[Sten]

Tere!
Nimelt huvitab mind uues varsti jõustuvas liiklusseaduses §87 (4) Kaherattalise jalgratta suurim lubatud laius on 0,8 meetrit ning kolme ja enama rataste arvuga jalgratta suurim lubatud laius on 1,25 meetrit. Jalgrattaga võib vedada üheteljelist kuni 50 kilogrammise täismassiga jalgrattahaagist.
Kas on mingi võimalus sõita ka laiema kui 1,25 meetrise jalgrattaga?
Mis sellistest ratastest saab?

[aavu]

Mis sellistest ratastest saab?

[miilits]

Jalgrataste spetsialist ma pole, kuid eile Viljandis messil sain positiivse elamuse- nimelt proovisin elektri st. aku abil toimivat jalgratast ja sellega sõitmine oli äge!
http://www.ecobike.ee/index.html

[oldmoped]

Jalgrataste spetsialist ma pole, kuid eile Viljandis messil sain positiivse elamuse- nimelt proovisin elektri st. aku abil toimivat jalgratast ja sellega sõitmine oli äge!
http://www.ecobike.ee/index.html

Eriti äge oleks see, kui nad suudaksid neid hiinlasi, kellelt nad neid ostavad, niipalju mõjutada, et asju üle jala ei tehtaks või vähemalt ise masinad korralikult üle kontrolliksid ja korrektselt kokku paneks enne müüki.

Raamid propas, juhtmed tilpnevad, gondlid lohakalt kinnitatud, akukastis olevad elemendid suvaliselt lahtiselt ja kolisevalt sinna sisse pistetud jne jne jne.
Kokkuvõtlikult - klassikaline odava hiina asja koostekvaliteet oma "parimas" näites millega tuleb ise kõigepealt päev tööd teha.

Heast poolest - Mootor aus, kontroller korralik (kuigi aktiivpidurdus reziim võiks ka olla), akude kestvus normaalse kaaluga sõitja puhul täiesti sobiv kilometraaz (35-45km@25-27kmh), veljed ja kodarad head ja tugevad.

[taavi]

sai ka muretsetud see ecobike kõige kallim mudel - peale selle, et pedaalid naksuvad vändates pole ühtki halba sõna. Minule meeldib. Hea on see, et kui aku tühjaks saab, siis ei saa arugi, et sul mootorid ja akud ka kaasas on, kannatab sõita küll. Odavamate, pliiakuga, variantidega on paras nikerdamine tühja akuga väntamine.

[aavu]

100) ülekäigurada on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgisega tähistatud sõidutee, jalgrattatee või trammitee osa, kus juht on kohustatud andma jalakäijale teed. Ülekäigurada on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ülekäigurada reguleerimata. Ülekäigurajal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites, kuid sel juhul ei ole reguleerimata ülekäigurajal jalgratturil ega tasakaaluliikuri juhil sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur või tasakaaluliikuri juht ületab ülekäigurajal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ega tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat

Täna ei lastud mind mitmel korral valgustatud jalgrattaga oma teed jätkata. Sõitsin kõnniteel, millest pool oli jalgrattatee üle vöötraja ja tagant tulijate parempöörded sulgesid mul tee. Pidurid aitasid ratta lõhkumist vältida. Samuti jäi üks eideke ülekäigurajale seisma, et ristuval teel autosid läbi lasta. Ometi oli tal ruumi sõita ristmiku piirini või kui ei jaga oma auto gabariite, siis jäägu seisma enne ülekäigurada. Millal hakkab uus seadus kõigile kehtima, kas peale mõndkümmet surmamatsu?

[zazik]

Millal hakkab uus seadus kõigile kehtima, kas peale mõndkümmet surmamatsu?

Ei hakkagi, nagu ka vana ei kehtinud. Idioodid teatavasti olid, on ja jäävad.

Eks see liiklus ongi selline süsteem, et oma õigust taga ajades satud varem või hiljem korralikku matsu.

[valdo]

Millal hakkab uus seadus kõigile kehtima, kas peale mõndkümmet surmamatsu?

Ei hakkagi, nagu ka vana ei kehtinud. Idioodid teatavasti olid, on ja jäävad.

Siis hakkab, kui politsei on selle valdkonna luubi alla võtnud: Täpsemalt - piisavalt selgitanud, seejärel piisavalt välitungimusis hoiatanud, seejärel piisavalt ka trahvinud ja kõigest sellest on piisavalt PR-tööd tehtud, et seda massides teadvustada

Niiviisi, muide, õpetati meid 1970ndatel turvavöid kasutama. Toimis - igatahes 1980ndatel, mil enamik siinsetel teedel vuravaid sõiduautosid nendesinaste rihmadega juba varustet olid, siis neid reaalselt liikluses ka kasutati.

[zazik]

Võrdluseks võib tuua ka helkuri. Iga aasta on kampaaniad, tehakse selgitustööd, trahve, mida iganes... Aga ikka võid sa pimedal maanteel tumedas riides surmapõlgureid kohata.
Selle vahega, et helkuripõlguri puhul on tagajärjed tõenäoliselt kõige traagilisemad tema enda jaoks, jalgrattaid ignoreeriva autojuhi puhul kellegi teise jaoks...

[Maanteemuuseum]

....
Niiviisi, muide, õpetati meid 1970ndatel turvavöid kasutama. Toimis - igatahes 1980ndatel, mil enamik siinsetel teedel vuravaid sõiduautosid nendesinaste rihmadega juba varustet olid, siis neid reaalselt liikluses ka kasutati.

Ää aja udu, ise sain load 70-ndatel ja 80-ndatel sõitsin ikka väga palju, sh vene vahet. Sellesinase turvavöö kasutamine oli ikka ennem erand kui reegel, eks miilitsat nähes ( tulede vilgutamine) pandi peale, kuid muidu ... massiliseks muutus nende vööde kasutamine alles uuel aastatuhandel.

Aga õnnetuste ärahoidmisest ... meie praktiline liiklus põhineb autol, rattad ja tsiklid on tänapäeval mitte liiklusvahendid vaid eputamise asjad. Järelikult tuleb anda prioriteet autodele ja nõuda mittepraktilistelt hobitajatelt tööinimestele teeandmist. Autoroolis on väga raske märgata kiireltliikuvaid kaherattalisi, eriti kui nad liiguvad veel mingitel kõrvalistel "kergliiklusteedel" ja sealt äkki ilmuvad autoteed ületama. Üldine džentelmenlik põhimõte peaks liikluses olema: väiksem annab suuremale teed, st auto rongile, sõiduauto rekkale, tsikkel autole, jalgratas tsiklile jne jne kuna raskemat sõidukit on alati raskem peatada ja ka uuesti liikuma saada, mis toob kaasa meie keskonna veelgi suurema saastumise.

Kunagi oli julm nali- millal tuleb aeg kui keegi auto alla ei jää? Siis kui kuulutatakse välja, et autojuhtidele hakatakse maksma preemiat eeskirju rikkunud jalakäijate allaajamise eest!

[Sillu]

Asjata lubati jalgratturitel ülekäigurada ületada ratta seljast maha tulemata. Kord oli mul juhus, kus autoga vöötrajale lähenedes ja sellele lähenevat jalgratturit märgates aeglustasin igaks juhuks käiku - ehkki ratturil puudub sõites tee ületamise korral autode suhtes eesõigus, ei ole ju ettevaatus kunagi liiast. Kuna rattur jäi seisma, siis otsustasin, et OK, tegelikult mul on tema suhtes eesõigus ja valmistusin käiku sisse panema ning sõitu jätkama (auto liikus veel aeglaselt), ja siis äkki otsustas see noorsand ikkagi otse minu auto eest läbi söösta. Kuna kiirus oli väike ja olin millekski selliseks ka valmistunud, siis jõudsin muidugi auto peatada ja midagi ei juhtunud, aga ikkagi...mida sellistega teha?!

[Even]

Kahe otsaga asi. Ise liiklen tihti pealinnas rattaga ja selliseid olukordi on tihti. Lähenen vöötrajale, auto aeglustab, arvestan sellega, et autojuht tahab mulle teed anda (kuigi tal sellist kohustust pole). Kui siis juht arvab, et hakkab uuesti kiirendama ja mulle teed ei anna, on õnnetus kerge tulema. Muidugi tuleb kõigi võimalustega ka ise arvestada. Siiani on autojuhid väga arvestavalt käitunud ja annavad ka ratta seljas olevale liiklejale teed. Tänud Teile!
Hoopis suuremaks ebameeldivuseks on sellised paigad, kus teele märgitud rattatee suundub otse, kuid parempöördeks tekib paremale uus sõidurida. Autojuht tuleb suure hooga, arvates, et jalgrattaga kiirust arendada pole võimalik, põikab eest pooleteist meetri kauguselt järsult mööda parempöördeks.

[nustu826]

100) ülekäigurada on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgisega tähistatud sõidutee, jalgrattatee või trammitee osa, kus juht on kohustatud andma jalakäijale teed. Ülekäigurada on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ülekäigurada reguleerimata. Ülekäigurajal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites, kuid sel juhul ei ole reguleerimata ülekäigurajal jalgratturil ega tasakaaluliikuri juhil sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur või tasakaaluliikuri juht ületab ülekäigurajal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ega tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat

Täna ei lastud mind mitmel korral valgustatud jalgrattaga oma teed jätkata. Sõitsin kõnniteel, millest pool oli jalgrattatee üle vöötraja ja tagant tulijate parempöörded sulgesid mul tee. Pidurid aitasid ratta lõhkumist vältida. Samuti jäi üks eideke ülekäigurajale seisma, et ristuval teel autosid läbi lasta. Ometi oli tal ruumi sõita ristmiku piirini või kui ei jaga oma auto gabariite, siis jäägu seisma enne ülekäigurada. Millal hakkab uus seadus kõigile kehtima, kas peale mõndkümmet surmamatsu?

Võin küll eksida, aga meelde on jäänud kuskilt, et kui jalgrattur ületab ratta seljas sebra peal sõiduteed, siis peab ta liikuma jalakäija kiirusega. Ja ma kohe mitte ei usu, et su kiirus nii madal oli. Kiiremini sõites on aga loomulik, et autojuht ei pane ratturit tähele. Korduvaid juhuseid on olnud, kus siis rattur on tulnud eemalt hooga püsti vändates ja samamoodi nii kiiresti kui ta on jõudnud ka sebrat ületanud... Kusjuures 2x on olnud selline asi majade vahel.
Kuidas peaksin mina suutma autoroolis näha sellist asja ja reageerida, kui tänavanurgalt kus on minu jaoks nähtavust max.2 meetrit kihutab jalgrattur nii kiiresti kui jalad jõuavad üle kõnnitee. S.O. siis 5 - 6 x kiiremini kui jalakäija...

[krister]

Tervitus!

Sõidan igapäev pealinna (kõnni)teedel rattaga. Kõik sujub, kui teistega arvestada. Rattaseljaskõnniteel sõites tuuleba alati arvestada sellega, et jalakäijad, eriti veel need kes selg ees vastu tulevad, ei tea rattasõitjast midagi.

Liikuses on kõige alus kiirus. Rattaga ei saa linnavahel teha vinget sporti ja kihutada! Alati peab arvestama, et sa lihtsalt ei ole märgatav. Autojuhid ei ole üldjuhul pahatahtlikud inimesed. Kes see ikka tahaks põrgata kokku jalakäija või ratturiga, teha talle haiget, murda luud või veel midagi hullemat?

Ristumisel autoteega püüan alati leida silmsidet seal liikuva autojuhiga. Kui see saavutatud, siis tuleb veel lisaks jälgida tema näoilmet, kas ta sind ikka tõesti märkas, kas ta ikka vähendab kiirust ja annab teed (kui sul juhuslikult on eesõigus)?

Arvestage üksteisega liikluses ja kõik läheb hästi! Olge viisakad!

Üks näide - mul on rattaga eesõigus ülekäigurajalt vaikselt üle sõita ja samas ma näen, et üks auto tahab lõpetada vasak pööret. Ta on mind märganud ja pisut närvis, et peab mu üle laskma, sest niikaua kui ma sealt üle veeren, tulevad tema teel juba otsesõitjad peale ja ta peab taaskord ootele jääma. Muidugi ma aeglsutan ja viipan talle, et ta oma pöörde lõpetaks, sest mul on ju ees kõnnitee serv, millest alla põntustamine võtab samuti oma aja!

Järsud kõnnitee servad on aga järgmine teema.

[Maanteemuuseum]

... Kõik sujub, kui teistega arvestada. ... Alati peab arvestama, et sa lihtsalt ei ole märgatav. Autojuhid ei ole üldjuhul pahatahtlikud inimesed...Ristumisel autoteega püüan alati leida silmsidet seal liikuva autojuhiga. Kui see saavutatud, siis tuleb veel lisaks jälgida tema näoilmet, kas ta sind ikka tõesti märkas, kas ta ikka vähendab kiirust ja annab teed (kui sul juhuslikult on eesõigus)?

Arvestage üksteisega liikluses ja kõik läheb hästi! Olge viisakad!
.... Muidugi ma aeglsutan ja viipan talle, et ta oma pöörde lõpetaks, sest mul on ju ees kõnnitee serv, millest alla põntustamine võtab samuti oma aja!...

Vaat mõistlik post!!!
Ise pole kunagi elus jalgrattaga sõitmist armastanud aga linnas jala käies olen ka alati ÜKSI ülekäigurajale lähenedes otsinud silmsidet ja lasknud auto läbi, kuna üle 30 juhiaasta jooksul olen väga hästi aru saanud auto peatamise ja uuesti startimise mõttetusest, samas jalakäijana ei muuda need mõnikümmend sekundit mu jaoks midagi ja pidamasaamine ning järgmine samm on ülilihtsad teha ....

[Sillu]

Kahe otsaga asi. Ise liiklen tihti pealinnas rattaga ja selliseid olukordi on tihti. Lähenen vöötrajale, auto aeglustab, arvestan sellega, et autojuht tahab mulle teed anda (kuigi tal sellist kohustust pole). Kui siis juht arvab, et hakkab uuesti kiirendama ja mulle teed ei anna, on õnnetus kerge tulema. Muidugi tuleb kõigi võimalustega ka ise arvestada. Siiani on autojuhid väga arvestavalt käitunud ja annavad ka ratta seljas olevale liiklejale teed. Tänud Teile!

Tegelikult autojuht loomulikult aeglustab käiku, nähes kõrvalt ülekäigurajale (jalakäijatega võrreldes) üsna suure kiirusega lähenevat jalgratturit, kuna eales ju ei tea, kas too kavatseb täita oma kohustust autole teed anda või mitte - isegi kui autojuht võimalikus õnnetuses süüdi ei jää, siis kellele seda jama (kõiksugu kaasnevaid ametlikke asjaajamisi jne.) vaja on.

Tegelikult ongi tekkinud olukord, kus suur osa autojuhte kas lihtsalt teadmatusest või siis sellepärast, et ega (ratturile) selga sõita ju ka ei saa, mõnel juhul aga tõesti võib-olla ka lihtsalt nn. viisakusest, annavad teed ka vöötrada sõites ületavale jalgratturile; nood (vähemalt suur osa neist) aga omakorda on hakanud seda niivõrd enesestmõistetavaks pidama, et (mõnel juhul samuti ilmselt teadmatusest, s.t. Liiklusseaduse mittetundmisest tingituna) eriti ei kipugi autole teed andma.

Ise sain enda aktiivse jalgratturi perioodi (80ndate lõpust kuni pea aastatuhandevahetuseni välja) läbi niimoodi, et ei sattunud kordagi jalakäijatega sarnaselt vöötrajal teed ületama. Liiklemiseks kasutasin nii linnas kui ka sellest väljas (sh ka üsna tiheda liiklusega maanteel) sõidutee parempoolset serva. Jalgrattateid või ka nn. kergliiklusteid meil sel ajal loomulikult praktiliselt polnud (igatahes ei puutunud mina nendega kokku).
Praegu tagantjärele mõeldes ja ise ka autoga liigeldes, võtab tegelikult veidi kõhedaks küll, et näiteks Tartus üle Sõpruse silla sõites oli reaalne oht, et keegi tagant selga sõita võib, tegelikult olemas, ka pole seal isegi teoreetilist võimalust püüda end päästa kõnniteele "hüppamisega" ebatüüpiliselt kõrge äärekivi tõttu. Aga sõidud said sõidetud.

[Tom]

Vabandan OT pärast - uus liiklusseadus ei puuduta hetkel minu posti sisu, aga kasutan juhust, et virtuaalse rusikaga viibutada - KÕIK, kes te rattaga VÄHEGI teedel liigute - TULED RATASTELE KÜLGE!!! Autojuhina ajab mind lausa raevu, kui pohhuistlikult (või lolli aju puuduliku mõttetöö tulemusena) uljad rüütlid sügispimeduses varjudena ringi tuhisevad. Ja neid on PALJU, alates vanuritest, lõpetades profiratturitega (nende puhul on asi eriti uskumatu - iga kui viimane vidin nende ratta- ja enese küljes maksab tõenäoliselt "profijagu"pappi, aga ma pole ühelgi neist kõige väiksematki helkuripoegagi rattal küljes näinud). Rattur saab surma, tal sellest hetkest alates üsna ükskõik, teised - lähedased, sõbrad elavad edasi leinas ning autojuht selle tunde ja teadmisega, et tema sõitis inimese surnuks... Mis sest, et ta "süüdi" ei olnud.
Paari tühise euroga leiab lihtsa esi- ja tagatule komplekti, mis sind nähtavaks teeb!

Nüüd lasin natuke vahtu vähemaks, vabandan veelkord OT pärast!

[olef]

Eelkönelejaga täiesti päri! Kusjuures ei arva et OT sest Maanteeameti leheküljelt

Jalgratta varustuse osas on kehtestatud täiendav nõue, et jalgrattal peavad olema helkurid ees ja taga, olenemata sellest, kas kasutatakse tulesid. Selliselt välistatakse olukord, kus pimeda ajal või halva nähtavuse korral tulede rikke korral ei ole jalgratas teistele liiklejatele nähtav. Ka ei tohi pimeda ajal või halva nähtavuse korral asendada tagumist tuld punase helkuriga. Punase tule kasutamisel taga on jalgrattur pimeda ajal või halva nähtavuse korral paremini nähtav, mis vähendab talle otsasõidu ohtu. Kollase kodarahelkuri asemel võib kasutada ka valget helkurit. Samad nõuded kehtivad ka pisimopeedile:
• Jalgrattal ja pisimopeedil peab olema: 1) töökorras pidur ja signaalkell; 2) ees valge ja taga punane ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur. (§ 87 lg 1 p 1-2)
• Jalgrattal, tasakaaluliikuril ja pisimopeedil peab põlema pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane tuli. (§ 87 lg 3)

http://www.mnt.ee/liiklusseadus2011/?q=node/4
Viimasel aal olen röömuga märganud ka üksikuid rattureid kes liikluses kindlasti ellu tahavad jääda kuna kannavad helkuritega ohuvesti ka päevasel ajal.RESPECT!
profiratturid-sportlased...lootusetu... ma ei ütle parem midagi...

Tume kuju pimedal teel vöib olla ka metsloom...
Üldisemalt vöttes toimib looduslik valik!

[zazik]

Täiesti nõus Tomiga. Kohe esimesena tuli meelde juhtum mu (maa)kodukandist, kus möödunud sügisel üks vana mees lumetormis (!) täiesti valgustamata jalgrattal mitme auto alt läbi käis.

Ja nende "proffide" liikluskäitumist sai sel kevadel kirutud kui kordusõppusel ("kevadtorm") olles tuli Tartu lähistel maanteid mõõta. Ma ei tea, miks seal neid nii palju on, aga kaitseväe veoautokolonne lõhkusid korraliku varustuse ja ratastega grupid ikka korduvalt. Sest jalgratturid peavad ju veoautode vahel tingimata kõrvuti ja "täiega" sõitma, selmet haneritta tõmmata ja/või teepervel kolonn mööda lasta.
Keegi oskab öelda, miks Vasula ja Luunja piirkonnas nii palju rattureid on? Samas kandis vist hukkus kunagi Lauri Aus.

Igatahes igasuguseid valgustamata jalakäijaid ja jalgrattureid kardan (ja seepärast vihkan) päris tõsiselt. Kui metsloomal lased vere välja ja kutsud jahimehed järgi, siis enesetapjast inimesega nii lihtne ju pole...

[hall kass]

Kui sirvida http://velo.clubbers.ee/foorum/ foorumit, siis selgub, et Luunja ja Vasula kaudu käivad Tartu meeste ühed mitmetest lemmikringidest.

Seoses tuledega aga hakkas mind huvitama selline küsimus: kui mul on pimedas sõites tuled peal ja kasvõi 1 neist otsustab saba anda, kas ma võin siis edasi sõita või olen ma kohustatud peatuma ja teekonda jätkama jalgsi, ratast käekõrval veeretades?

Alla 10 euro vist korralikke patareidega tulesid ei saagi. Igiammu oli mul 180 krooni maksnud tagatuli, mis kestis aastaid ja kannatas ära talvised sõidud. Odavad aga tuleb läbipaistva teibiga üle tõmmata ja plastist originaalkinnitused asendada millegi asisemaga - muidu lagunevad ja kaovad ära isegi suvisel ajal siledatel teedel. Kui tahta odavalt töökindlat valgustust, siis mõistlikum on dünamoga komplekt. Iga dünamo küll ei kõlba, sest on raske käiguga ja hakkab rehvil libisema juba vähese vihmahoo ajal. Kuid vanad lääne dünamod on hea jooksuga, neid tasub otsida. Need töötavad ka lausmärjas, lumetormis ja pakase käes.