[valdo]

Ratas on valmistatud arvatavasti 1937. aasta lõpul Saksamaal, Bielefeldis asuvas Dürkopi tehases. Seda lubab oletada raaminumber 1641585, täpsemini selle kõrvutamine Tilmani andmebaasiga (vt http://www.tilman-wagenknecht.de/nummern/duerkopp.pdf). Elektra ja Oryx olid 1930ndate aastate teisel poolel Dürkopi tehase kaubamärgid.

Ratas oli säilinud üsna heas seisus - peal valdav valdav enamik algset kroomi ja värvi, identifitseeritavad jäljed algsetest kaunistustest ning valdav osa pisidetaile. Peamised puudused seisnesid järgnevas:

1. 1960-70ndatel olid ära vahetatud algsed rattad. Põhjuseks arvatavasti asjaolu, et Dürkopi rantäärisega veljed olid liialt suure läbimõõduga, et neile oleks õnnestunud peale panna 28" (622) traatäärisega rehve. Rattaga koos sain ühe vana esiratta, sellel oli aga lameda profiiliga rantäärisega velg, mida mõnede arvamuste kohaselt enam Dürkopp 1937 ei kasutanud. Seega on jäänud senini segaseks, kas tegu on selle ratta algse esirattaga ning millised veljed-rummud tal täpselt algselt olid - sellalane täpsem teave on teretulnud.

2. Kadunud - täpsemalt ülalt keermedetaili juurest murdunud - oli algse kella kapsel.

3. Purunenud olid leistangi käepidemed.

4. Ära murdunud oli esiporilaua alaosa (allpool traati).

5. Purunenud olid näpits-tüüpi pumbaklambrid (alles olid jäänused).

Ülejäänud detailid olid algsed.

Ratas sai 9. juulil Paides toimunud vanarattaparaadiks osaliselt restaureeritud, mille käigus sai taastatud ratta algne lähedane üldmulje ja välimus. Tööd seisid järgnevas:

1. Puhastatud-poleeritud sai kogu värvkate ja kroom. Mahakoorunud ja roostest kahjustatud musta värvi laigud said parandatud, sh rooste neutraliseeritud.

2. Kuna ratta üldmulje juures määrab osa esiosa heledam kiirekujuliselt kahanev esiosa (nn strahlenkopf), sai see taastatud. Kuna algne esiosa värvikaunistus oli olulisel määral maha kulunud (alles hinnanguliselt vähem kui 20%), ei ole kindel, kas see sai taastatud õieti. Säilinud (kulumata) osast võis välja lugeda heledamat beežikat põhivärvi koos kitsa punase äärejoonega, millisena see sai ka taastatud. Tihtipeale on paljudel sama ajastu ratastel kasutatud aga sujuvaid üleminekuid ja marmoreeringuid, milledest polnud alles aga mingeid nähtavaid jälgi - seetõttu sai nende tegemisest loobutud. Oleksin väga tänulik, kui kellelgi on säilinud sama ajastu Elektra sellises värviskeemi säiluvuses, mis avaks esiosa kaunistuse värvilahenduse kohta enam teavet. (Minu kõhutunne ütleb, et algne kaunistus nii lihtne siiski ei olnud, nagu ma ta taastasin).

Peeni raami ehistriipe ma ei taastanud, neist säilisid fragmendid (mis võimaldavad enam-vähem teha kindlaks nende algse kuju ja ulatuse).

3. Ketikaitse ja pakiraami must värv sai täielikult uuendatud. Sellele eelnesid ketikaitse õgvendamistööd (see oli üsna põhjalikult lömmis) ja pakiraami keevitustööd. Ketikaitse on tõenäoliselt lisaseade, aga arvatavasti rattaga sama vana (1930ndate lõpp).

4. Asendatud said purunenud pumbaklambrid, külge sai monteeritud ajastule tüüpiline puust käepidemega pump.

5. Asendatud sai puuduv kellakapsel. Kuna mul puudus igasugune teave selle kujunduse kohta, sai pandud peale ilma kirjadeta, st sile kapsel. Ma ei ole kindel, kas see on õige.

6. Parandatud sai porilaudade ehistriipe. Algsetest triipudest - keskel lai must, kahel pool seda kitsamad valged - oli rahuldavalt säilinud ca 30-35% pikkusest. Ülejäänu sai taastatud nende eeskujul. Selgusetuks jäi, kas tagaporilaual on olnud mingeid embleeme - embleemi kohal oli kroom suure laiguna koorunud (sai parandatud alumiiniumvärviga). Igatahes hetkel jäi porilaud ilma embleemita.

7. Parandatud sai leistangi käepidemeid (üks oli täitsa puudu, teine tugevalt vigastatud, st puuduva otsata). Kuna rattal on peal 25 mm läbimõõduga leistang, on sellele uute käepuidemete saamine problemaatiline (ma oleksin väga kasulik viite eest, kust selliseid võiks uute või replikatena saada, igal pool pakutakse vaid 22 m käepidemeid; ise olen oma vanade sõjaeelsete 25 mm käepidemete laod ära kasutanud). Seetõttu sai käepidemed taastatud hädapärasena teibist ja isoleerpaelast - vähegi kaugemalt kannatab vaadata ja ka sõita.

8. Rattale sai külge monteeritud ajastule tüüpilised kleidivõrgud ja 1937.a. numbrimärk.

Eeltoodud tööde tulemusena sai suures osas taastatud ratta algne üldmulje ja välimus. Osaliseks nimetan ma restaureerimist järgmistel põhjustel:

1. Rattal on jätkuvalt all valed rattad (kuigi nõukaaegne Westwood ei karju just ka väga vastu ajastu stiilile, rant-Westwood nägi eemalt välja väga sarnane). Puudub konkreetne kindel teadmine, millised veljed-rummud tal täpselt all olid. Kui kellelgi on säilinud sama ajastu Elektra algsete ratastega, oleksin teabe eest väga tänulik - tõenäoliselt õnnestub mul midagi sarnast oma ladudest komplekteerida.

2. Ma ei ole kindel, kas heledam raami esiosa (Strahlenkopf) on taastatud õigetes toonides - jällegi oleksin väga tänulik lisateabe eest.

3. Puudub kindlus, kas kellale monteeritud kapsel nägi selline välja (ilma kirjadeta). Täiendav teave teretulnud.

4. Esiporilaua alaosa on taastamata (st jätkuvalt murdunud).

5. Hulk pisidetaile (pms pedaalidetaild) ootab kroomkatte asendamist. Paljudel osadel (ketiratas, enamik saduladetaile, vändad) on vana kroom piisavalt hästi säilinud. Plaanin seda teha kunagi tulevikus koos algsete rataste taastamisega.

Lõpuks ka pildid: