Võtame mopeedid arvele
#1

Heihei!

Sõitsin kevadel, kui veel koolis käisin sõitsin igapäevaselt sellise mopeediga nagu ATM 50. Honda Monkey koopia.
1. juulini sõitsin julgelt. Nüüd siis nagu räägitakse on vaja see arvele võtta.
Ostetud 2005 aastal. Miski kasutusjuhend jms on alles.
Piirkiirusest 45 km/h pole midagi alles. Piirik eemaldatud.
On ehk mõni siinne tegelane selle tee juba läbi käinud ja oskab aidata?
Kuidas kontrollitakse, mida vaadatakse, mida vaja on?

Parimatega,
motoblokk

http://fotoalbum.ee/photos/TheoK/sets
--------------------------------------
Minu albumid
Vasta
#2

Järgmise aasta 1juulini võid sõita. Juuli 2012 peab arvel olema.

Lugege seadusi.

Vanadel pannidel dokumente olema ei pea arvele võtmiseks.
Vasta
#3

säädusi tasub lugeda küll.
vanad pannid saab arvele vabas vormis seletuskirja alusel kuni tuleva aasta juulini. sealt edasi ilma omandiõigust tõestavate dokumentideta arvele ei saa ja ilma arvel olekuta sõita ei või.
seega kui ostu kohta paber puudub, siis enne tuleva aasta juulit pead ark-is ää käima, et masin ametlikuks teha.
Vasta
#4

Kas keegi on oma võrrid-mopeedid arvele juba võtnud? Kes käinud ja teinud,võiksid oma muljeid avaldada küll. Oleks hea kuulda,kuidas asjad käivad ja mis värk on....
T.T.
Vasta
#5

Lähen homme oma pere rollerit arvele võtma.Pole ka pabereid alles.Eks võin hiljem kommenteerida.
Vasta
#6

Protseduur täna edukalt läbitud.Aega ca.20min.Seletuskiri müüjalt(millal soetatud,kust soetatud ja miks pole dokumente)Müüja kinnitab seda oma allkirjaga.Muidugi vaadati üle rolleri komplektsus ja tänavakõlbulikkus.
Ostu-müügi leping,omaniku vahetuse blankett,16.- euri riigilõivu ja ongi tehniline pass koos numbriga käes.
Lisaks siis kindlustus mis oli ca.15.-euri pool aastat.
Ülevaatus pole kohustuslik,rolleri omanik ise vastutab masina korrasoleku eest.
Ja seda elementaarset korrasolekut võidakse politsei poolt teel peatades kontrollida.
Vot nii lihtne see oligiSmile
Vasta
#7

Mis mind huvitab, on see, mida ka teemaalgataja põgusalt küsis. Nimelt, kas eemaldatud kiirusepiirajatega masinate arvelevõtt on takistatud või mitte?

Pea iga päev vaatan hirmuga neid 70+ km/h sõitvaid rollereid, loodetavasti leidub kellelgi oidu nende vastavust Mopeedidele esitatavatele tehnonõuetele kontrollida.
Vasta
#8

Vaadatakse visuaalselt,aga passis on kiiruspiirang 45km/h.Nii,et kui keegi registreeritud rolleriga politsei radarisse 70 sisse lendab siis on pahandust kui paljuBig Grin
Vasta
#9

Väidetavalt olla varemgi nii olnud (kui üle 45km/h, siis ju mootorratas, seega pidi registreerima), reaalselt pole see ühtegi poisikest heidutanud.
Vasta
#10

(26-07-2011, 23:06 PM)zazik Kirjutas:  Väidetavalt olla varemgi nii olnud (kui üle 45km/h, siis ju mootorratas, seega pidi registreerima), reaalselt pole see ühtegi poisikest heidutanud.

On kogemusi nii mul kui sõbral, 20-40 euri tuli köhida. 40 on siis maks trahv mopeediga. Nüüd kui arvel äkki rohkem.
Vasta
#11

Aga üldiselt ei proovitud pidureid, kiirust või nt heitgaase? Tore muidugi kuulda, et juulini 2012 veel rahu on.

http://fotoalbum.ee/photos/TheoK/sets
--------------------------------------
Minu albumid
Vasta
#12

Arusaamatuks jääb küll, et kui seaduseandja juba otsustas teha kohustuslikuks ka vanemate, suures osas ilma omandiõigust tõestavate dokumentideta mopeedide arvelevõtmise, siis miks ei võiks seegi olla n.ö. tähtajatu. Praegusel juhul osutub peale järgmise aasta 1. juulit võimatuks pikemaks ajaks seisma jäänud sõidukite legaliseerimine, mida näiteks aastaid tagasi surnud omaniku järeltulijad sooviksid taas kasutusele võtta.

Vanade traktorite omanikud ja huvilised Facebook`is: https://www.facebook.com/groups/vanatraktorid/

Minu kanal YouTube`is: http://www.youtube.com/user/Kolhoos1?feature=mhee
Vasta
#13

Üldlevinud on arusaam, nagu oleks võimalik üksnes kuni 30.06.2012 registreerida mopeede omamata soetamisdokumente. Tegelikkuses on see küsimus reguleeritud liiklusseaduse § 264 järgmiselt:

§ 264 lõige 5 - Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tähtpäevani kasutusel olnud mopeedid, millel puuduvad sõiduki maaletoomise ja tollivormistuse lõpetamist tõendavad dokumendid ja/või sõiduki seaduslikku omandamist ja valdamist tõendav dokument, registreeritakse omaniku kirjaliku kinnituse alusel sõiduki seadusliku omandamise kohta, kui nimetatud dokumentide taastamine ei ole võimalik.

§ 264 lõige 6 - Enne käesoleva seaduse jõustumist kasutusel olnud mopeedid, välja arvatud pisimopeedid, peavad olema registreeritud ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

Need kaks õigusnormi koostoimes tähendavad seda, et enne 01.07.2011 kasutusel olnud mopeedid tuleb registreerida 1 aasta jooksul ning registreerimiseks ei ole vaja enamat kui omaniku kirjalikku kinnitust. Tähtaeg 1 aasta tähendab seda, et alates 01.07.2012 ei tohi registreerimata mopeediga teeliikluses osaleda. Kodus võib ta seista sarnaselt registreerimata auto või mootorrattaga. Ülalviidatud regulatsioon ei näe ette, et pärast 01.07.2012 peaks esitama dokumentideta mopeedi kohta mingeid muid dokumente kui omaniku kirjalik kinnitus. See kõik kehtib loomulikult nende mopeedide suhtes, mille osas on võimalik väita, et see mopeed oli kasutusel enne 01.07.2011. Arvestades selle foorumi kasutajate põhilist huvi, ei ole vaja muretseda ka tulevikus vanade mopeedide registreerimise pärast.

Muretsema peaks siis, kui Riigikogu peaks neid ülalviidatud paragrahve asuma muutma.

Ja igaks juhuks veel - kui mopeed ei ole juhtumisi kasutusel olnud enne 01.07.2011 (teisisõnu on uus), siis tuleb see teeliikluses kasutamiseks kohe registreerida ning esitada ka omandamist tõendavad dokumendid.

Uut liiklusseadust saab lugeda https://www.riigiteataja.ee/akt/117032011021 . Kui loete muid tekste, siis pöörake tähelepanu sellele, kas tegemist on ikka kehtiva tekstiga. Enne jõustumist tehti liiklusseadusesse kahel korral muudatusi, seejuures olulisi muudatusi. Ülevaatliku lugemismaterjali leiab ka http://www.mnt.ee/liiklusseadus2011/
Vasta
#14

Nii et siis ka paari aasta pärast võtan aidast kastist võrri,panen kokku ja rahakott näpus jooksuga ARK-i...Viskan allkirja,et minu nunnu ja saangi dokumendid? Kuid tõestamiseks pole mul muud,kui see,mida peast parasjagu välja mõtlen...Kui sellest piisab,siis võib ju täitsa rahule jääda.
Vasta
#15

tere,olen midagi-kunagi kõrvust mööda lasknud,MIS ON PISIMOPEED.
Vasta
#16

Abiks ikka uus liiklusseadus.

§ 2 p 56 - pisimopeed on vähemalt kaherattaline sõiduk, mille suurim kasulik võimsus sisepõlemismootori korral või mille suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori korral ei ületa ühte kilovatti ja valmistajakiirus ei ületa 25 kilomeetrit tunnis

Pisimopeed ei ole mootorsõiduk erinevalt mopeedist (§ 2 p 40). Mopeed on nüüd samaväärne mootorratta, auto, bussi või veoautoga, st nt karistamise alused on samasugused.
Vasta
#17

(02-08-2011, 09:11 AM)indreksirk Kirjutas:  Abiks ikka uus liiklusseadus.

§ 2 p 56 - pisimopeed on vähemalt kaherattaline sõiduk, mille suurim kasulik võimsus sisepõlemismootori korral või mille suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori korral ei ületa ühte kilovatti ja valmistajakiirus ei ületa 25 kilomeetrit tunnis

Pisimopeed ei ole mootorsõiduk erinevalt mopeedist (§ 2 p 40). Mopeed on nüüd samaväärne mootorratta, auto, bussi või veoautoga, st nt karistamise alused on samasugused.

Niisiis oleme jõudnud kõige olulisemani - KES, KUIDAS ja MILLAL määrab ära selle, kas sõiduk kuulub pisimopeedide klassi või ei?

Kui tegu on uue sõidukiga, millel on tehase andmed üheselt paigas, siis ei ole vast vaidluskohta - vaadatakse dokumentidest. Aga vanemate sõidukitega? Eelkõige jalgrattale paigaldatavate abimootoritega, mille tehaseandmetes on reeglina küll konkreetselt välja toodud kubatuur ja võimsus, kuid puudub reeglina konkreetne kiirus. Sõltub kiirus ju paljudest asjaoludest - tee kvaliteedist, kasutatava jalgratta veljesuurusest, sõitja kehakaalust jms.

Võtame nt traditsioonilise D4 mootori 1950ndate lõpust (1958.a. tehasemanuaal vt - www.mois.ee/d4). Manuaali lk 7 on kirjas töömaht 45 ccm ja nominaalvõimsus 1 hj (olenevalt hj definitsioonist kas 0,735 kW või 0,746 kW), seega kindlalt alla 1 kW. Kiirus pole seal aga täpselt fikseeritud ja manuaalis on vaid vabas tekstis öeldud, et "... heal teel võib arendada kiirust 35-40 km/h". Kuna lauses on sõna "võib", siis mina järeldan siit, et nimetet kiirus ei ole mootori tootja poolt garanteeritud, vaid võib heade asjaolude kokkulangemisel olla vaid teatud juhtudel saavutatav. Nt mina oma 120 kilose kaaluga ja madala rehvirõhuga (abimootoriga jalgratta tagarattal oli tüüpviga põrutamisest tingitud tagaratta kodarate murdumine) vaevalt et kunagi horisontaalsel teel üle 25 km/h sellega saavutan. Samas kui sõidukit juhtub testima 50-60 kilone mees, kes gaasiga kokku ei hoia, siis tema võib saavutada küll!

Lisaks räägib liiklusseadus SÕIDUKI (mitte mootori) valmistajakiirusest. Eraldi müüdud jalgratta abimootorite korral olen sõiduki valmistaja aga mina ise, kuna mina paigaldan mootori teatud tüüpi jalgrattale. Mootori valmistajat ei saa ju kuidagi sõiduki valmistajaks lugeda, sest tema pole mootorit jalgrattale paigaldanud, seega komplektset sõidukit valmistanud. Mina järeldan siit seda, et kui ma abimootoriga jalgratta komplekteerimisel panen abimootori sellisesse sätingusse, et sellega ei saaks üle 25 km/h sõita, siis olen mina kui sõiduki valmistaja seadnud sellele valmistajakiiruseks 25 km /h. Umbes nii, nagu paljudele moodsatele mopeedidele (rolleritele) on tehases asetatud piiraja teatud kiirusele. Tundub loogiline?

Miks ma niiviisi tähti närida püüan? Nimelt nende olukordade jaoks, kus mind sellise sõidukiga sõites politsei kinni peab ja püüab väita, et minul on siiski mopeed ja mitte pisimopeed (ja krõbedalt trahvida registreerimata ja kindlustamata sõidukiga sõitmise eest). Kas ja kuidas mul õnnestub siis trassipolutseiniku ees end edukalt kaitsta ja tõestada, et ma sõitsin siiski PISImopeediga, mitte mopeediga? Pole mul ju olemas ühtki paberit peale mõne vana mootoritootja tehasemanuaali, mida mul loomulikult aga kaasas ei ole.

Asi läheb veelgi keerulisemaks, kui D4 asemel on mingi vanem ja vähetuntum abimootor. Nt minu erakogus on olemas nii 1950ndate aastate alguse Irtõš, sama ajastu Ida-Saksa MAW, 1939. aasta JLO-F-60 ja 1929. aasta ÖWA. Kuidas ma nende jõuallikate kasutamise korral tõestan, et võimsust ei tule 1 kW ja nende jõuallikatega varustet jalgrataste kiiruseks üle 25 km/h?

Hetkel pole probleem aktuaalne, kuna minu restaureeritud 1958.a. Riga-16/D4 on Palmse vanarattanäitusel ja teeliikluses ei osale, ülejäänud abimootorid on aga senini taastamata olekus. Aga ma ei välista, et ma tulevikus mõne niisuguse liikuriga mõne väiksema vanatehnikaparaadi vms soovin läbi sõita. Seega oleks tarvis siiski selgust.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#18

Tehase poolt välja antud dokumentatsioon ongi ju põhiline algallikas igasugu selliste olukordade puhul.

"Trassipolitseiniku" eest kaitsmiseks tassid tehase juhendi (ja Liiklusseaduse vastava punkti) väljavõtet kaasas, või siis lihtsalt hiljem vaidlustad trahvi. Üldiselt ega nad seaduste nüansse liiga hästi ei kipu tundma, kui austatud ametnik ikka kohe preventiivselt paberipakiga uimaseks lüüa, siis pigem lähevad uut rollupoissi otsima kui edasi kiusavad Smile

Eks see on mõneti sarnane olukord kui see, kui ostad ühest poest mingi eseme ja siis lähed teise poodi (või samasse poodi uuesti sisse) - seaduse põhimõtte järgi on su omandiõigus pärast arve tasumist püha ja puutumatu, aga mõistlikum ja kõigile osapooltele mugavam on ostutšekk alles jätta.

Mis puudutab valmistajakiirust, siis abimootoriga jalgratta puhul oled valmistaja sina ise. Mootori valmistaja ei saa garanteerida sõiduki kiirust (noh näiteks paned selle 1hj mootori mingisse super aerodünaamilisse ja kerge veeretakistusega täisgondliga rattasse) ning jalgratta valmistaja ei saa garanteerida selle baasil kokku pandud abimootoriga ratta kiirust (ma arvan et maailmas on väga vähe jalgrattaid, millega näiteks mina oma pehmete jalgade jõul ei suudaks horisontaalsel teel sõita kiiremini kui 25 km/h).
Vasta
#19

(02-08-2011, 15:21 PM)Jesper Kirjutas:  Eks see on mõneti sarnane olukord kui see, kui ostad ühest poest mingi eseme ja siis lähed teise poodi (või samasse poodi uuesti sisse) - seaduse põhimõtte järgi on su omandiõigus pärast arve tasumist püha ja puutumatu, aga mõistlikum ja kõigile osapooltele mugavam on ostutšekk alles jätta.
Kusjuures täpselt niimoodi ongi, mis aga ei tähenda, et seda peaks miskitmoodi tolereeritavaks pidama - kui ikka mina ostan poest mingi asja, ei taipa aga ostutšekki säilitada, siis ikkagi on see asi selle eest tasumise hetkest minu oma ja punkt. Seega ei tohiks põhimõtteliselt olla mitte kellegil midagi kobiseda, ammugi veel mitte varguses süüdistada, kui lähen, ütleme, pool päeva hiljem uuesti samasse poodi, see asi kaasas, ning see siis turvakontrolli käigus minu juurest leitakse. Paljudes suuremates poodides küll palutakse arusaamatuste vältimiseks sellisel juhul kaasasolev kaup sisenemisel ette näidata, aga kohustuslikuks seda ilmselt teha ei saa ja miks peakski. Mulle küll ei meeldi, kui minusse suhtutakse kui potentsiaalsesse vargasse ja kui ma pean miskitmoodi eraldi tõestama hakkama, et ma seda pole.

Vabandan teemavälise jutu pärast.

Vanade traktorite omanikud ja huvilised Facebook`is: https://www.facebook.com/groups/vanatraktorid/

Minu kanal YouTube`is: http://www.youtube.com/user/Kolhoos1?feature=mhee
Vasta
#20

A sa Sillu muidu tänaval kõndides ikka aeg-ajalt üle õla vaatad? Organid võivad sul juba ammu jälil olla!

Smile
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne