KALLUR FILMIVÕTETELE
#1

Tervist,

Topin taas nina Teie foorumisse seoses autootsinguga filmivõtetele.

Seekord tegemist juuniküüditamisteemalise filmiga Risttuules.
www.risttuules.ee

Vajame nö Siberis asuva kartulivõtu stseeni jaoks isekallutajat aastas 1946. Ehk tootmist võiks/peaks olema alustatud juba varem.

Ehk oskab keegi vastata, kas meil oleks võimalik sellist masinat leida ja kust näiteks?

Või kui päris õiget aastast asja ei ole olemas, siis mis oleks võimalikult sarnane alternatiiv - kuna auto jääb eelkõige näha tagantpoolt.

Suurimad tänud nõuannete eest ja kaunist suve kõigile,

Reet
58 141 683
reetbrant@gmail.com

filmi kunstnik
Vasta
#2

Ma väga kahtlen, kas isekallajaid jätkus siberisse kartulipõllule 1946 aastal! Nii uus värk alles, kõigepealt ikka Moskva ja hüdrojaamade ehitustele saadeti ja sealt vanaks saades põllumajandusse teisele ringile.
Vasta
#3

Toona oli kallur suur haruldus, põllumajanduses olid palju levinumad tavalised kastiga GAZ'd ja Zis'd. Tollesse perioodi kuulunud ehtsaid kallureid (GAZ-410 näiteks) ma Eestis ei teagi olevat.

Ka hiljem oli kohlikes kolhoosides peamiseks töövahendiks ikkagi porte/laudkastiga veoauto. Seda enam veel Siberi kolhoosis. Kogu laadimine ja mahalaadimine käis ikkagi musklijõul.

Seega ajaloolise truuduse huvides oleks tõenäoliselt stseeni vaja tavalist kastiga Gaz-AA/MM'i või ZIS-5't, millele koormat laevad/maha laevad labidatega vatijopedes kujud.

Sobiliku masinaga oleks oorumlastest abiks näiteks kaasvõitleja Sidorov. Või siis Unic'u veokispets Tiit Talts (kontakt vajadusel privaatselt).

A.


Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#4

Siberi puhul siiski ka lääne veokad tulevad kõne alla! Muidugi mitte kallutajad nagu ka vene tehnika puhul.
Vasta
#5

Mu tädi, kes oli küüditatud 49-ndal Novosibirski oblastisse, rääkis, et neil olid peamisteks veovahenditeks mitte Studed- Dodged ega Gazid, vaid HÄRJAD!
Ega ilmaasjata öelda, et elu nagu filmis ! Või isekallutajat teile vaja...

Tervitab Veteran.
Vasta
#6

(04-08-2011, 18:45 PM)Veteran Kirjutas:  Mu tädi, kes oli küüditatud 49-ndal Novosibirski oblastisse, rääkis, et neil olid peamisteks veovahenditeks mitte Studed- Dodged ega Gazid, vaid HÄRJAD!
Ega ilmaasjata öelda, et elu nagu filmis ! Või isekallutajat teile vaja...

Jutt jumala õige! Sama rääkis kadunud ema ,kes ka samas kandis 49 asumisel oli. Kallur on ulme......See on siis jumala õnn,et siit õigest foorumist hakkasite asja otsima,siin ikka teadjad inimesed. Kui nõu kuulda võtate ja talitate vastavalt,jääb film rikkumata . Otsige parem paar härga ja mõned rätikuid peas kandvaid memmi,kes sama töö ära teevad.
Vasta
#7

Veel kuuekümnendatel oli kolhoosides kallurit harvanäha,kõik käis porte autodega,kartul Tallinna,vili viljasalve.Viljasalvedes oli tehtud vastav estakaat mis kallutas koorma maha.Mäletan et ka teedevalitsuses käis kõik porte autodega isegi liiva pustamine teele käis nii et kaks naist olid portekastis liivakoorma otsas ja lükasid liiva teele,
Eesti kolhoosid olid venemaast kõvasti ees,mis siis veel seal oli!
Vasta
#8

Vt.: http://vvm.vanatehnika.ee/?p=88

Terv. Märt Aarne
www.vanatehnika.ee
Vasta
#9

(04-08-2011, 20:13 PM)autorestauraator Kirjutas:  Vt.: http://vvm.vanatehnika.ee/?p=88
Raivo krusad pidid just filmivõtetele minema, millise, sellest polnud juttu


Rain Rikas
Eesti Maanteemuuseumi peavarahoidja
rain.rikas@mnt.ee
Vasta
#10

Ka GAZ -AAA oli haruldus. Ma ei mõista, miks küüditamise aastapäeva paiku püünele pandi just AAA variant, mida toodeti üle 10x vähem kui tavalist AA-d. Ajalehtedes korduvalt kõlanud väide, et 41. aasta küüditamiel just AAA-dega rahvast ära veeti, oli pehmelt öelda asjatundmatu. Reaalselt kasutatavad masinad sel ajal olid ikka GAZ-AA ja ZIS-5. Eestis pole võimatu, et NKVD käsutuses oli ka rekvireeritud Lääne poolt pärit krusasid.
Vasta
#11

Eks Siber ole suur ja lai aga siiski, lisaks härgadele; hobustele ja inimestele kasutati piirkonna kolhoosides ka lääne päritolu veokaid. Kui nüüd päris aus olla, siis vene päritolu autosid pole fotodel näinud. Kuigi! Mälestustes on neid kirjeldatud küll. Zis-5-tesid enamjaolt. Puugaasigeneraatoritega.
Vasta
#12

Neljakümnendate lõpus oli väga kõva sõna, kui kolhoosis üks-kaks linttraktorit oli (õigupoolest, neidki laenati MTJ-dest). Nende sappa haagitud lohistitega siis veeti mida iganes. Ja sedagi Eestis ja mujal NSVL arenenumates piirkondades. Siberis jm. pärapõrgus käis kogu töö kehvemal juhul käsitsi, paremal juhul härgade ja eriti heal juhul hobustega. Soovitan filmitegijal "Maria Siberimaal" läbi lugeda. Kolhoosnikutel polnud õrna aimugi, mida sõna "samosval" üldse täpselt tähendada võiks...

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#13

Tervitus,

Suur tänu kõigile nõuannete ja arvamuste eest.

Filmitegija on väga hästi teadlik nii härgade kasutamisest põllul, kui ka "Maria Siberimaal" raamatust; nagu ka teadaolevalt kõigist Siberiteemalistest raamatutest, mis Eestis saadaval; uurinud hunnikute viisi fotosid ja teinud intervjuusid paljudega, kellel õnnestus tagasi jõuda ja kes on veel elu ja tervise juures jne.

Seega rahustan kõigi murelike hingi, et eeltöö on põhjalik ja just sellepärast olen lisaks kõigele siin foorumis sõbralikku nõu küsimas.

Inimeste mälestused on erinevad. Reeglina ei olnud neil seal kindlasti autot võtta, kuid on ka lugusid/kohti, kus neid üksikuid leidus. Ja filmitõde ON tõepoolest erinev päristõest. Oluline on edasi anda lugu ja emotsiooni - see mis päris elus on haruldane on filmis elementaarne.

Tänud veelkord ja kõike kaunist,

Reet
Vasta
#14

(05-08-2011, 23:35 PM)reet brant Kirjutas:  Ja filmitõde ON tõepoolest erinev päristõest. Oluline on edasi anda lugu ja emotsiooni - see mis päris elus on haruldane on filmis elementaarne.

No siis võib ju sinna filmi mingi suvalise Scania kalluri panna.

Vasta
#15

(05-08-2011, 23:35 PM)reet brant Kirjutas:  Seega rahustan kõigi murelike hingi, et eeltöö on põhjalik ja just sellepärast olen lisaks kõigele siin foorumis sõbralikku nõu küsimas.

Ja filmitõde ON tõepoolest erinev päristõest. Oluline on edasi anda lugu ja emotsiooni - see mis päris elus on haruldane on filmis elementaarne.

Tänud veelkord ja kõike kaunist,

Reet

Pean mainima,et ka minu kadunud ema nimi oli Maria ja kui ta oli läbi lugenud lugupeetud kirjaniku raamatu,oli ta pettunud,sest paljud asjad ei olnud tegelikus elus nii nagu kirjutatud raamatus. Nende siberi lugu oli hoopis midagi muud. Samuti ei suuda ükski film anda täielikult tõetruud pilti tegelikust olust.
Tuleks aga kindlasti püüda teha filmi nii tõetruult,kui üldse võimalik. Nii et püüdke ikka teha asja südamega ja nii nagu asjad omal ajal olid. Alles siis saate rahva poolehoiu ja lugupidamise. Ja nagu filmikunstiga ikka, saate ajalukku! Parem oleks siis saada ajaloo osaks õiget asja ajades,mitte tühjatoimetajana.....
Jõudu ja edu soovides T.T.
Vasta
#16

Ärgem keerakem asja tuksi! Eks see noore stsenaristi aps oli. Võibolla on kõik selle kallurijuhi silmade läbi edasi antud- ei saa ju filmi sellepärast enam tegemata jätta. Vaid siberiskäinu võib vaadates nihelema hakata, kuid kui palju neid enam vaatamas on. Kui vaja, andkem Lõhavere Lembitule AKM kätte... Ja filmitõtt kuipalju. Lähen ära vilja kuivatama.



.
Vasta
#17

(06-08-2011, 10:40 AM)pen.skar Kirjutas:  Eks see noore stsenaristi aps ole. Võibolla on kõik selle kallurijuhi silmade läbi edasi antud- ei saa ju filmi sellepärast enam tegemata jätta. Vaid siberiskäinu võib vaadates nihelema hakata, kuid kui palju neid enam vaatamas on. Kui vaja, andkem Lõhavere Lembitule AKM kätte...

Sõber! Kuna film pole veel valmis,annab asja parandada. Ehk siis tuleks Lõhavere Lembitule ikka venemaalt toodud härjad üle anda....Ja babad tuleks sealt muidugi ka kaasa võtta.......sest vaevalt et ta kruusa vedamisega üksi ilma naisteta hakkama saaks. Keegi peab ju kruusa ka loopima,kui Lembitu samalajal AKM -i peos hoiab......

Vasta
#18

(06-08-2011, 10:37 AM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  ,sest paljud asjad ei olnud tegelikus elus nii nagu kirjutatud raamatus. Nende siberi lugu oli hoopis midagi muud.

Siber ja Siber on kaks täiesti erinevat asja, muljet, kogemust. Polnud sealt üle käinud rinne, polnud mahajäetud sõjatehnikat, selleeest olid puutumata jäänud kolhoosid, sovhoosid, metsamajandid, jahimajandid, ja MTJ-id. Suur osa tehastest ka uraalidesse ja kaugemalegi evakueeritud. Usun, et siberi mõiste alla läheb nii kauge ja teedetu kolkaküla, kuhu viis vaid paadi või laevareis ja talvel regedega mööda jääd, samuti tööstuslinnade ümbrus, kus oli juba tehnikat ja võimalik, et kallurgi. Kahjuks pole enam võimalik täpsustavaid küsimusi esitada oma isale.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#19

(06-08-2011, 10:37 AM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  
(05-08-2011, 23:35 PM)reet brant Kirjutas:  Seega rahustan kõigi murelike hingi, et eeltöö on põhjalik ja just sellepärast olen lisaks kõigele siin foorumis sõbralikku nõu küsimas.

Ja filmitõde ON tõepoolest erinev päristõest. Oluline on edasi anda lugu ja emotsiooni - see mis päris elus on haruldane on filmis elementaarne.

Tänud veelkord ja kõike kaunist,

Reet

Pean mainima,et ka minu kadunud ema nimi oli Maria ja kui ta oli läbi lugenud lugupeetud kirjaniku raamatu,oli ta pettunud,sest paljud asjad ei olnud tegelikus elus nii nagu kirjutatud raamatus. Nende siberi lugu oli hoopis midagi muud. Samuti ei suuda ükski film anda täielikult tõetruud pilti tegelikust olust.

Aga kui suur on Siber? Kas tõesti usud, et kõikide sellele hiigelmaalapile vägivaldselt laialipillutatud inimeste lood on samasugused? Kõik ikka olenes ju sellest, kuhu sattusid.
Ka filmi tehes peab ju lähtuma ühest konkreetsest stsenaariumist (mis küll tihtilugu omab mõjutusi erinevatest lugudest). Igatahes soovin filmimeistritele edu! Loodetavasti saab nii traagilisest sündmusest kõnelev film tehtud kvaliteetselt.

Vasta
#20

(06-08-2011, 12:04 PM)zazik Kirjutas:  
(06-08-2011, 10:37 AM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  
(05-08-2011, 23:35 PM)reet brant Kirjutas:  Seega rahustan kõigi murelike hingi, et eeltöö on põhjalik ja just sellepärast olen lisaks kõigele siin foorumis sõbralikku nõu küsimas.

Ja filmitõde ON tõepoolest erinev päristõest. Oluline on edasi anda lugu ja emotsiooni - see mis päris elus on haruldane on filmis elementaarne.

Tänud veelkord ja kõike kaunist,

Reet

Pean mainima,et ka minu kadunud ema nimi oli Maria ja kui ta oli läbi lugenud lugupeetud kirjaniku raamatu,oli ta pettunud,sest paljud asjad ei olnud tegelikus elus nii nagu kirjutatud raamatus. Nende siberi lugu oli hoopis midagi muud. Samuti ei suuda ükski film anda täielikult tõetruud pilti tegelikust olust.

Aga kui suur on Siber? Kas tõesti usud, et kõikide sellele hiigelmaalapile vägivaldselt laialipillutatud inimeste lood on samasugused? Kõik ikka olenes ju sellest, kuhu sattusid.
Ka filmi tehes peab ju lähtuma ühest konkreetsest stsenaariumist (mis küll tihtilugu omab mõjutusi erinevatest lugudest). Igatahes soovin filmimeistritele edu! Loodetavasti saab nii traagilisest sündmusest kõnelev film tehtud kvaliteetselt.

Seda tahtsingi mainida,et kõigi inimeste lood on erinevad. Siber suur ja lai,jätkus kõigile ruumi......
Loodan ka ise,et valminud film oleks tulevikus vaatamist väärt ja selleks ka minu poolt tegijatele jõudu!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne