendatud jõuvõtuvõlli lülitada - lülitus raginaga. Käigud sujuvalt. Siis tegin reguleerimise 4 kliki peale - jõuvõtuvõll lülitus kerge köhatusega sujuvalt, siduri vabastamisel alustas pöörlemist. Käigud lülitusid sujuvalt, kõik nii nagu peab.

Selles seades katsetasingi niidumasinaga. Sain teha kümmekond sidurdamist, kui jõuvõtuvõll hakkas taas raginaga lülituma. Tegin reguleeringu 5 kliki peale - jõuvõtuvõll lülitus jätkuvalt raginaga ning lisaks ei lahutanud ka põhisidur enam. Tegin reguleeringu 7 kliki peale, et vähemalt põhisidur lahutaks - põhisidur lahutas täiesti põhjast. Lahutas korralikult, aga ei ole võimalik tööd teha, kui sidurdamiseks peab pedaali põrandast läbi lükkama. Sestap lõpetasin reguleeringu 9 kliki peal - siis viskas kopa ette, rohkem ei katsetanud.

Põhimõtteliselt sain teada, mida tähendab "teine ketas kinni tõmmatud". Reguleeringuid tehes jäi veel ka silma, et siduri käpad on millegi pärast rohkem kinni tõmmatud, kui tehase seades olema peaks - on viitsitud sinna kõvadesse poltidesse allapoole tehase splindiauke augud puurida ja traaditükid splintideks pandud. Ja sedasi on tehtud 2 käpaga, 3. millegi pärast mitte. Mul tekkis arvamus, et kui tahta jõuvõtuvõll tööle saada, siis on vaja vist tõesti kõvem remont ette võtta (traktor pooleks).

[pen.skar]

Kepsu kõverakslöömist küll ei kiida, proovi siis välja keerata, keermega osa on üsna pikk. Raamat annab KC 2,1 niitmiskiiruseks 12 km /h ja täispöörded. Hõredat stepirohtu vast saabki. Minul sašiiga oli 4 käik täispööretega, so 10 km/h paras. Sõrgadel vastulõikeplaadid olemas ja kinni; sõrad ise ka rivis, terad ei lõgise kui vikatile haamriga lüüa, "konnad" istuvad tihedalt peal? Segasorti teradega vikat ei ole ka hea, niitmaminnes peaks ikka 1-2 varuvikatit ühes olema. No minugi mõistus otsas.

[gruppen]

Kui roostes see masin muidu pealt on? Kui ta ikka kare on, siis ei toimu ka heina pealt ära libisemist sinnamaani, kuni rohi selle siledamaks/libedamaks kulutab.

[Envir]

Minu arvates on niiduk igate pidi üsna rahuldavas korras. Sõrgade - terade asjad olid esimesed, mis korda said tehtud. Latt on tavalises õues seismise tumedas roostes. Kui edasi proovida, siis vahetab ehk need kombainiterad välja ja peab poldiotsi silmas.

Aga eks vaatab, mis edasi. Praegu ma selle niidukiga rohkem edasi ei tegele, sest ka muud tööd tahavad tegemist. Pealeselle pole asjal nigunii enne mõtet, kui jõuvõtuvõll korras pole. Tänan kaasfoorumlasi nobedate vastuste ja tarkuseterade eest.