[Envir]

Tahaks lumekettide alal targemaks saada. Nimelt on mul nö "tavaline pellaruss", millega talvel lumega liikuda ja midagi veel teha kaunis raske on. (JuMZ, 15,5-38) Peaks ketid hankima.

Lumekette osta on suht kallis lõbu, viimase talvega kerkisid mulle teada olevalt hinnad ~8-9 tuhandeni vanas rahas paari eest. Nö veljeaugu-kette ma väga kasutada ei tahaks.

Alternatiiv oleks lumeketid ise teha. Mida tegemise juures teadma ja jälgima peaks? Pealtnäha, Youtubest vaadates, redel-tüüpi lumeketti teha ei tohiks ju niiväga raske olla. Vaja ports ketti muretseda ja teha sellest sobiva pikkusega redel, mis otstest konksudega omavahel ühendada ja vandipingutitega pingule tõmmata. Redeli tegemiseks lülid relakaga lahti lõigata, laiali painutada, õigesse lülisse kokku painutada ja kinni keevitada.

Probleem muidugi selles, et varem ei ole lumekettidega kogemust. Kui suured jõud on mängus? Millise tugevusega peaks kett, konksud ja pingutid olema?

Kuna olen nö uue-aja traktorist, siis mul "sajaviiekümne sitalaotajat" platsinurgas ei vedele, st pean keti poest raha eest ostma. Tavalise rauapoe kinniste lülidega kett on üksjagu kallis. Sestap, kas mõttel rauapoest ostetud ketist ise lumekettide tegemisel on mõtet? Kas on lootust need ketid ümber rataste korralikult pidama saada, et neist kasu oleks?

[pen.skar]

Envir- hea mõte ise teha lumeketid 10 mm materjalist. Soovitaks tsinkimata ketti- hea keevitada ja ei hakka lohvkaks venima. Mul kevadisest puudetoomisest mehel jäid ketid maha, teen paar pilti. "Pärisketil" on kaks 11 mm, nagadega põhiketti ja kaks 9 mm ääreketti, ristipidised omavahelised ühendused põhiketi lülidega. Keskele jääb kuuetahuline kärg, sest ääreühendus tehaks põhiketi ruudu külje keskelt. Ääreketi külge kinnitub sepistatud aasa abil. Ääreketi kokkuühendus kaarekujulise lattrauaga, põhiketil 13 mm avatud sälguga jätkulüli. Põhiketi lülid on "vinti" keeratud, siis kõik lülid töötavad võrdselt. Ühendus ääreketiga topelthaagi abil. Põhiketi kokkuühendus kahe nutika kaldlõikega jätkulüliga. Nihiku vahel näha ühte neist.Metsameeste kett vist pannakse vajadusel ilma korraks kummi tühjaks laskmata lõdvalt peale, eks ta seepärast kõriseb ka rohkem.

[Envir]

Tänan vastuse eest! Sain targemaks.

Näitena toodud kett on muidugi ekstraklass, sisaldab palju teadmisi ja kogemusi. Samas ka lahendusi, mida kodus järgi ei tee. Tegemist on vististi jääketiga - krihvid küljes.

Milleks kaldlõikega jätkulüli hea on? -kas sinna saab teise lüli vasaraga vahele lüüa - selles mõttes? Iseendast töötab sellise lahenduse juures ju ainult üks lüli pool. Ja töötab paindele, mitte tõmbele, mis iseendast viitab sellele, et seal väga suurt jõudu taga olla ei saa?

Kaalusin siin üksvahe redel-keti tegemist moel, kus nö küljekettideks võtta mitte laiatarbekett vaid tõstekett (klass 10). Redeli "pulkadeks" tavaline 10mm kett. -Eeldatavalt peab küljekett rohkem pinget taluma kui pulk.

Tutvudes nt http://www.tirechain.com/15.5-38.htm ja eelneva postitusega, siis tundub, et nii ränka lahendust ei ole tegelikult vaja, saab tavalise ketiga hakkama. (Tuleb muidugi arvestada, et tõsteketi meeter maksab üle 3 korra rohkem kui tavalise keti meeter ) Lisaks on öeldud, et tõsteketti "ei tohi termiliselt töödelda". See peaks tähendama, et ei tohi keevitada ega ka kuumutada, keevitatavad ühendused tuleks teha kuidagi tõsteketi lülisid kuuma eest (asbest lehega) isoleerides. -Ühesõnaga tõsteketiga oleks mässamist rohkem kui rubla eest.

[pen.skar]

Kaldlõikega on pealepanekul otste kokkupanek imelihtne- ei mingit vasarat, lihtsalt pistad teises otsas oleva samasugusega ristipidi läbi ja siis ongi ühendatud. Eks ta veidi jämedamast materjalist, et põhiketiga võrdset tõmmet taluks. Äärekett on tunduvalt nadim, ta ei lase põhiketist kärge-redelit maha tulla. Võta ikka kõige odavam ca 10 mm kett. Otšen lutše Mtz sõnnikulaoti vana kett mõne taluniku käest või Kuusakoskist. Eriterasest kvaliteetkett muidugi tahab peale kokkukeevitamist termilist töötlust, milleks nii juuspeeneks minna. Eks Jaanus 112 praktikuna oskab kõige õigemat nõu anda tegijale.

[barlanks]

Tere
Mul on kodus pakkuda lai valik Norrast toodud ketimaterjali,lukud jms ka olemas.Võimalik teha alates sõiduauto rehvile kuni traktorile välja.Teemasse jäädes,siis Belarusi 2 rattale saab 150€ eest ketid peale.On uusi kui ka kasutatud kette/materjali.Nagad peal.Raplamaa Käru vald 56693467
Valik pildidmaterjali:
http://album.ee/album/254340/50217349

[Envir]

Vanal teemal natuke jälle.

Suvel muretsesin endale ketitegemiseks vajaliku materjali ära. Selleks ostsin 3 kah Norrast pärit veoauto-jääketti (samasugused nagu pakkumises, rohkem kulunud ainult). Lisaks ühe rulli külmtsingitud 8mm ketti küljeketiks. 3 valmis ketti maksis 100EUR kokku ja 8mm keti rull maksis suts alla 50EUR - seega kui kahele Belarusi rattale pakutakse 150EUR eest kette, siis see on suht soodne Mul endal oli pakkumise ilmumiseks materjal juba ostetud, seega meisterdan ikka ise.

Meisterdamisega olen jänni jäänud, sest muid asju oli hulgem vahepeal. Samas ehk ilmataat aita ka: juba ongi aidanud, sest mineva aasta oli selle aja peale juba paks lumi ja kõvad külmakraadid.

Aga elu meil edeneb. Paistab, et Tööriistamarket on kohalike oludega kohanenud, on oma valikusse lumekettide kataloogi lisanud: http://www.tooriistamarket.ee/files/tarv...ketjut.pdf

Kataloogis sees hea ketivalik ja jää-/lumekettide tagavaraosad - tarvikud.

[Envir]

Nüüd natuke sellest, mis ma vahepeal teinud olen, et a. lumekette oleks põhjust kasutada b. lumekette saaks kasutada. Niiet igati teemasse postitus.

Sügisepoole suve juhtus nii, et traktor hakkas hüdroatribuute pruukides eestpoolt imelikku tiksuvat häält tegema. Seepeale sai plekid ja radikas ära võetud, sild lahti lastud ja nihutatud ning mootori esikaas avatud. Pilt oli koledam kui oleks tahtnud: osutus, et kõik jaotushammakad olid kahjustatud/ kulunud. Sai siis need ära vahetatud ja muud väljatulnud asjad mõnede abiliste abi kasutades korda. -Üsna põhjalik remont oli.

Peale seda sättisin külge esiripiku, mida ma mõnda aega meisterdanud olin. Siis meisterdasin omale tagaraskuse ja selle kinnitamiseks kolmnurga.

Veidi seadmist ja sättimist ja eile sai lund lükata:
   

Saha meisterdas mulle äi paar aastat tagasi. Esialgu sai seda tagahaakes kasutada. Võib vist öelda, et üsna edukalt: kaks eelmist lumerohket talve sai selle abil õu ja sissesõit puhas hoitud, mis on näitaja. Mineva aasta sai tagurpidi ukerdamisest aga lõplikult kopp ette: niikui natuke midagi on, tükike kamarat või suurem lumevall, on määksti kinni ja ratas käib ringi. Samas jäisel teepõhjal polnud lükkamisel väga vigagi.

Otsustasin niisiis saha ette tõsta. Kaalusin mitut varianti ja uurisin mõningaid senitehtud disaine. Peale kaalumist otsustasin Jumzi originaal-ripiku kasuks, sest see on minuteada vene traktoritest kõige kompaktsem või noh sobivam eraldiseisvalt ette paigutamiseks. Ripiku põhjaks võtsin 40mm paksuse terasplaadi, ülemise otsa kinnitasin raami esiosale, alumise kahele pikilatile. Pikilatid on poolraami küljes 12mm painutatud lattide abi. Tulevikus mõtsi panna sealt edasi latid ka käiste külge toeks, aga näis - paistis niisama ka toimivat.

Üldiselt mu oma disain mulle endale meeldib: tegemist on tagumise ripiku mõõtudelt üsna täpse ettetõstmisega. Arvestades, et enamus lumesaha disaine sahka üle 20-30cm tõsta ei lase, siis tagumise ripiku juures meeldis mulle lumelükkamise juures peale tugevuse kõige rohkem see asi, et saab saha kaunis kõrgele tõsta. Mineva aasta olid mul õues hanged üle minu pea (190cm) - kõik ainult sahaga lükatud. Nüüd siis sai seesama omadus ka ette toodud (pildil on sahk tavapäraselt tõstetud, tegelikult saab veel, ülemise kapotiservaga enamvähem tasa):
   

Nojah. Ennem kui traktori lumelükkamiseks käima sai panna, tuli ühe tubli hiire pesa armatuurist välja rookida. Nägin ise seda hiirt, oli ~5cm pikkune. Oma suhtelise väiksuse juures oli ta armatuuri poolest saadik tammetõrusid täis toppinud, kokku oma pool kilo. Kuidas ta seda tegi, kui 50m raadiuses tammesid pole, on minu meelest üsna uskumatu asi. Tassida suhteliselt kõrgesse traktorisse 2 kuu jooksul selline kogus tõrusid! Töökas hiir igaljuhul. Peaks medali andma või tüki juustu. Pesa ise:
   

Minu traktor ainult esisahaga on lumes üsna mannetu. Proovisin. Sestap meisterdasin omale ka ~250-300kg raskuse. Sellega koos on sahk päris tegija, komplekt on minu arvates üsna kenasti balansis: masin kuulab lükkamise ajal rooli ja tavapärastes oludes on ka haardumist omajagu.

Kette olen ka teinud: 2 vana on juba juppideks võetud. Peagi need uued siis valmis ei saa. Kui mitte enne, siis järgmiseks talveks kindlasti.

[Envir]

Ajaloo ja järjepidevuse huvides olgu siis mainitud, et ketid said tehtud:

   

Tegelikult põhiosas said ketid valmis enne külmasid. Just vahetult enne sikutasin nad kummidele peale. Eile sättisin-pingutasin ja kasutasin neid reaalses lumelükkamise-olukorras. Vähemalt esmamulje järgi on ketitegu ennast õigustanud: lükkab ka suhteliselt sügavas lumes nii nagu ise tahab. Sulalumi ja rasked olud on tõsi veel proovimata.

(Järgneb oma kogemus, et kui meelest läeb, siis saab vaadata )
Kui peaks uuesti kette tegema, siis üldjoontes oli algne idee, mis ka pildilt näha, õige. Mõned asjad teeks küll teistmoodi. Peamine viga on see, et rist-kettide paigutus ei klapi päris hästi rehvi profiiliga. Selle pärast on kasutatud keti pingutamiseks kahte kõõlu. Üldiselt olen arvamusel, et keti peaks saama pingutatud ühe kõõluga. Enda õigustuseks pean mainima, et keti rehvi profiiliga klappima saamine on kaunis keerukas ülesanne ja seda probleemi täpselt ja hästi ilma kette reaalselt peale panemata ja proovimata lahendada ei ole võimalik. Esiteks on vaja kogemust ja teiseks on vaja ketti väljamõõtmise ja tegemise juures hoolega passitada.

Redel-tüüpi lumeketi passitamise juures on mitu tegurit. Esiteks on noolprofiilile üksiku rist-keti peale panek suht keeruline: kett peaks kandma võimalikult laial pinnal, mitte lihtsalt ribade vahelt risti üle. (Sõltub muidugi ka ristketi profiilist: kui kasutada jämedat nn sitalaotaja-ketti, siis ribade vahelt risti üle vist ainuõige. Mul kasutada olnud veoauto jääketi suhtes olnuks tegemist raiskamisega.) Teiseks tuleb arvestada kasutatava külg-keti sammuga. Kokkuvõttes leida külgketi diameeter ning kasutatavate ristkettide hulk ja paigutus.

Pealepanemisel pole minu arvates kummi tühjakslaskmine vajalik. (Olen kuulnud erinevaid vastakaid arvamusi.) Tühjakslaskmine ei muuda eriti kummi profiili, võimaldab vaid ketti tugevamini pingutada kuna kumm on pehmem. Mina julgen oma kogemuse najal arvata, et traktori suhteliselt suures kummis kasutatav 1,5...1,7 atti ei muuda kummi nii kõvaks, et 12mm vandipingutiga ketti mõnusasti pingutada ei saaks. Lisaks tuleb pingutamist teha mitu korda, sest ühe korraga ei saa ketti kohale. Töötamisel otsib kett endale nagunii stabiilsus-positsiooni, mis on esialgsest pingsusest lõdvem. Seega minu praeguse arvamuse kohaselt oleks õhuga jamamine ebavajalik lisatöö. Võimalik, et pean tulevikus oma arvamust redigeerima Samas näikse arvamust kinnitavat ühe mu hea tuttava kogemus Eesti kaitseväest veokatega majandamiselt: seal ka lumeketid ja kettide allapanekuks ei lasta kummi tühjaks. Pannakse peale ja pingutatakse mõne aja takka 3x.

[diesel]

total ot:
vabandan väga. hiir võis leida mõne orava või pasknääri peidiku ja selle ärastada.

[Janka]

Rattaketid, lumeketid, poriketid....
Pingutatakse kolm korda....

Põhireegel:
- Hoolsalt pingutatud kett kulub kiiresti.

*Praktika, 20 ja rohkem aastat.

[Tift]

Libistan siin kohvi ja harin end ketiteemal... Murutraktori ja Belarussi vahel ei saa võrdusmärki panna, kuid ilma kettideta ei saa ka selle puhul talvel läbi, kui tahta teha kasvõi väiksemat liikumist, noh, käruga midagi vedada, näiteks puid. Kaks päeva tagasi tegin valmis, peale panin, aga proovida pole veel saanud. Sõbra kogemuse võrra olen aga küll rikkam, tal samasugune väike abimees.
Tähelepanekuid: Mida raskem kett, seda raskem peale panna - on palju tegemist selle enam-vähem paigale kohendamisega, isegi muruka puhul. Ainult diagonaalid ei õigusta end. Mida rohkem risti rehviga, seda parem. Suure mustriga rehvide korral on parem tihedam kett, siis ei vaju liiga palju mustri vahele. Keti pingus on suht oluline - mida pingum, seda suurem on oht kett ära lõhkuda. Peaks olema paras lõtk sees, aga mitte muidugi lipa-lopa..
Keti tervise eest hoolitseb ka mõistlik roolisolija - mida "raskem" jalg seda lühem keti eluiga.. , muidu peaks ka tavaline rauapoes pakutav ketimaterjal vastu pidama. Metsa kändude otsa sellisega minna...mnjaa, siis peaks jämedam profiil olema, see on kindel.
Ah jaa - pingutajad on mõistlik panna mõlemale poole rehvi, võimaluse korral muidugi, on lihtsam peale panna.
Krt, sai vist palju targutatud...

[Envir]

Mina jälle arvan, et mida rohkem erinevaid kokkupuuteid ja kogemusi, seda toredam! -Tihti on lihtsalt nii, et need, kes teevad ja teavad, pole paraku erilised kirja-lembid.

[hulgus]

...
Põhireegel:
- Hoolsalt pingutatud kett kulub kiiresti.
...

...
Keti pingus on suht oluline - mida pingum, seda suurem on oht kett ära lõhkuda. Peaks olema paras lõtk sees, aga mitte muidugi lipa-lopa..ajämedam profiil olema, see on kindel.
Ah jaa - pingutajad on mõistlik panna mõlemale poole rehvi, võimaluse korral muidugi, on lihtsam peale panna...

praktikute tähelepanek:
Jäta raskel aparaadil kett lõdvaks, lase ratas korraks libisema (nu seda ikka juhtub, eriti kohalt minnes) ja oledki ketist lahti, kehvemal juhul võib paarisrattal veel kahe ratta vahele lasta ja siis on ikka täitsa p---e majas.
Tehase ketil on pingutused ainult ühel küljel, just tugevuse pärast. Pahatihti sealt seestpoolt pingutamine ka peavalu.
Pingutamise teeb lihtsamaks ka pisuke kummiheebel, v. sõrg, millega saab enne sõitu asumist lüli, ehk paari jagu juurde pingutada. siis paarisaja meetri pärast veel korra ja siis lase vai kevadeni.

[Tift]

Ah jaa - pingutajad on mõistlik panna mõlemale poole rehvi, võimaluse korral muidugi, on lihtsam peale panna...

praktikute tähelepanek:
Jäta raskel aparaadil kett lõdvaks, lase ratas korraks libisema (nu seda ikka juhtub, eriti kohalt minnes) ja oledki ketist lahti, kehvemal juhul võib paarisrattal veel kahe ratta vahele lasta ja siis on ikka täitsa p---e majas.
Tehase ketil on pingutused ainult ühel küljel, just tugevuse pärast. Pahatihti sealt seestpoolt pingutamine ka peavalu.
Pingutamise teeb lihtsamaks ka pisuke kummiheebel, v. sõrg, millega saab enne sõitu asumist lüli, ehk paari jagu juurde pingutada. siis paarisaja meetri pärast veel korra ja siis lase vai kevadeni.
[/quote]
Nu näh, siit siis võiks väikse järelduse teha - erinevatel masinatel ja olukordades erinevad lähenemised. A ketiga "ketsi panna" on jah, õnnemäng. Aga vahel,nagu austatud ksf.hulgus mainib, ikka juhtub.

[Maanteemuuseum]

Keti pingutamisest: mul aiatraktoril 51 rataste peal poolteist tiiru Zil'i tehaseketid parajalt lõdvalt, mudakettideks. Töötavad mahavõtmata üle 35 aasta, pole puruks läinud.
Tänu nendele kettidele kerge masin üldse edasi liigub, 51 kummimuster na libe kah, ei saanud kastese ilmaga heina niita, no ei liigu mäest üles aga meil vaid mäed ongi ... Aga põllupeal on hea kui lõdvad, viskab mudast tühjaks, tõenäoliselt sama asi ka lume puhul.

[hulgus]

...
Nu näh, siit siis võiks väikse järelduse teha - erinevatel masinatel ja olukordades erinevad lähenemised. A ketiga "ketsi panna" on jah, õnnemäng. Aga vahel,nagu austatud ksf.hulgus mainib, ikka juhtub.

18tn, 4x1 veoskeem, ehk üks vedav ratas, millel 420hj taga, 10% tõus, lumega kaetud jää ja vastupandamatu soov edasi liikuda - seändses olukorras juhtub ilma soovimata kah.
Ja egas see kett kunagi väga trammis peale ei jäägi, sest nii kett kui rehv mängivad. Aga parem tiba trimmis, kui liialt lõtv.

[v126]

Huvitav mismoodi see 4x1 veoskeem välja näeb, äkki saaks mõne pildi lisada.

[diesel]

enamus sõiduautosid näiteks sellise veoskeemiga. ehk ühe vedava rattaga.

[huvi5]

avatud differ ju kaheveolisel autol, keevitad diffri kinni või lukustad, siis on alles 4x2 vedu

[v126]

Minu teada jagab differ veojõu võrdselt kahe ratta vahel. Kui üks ratas kraabib see ei tähenda, et teisel rattal veojõudu ei oleks. Iseasi kas sellest liikumahakkamiseks piisab.