Brennabor???
#1

Identifitseerimiseks ja niisama targutamiseks üks ratta raam, arvatavalt Brennabor. Ketiratas koos vändaga on ka kusagil olemas. Esimesel raamitorul on kaks numbrit, kusjuures alumine (originaal) oli paksult värvi täis ja pealt täiesti sile. Kuna soovitati sealt hoolikalt otsida, siis leidsingi numbri. Ülemine number on kuidagi lohakalt löödud, numbrid on eri kõrgusel ja numbrite vahed on väga erinevad.
http://album.ee/album/433433/50230873
Vasta
#2

(30-05-2011, 21:47 PM)sass Kirjutas:  Identifitseerimiseks ja niisama targutamiseks üks ratta raam, arvatavalt Brennabor. Ketiratas koos vändaga on ka kusagil olemas. Esimesel raamitorul on kaks numbrit, kusjuures alumine (originaal) oli paksult värvi täis ja pealt täiesti sile. Kuna soovitati sealt hoolikalt otsida, siis leidsingi numbri. Ülemine number on kuidagi lohakalt löödud, numbrid on eri kõrgusel ja numbrite vahed on väga erinevad.
http://album.ee/album/433433/50230873

Raaminumbriga 1896XXX on valmistatud Brennabori tehases 1937. või 1938. aastal. Numbrite šrift ja paigutus viitab üsna tõenäoliselt Brennaborile. Ülemine number on arvatavasti hiljem ise sisse löödud, et varjata ratta algset päritolu ja numbrit (mis võis olla kinni möditud mingi asjaga).

Sadul on vanem, pärinedes 1920ndatest, st ei kuulu siia komplekti.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#3

Kas see on normaalne, et raami tagumine pool on nn sisemuhvidega, kaelaosa aga nn välismuhviga?
Vasta
#4

(30-05-2011, 23:29 PM)kass Kirjutas:  Kas see on normaalne, et raami tagumine pool on nn sisemuhvidega, kaelaosa aga nn välismuhviga?

Pagan seda teab. Aga igatahes esiosa välismuhvide väljalõiked on väga brennaborlikud nagu raaminumbergi.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#5

(31-05-2011, 00:39 AM)valdo Kirjutas:  
(30-05-2011, 23:29 PM)kass Kirjutas:  Kas see on normaalne, et raami tagumine pool on nn sisemuhvidega, kaelaosa aga nn välismuhviga?

Pagan seda teab. Aga igatahes esiosa välismuhvide väljalõiked on väga brennaborlikud nagu raaminumbergi.

Jah, Valdo seda teab!
Aga ei ole ju normaalne, siin on mängus kallutatud jõud. Kas raam ei ole jätkatud? Pildilt nagu aru ei saa.
Kuna minu 1930-ndate aastate Brennaboride erakogus on masslademetes ainult erilisi, väga spetsiifiliste tunnustega (numbrid sadulamuhvil, vändad kurblivõllil kiiludega) isendeid, siis arvasin siiani ekslikult, et sellise spetsiifilise brennaborliku tapp - istuga vändad olid ainult vanemate brennaboride teema, seda väitsin ka ksf! Sassile hiljutises eravestluses.
Igatahes jällegi mingi eriline, segane ja mõistatuslik raam.

Vasta
#6

See juba läheb, vaidlustes sünnib tõde! Kui ikka sünnib.

Valdo oma kirjas teatas mulle nende tappide kohta järgmist:
"Lõigatud külgedega vändatappi kasutati Saksamaal julgelt 1940-50ndateni, nt enamik 1940-50ndate reparatsioonijalgrattaid (Diamant, Standard jms) olid sellega. Ja ka paljud sõjaväerattad. nt Wanderer."

Võibolla ikkagi ei ole tegemist Brennaboriga , äkki on mõne kohaliku meistri toodang??? Raam ka justkui kahtlane ...
Ja ei tundu olema jätkatud raam.
Vasta
#7

Tekkis küsimus, et mis on "lõigatud külgedega vändatapp"? Tegime kiirelt Türi VRS liikmete erakorralise koosoleku, et asja arutada. Senini asi segane...
Ise pidasin silmas just brennaborile iseloomulikku "2 vastastikuse lõigatud küljega vändatappi". Kas tõesti Wanderer, Diamant jne kasutasid sellist lahendust?
Samas oli nii brennabori kui ka näiteks BSA kurblimäng laialt omaaegsetes kohalikes jalgrattaosi müüvate ettevõtjate kataloogides reklaamitud...
Ja oli selle rattaga vist ka legend, et tegu eesti sõjaväe tallapressiga?
Raami tuleks võrrelda mõne "päris brennaboriga" ligistiku asuva raamminumbriga, eriti tagaosa, üldiselt tundub ikkagi brennabor olevat, vähemalt osa.
Vasta
#8

(31-05-2011, 13:21 PM)kass Kirjutas:  Ja oli selle rattaga vist ka legend, et tegu eesti sõjaväe tallapressiga?
Jah, selle ratta kasutaja oli EW armees käskjalg või kuller või virgats. Sõja alguses põgenes teadmata suunas ja ratas peideti ära. Mõningad allesjäänud jupid jõudsid minuni. Värv, niipalju kui seda on säilinud, on must mingi imeliku roheka varjundiga. See rohekas toon võib olla ka pikaaegsest ilmastiku mõjust tingitud. Ei ole selge, kas tegemist oli spets. armeerattaga, või lihtsalt sõjaväelane kasutas tsiviilratast. Hammastaras ei ole minuni jõudnud ja võibolla ei jõuaga. Kuid väidetavalt pidi see olema peaaegu kulumisjälgedeta ja rattaga sama värvi (must), mitte mingit kroomi ega niklit.
Vasta
#9

Legendid seepärast ongi huvitavad, et asi väga segane. Kas sõjaväelane oli ajateenija, kaadrireamees, allohvitser (vaevalt, aga mine tea). Sõja alguses põgenes teadmata suunas - kas 1941 suvel ja kas ratas oli tal siis vabalt kasutada. Või putkas 1940 suvel kui vabariiki pöörati koos rattaga minema? Kui number õige ja Brennabor 1937/38, siis ega vast ketiratas eriti kuluda ei jõudnudki. Aga peaks sellel ketirattal ikkagi värvi all kroom olema, kui on tüüpiline brennabori 4-mummuga ratas.
Vasta
#10

(31-05-2011, 00:39 AM)valdo Kirjutas:  
(30-05-2011, 23:29 PM)kass Kirjutas:  Kas see on normaalne, et raami tagumine pool on nn sisemuhvidega, kaelaosa aga nn välismuhviga?

Pagan seda teab. Aga igatahes esiosa välismuhvide väljalõiked on väga brennaborlikud nagu raaminumbergi.

Nüüd pean kirjutama, et käies põgusalt sorimas oma erakogu põhjakihti, märkasin ühel 20-ndate alguse Gritzneril sarnase konstruktsiooniga raami - raami kaelamuhvid välismuhvidega, sadula ja kurblivõlli oma aga sisemistega. Kaelamuhvid muidugi ilma kaarjate sisse/väljalõigeteta vaid nagu 20-ndatel kombeks - sirgete rööpsete servadega.

Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne