Asi on ?

Soovitaks sinna lisada veel mõne amprise kaitsme.
Vaevalt lambi lüliti kannatab soojapuhurit, keevitust või ketaslõikurit.
Vasta

(31-03-2014, 11:37 AM)tõnn Kirjutas:  Soovitaks sinna lisada veel mõne amprise kaitsme.
Vaevalt lambi lüliti kannatab soojapuhurit, keevitust või ketaslõikurit.
Lamp oli tegelikult ilma lülitita ja pirni sees oli valgustundlik lüliti.
Pistikut oli vaja auto plokisoojenduse jaoks.

hp
Vasta

Mul vaja põlevat pirni ja väheke voolu korraga,kui kustutad tule kaob ka vool pistikust.
Vasta

(31-03-2014, 00:54 AM)vipi666 Kirjutas:  Tutikas zil 130 jubin, aga mis? Saan aru, et parempoolne Big Grin

[Pilt: 20140330_210133.jpg]

Tänud (Y)
Vasta

(02-04-2014, 00:48 AM)vipi666 Kirjutas:  
(31-03-2014, 00:54 AM)vipi666 Kirjutas:  Tutikas zil 130 jubin, aga mis? Saan aru, et parempoolne Big Grin

[Pilt: 20140330_210133.jpg]

Tänud (Y)

157'mel peaks sama peal olema, ehk siis sobib vist nii uuemale kui ka vanemale, parandage kui ma eksin..

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Müügikuulutust vaadates peaks vasakpoolse piduri jaoks ka kompressor olema Big Grin

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(02-04-2014, 01:37 AM)Marko Kirjutas:  Müügikuulutust vaadates peaks vasakpoolse piduri jaoks ka kompressor olema Big Grin

Viga parandatud Wink
Haakus kenasti esimese aprilliga Big Grin
Vasta

Leidsin see aasta aidakoristuse käigus säärase võtme. Korralikult kinni roostetanud ja midagi ei liigu. Hoian esialgu diisli sees leos,ehk meelitab veel liikuvosad lahti.
Milleks võtit kasutati ja kui vana see on ei ole õrna aimu.
[Pilt: 0105979983763cf.jpg]


Vasta

Kutsutakse seda "prantslaseks" ja sobib kandiliste mutrite ja poltide keeramiseks.

Dad.
Vasta

Seda,et asi on mutrite keeramiseks sain aru, küsimus on eseme vanuses rohkem. Wink


Vasta

(03-04-2014, 16:51 PM)MAZ Kirjutas:  Seda,et asi on mutrite keeramiseks sain aru, küsimus on eseme vanuses rohkem. Wink

Vanimat olen näinud tsaariaegset ... uusim peale sõdu.

Dad.
P.S. Lollile küsimusele loll vastus ehk esita küsimused õigesti Wink
Vasta

Ega eriti vist vahet pole,millisest ajajärgust ta pärit. Kuna müüa seda nagu nii ei plaani. Praegust üritan teda töökorda sättida.

Palju huvitavam asi on see riistapuu,mis on minu arvates,hea mitmest asjast kokku pandud.
[Pilt: 01059799792ec29.jpg]
Seal on ära kasutatud ikka väga erinevate asjade osasid.
Mul sõber küsis,et mis ma sellega teen. Vastasin,et õiged mehed puurivad säärase aparaadiga Wink amatöörid elektritrelliga.


Vasta

Kahjuks endla ka see padrunivõti on puudus. Sinna läheb 7x7mm nelikant võti. Mul on nii vanaegseid kui uuema malli otsaga puure. Samas padruni annab ka ringi ehitada.

Ehitusel kus vaja ronida igal pool, talade ja krt teab mille vahel on akutrell parem asi. Samas annab selle iidvana uunikumiga ka veel asju teha aga jah kannatust peab olema mehe moodi.Wink


Vasta

Maz- sellele ei surutagi peale. Kui peenema(alla 10 mm)puurimisega alustad, tõmba ülemisele rattale hoog sisse(tõstepoole). Siis vändates läheb puur õrnemalt detaili vastu ja too vunkratas jääb pöörlema. Kui laast liiga kesine, pidurda vunkratast- surub puurile rohkem peale. Ja kõik see masin peab normaalseks toimimiseks korralikult õlitatud olema. Ringikäimise vastu võib puurisaba kanti teha, muidu see padrun tsentreerib ümmarguse puurigi. Meelisel tõeline sepapuurmasin, millele sepp ise ka vajamineva puuri valmis lõi ja karastas.
Vasta

meli666 Kirjutas:Vanal ajal oli isegi üks vintrelva raud sellega läbi puuritud, et saaks olemasoleva kaliibriga laskemoona kasutada. Puurimine olla vaevaline olnud, nii millimeetri kaupa päevas.
Küllap puuriti Mosini vint ümber .410 kaliibriga sileraudseks. Arvestades, et Mosini raua pikkus on olenevalt versioonist 510, 730 või koguni 800mm, pidi ikka härja kannatus olema küll seda millimeeter päevas haaval läbi närida, 730mm rauaga variandi puhul kulunuks selleks täpselt 2 aastat (kui iga päev puurida) Big Grin.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta

Samas säärase puurimisega keerati vintraud tuksi,sest ühtegi kuuli sellega enam lasta ei saanud. Sai lasta aga sellise relva täpsus oleks üsna nulli lähedal. Teatavasti on vintraual sees sooned ja ülepuurimisega kaovad need ära ja kuuli trajektoor võib seega muutuda.


Vasta

Sellise puurimisega muudeti see sileraudseks ja laenguks olid haavlid.
Pärast teist suurt sõda käisid taoliste relvadega valvuritaadid mingitel objektidel.Kas torust anti tina või soola, kes seda proovis...

Ja valvuritest veel niipalju meenus, et veel 70-ndatel tuiasid tänavail öösel mingid soojalt sissepakitud mutid, relvastusse kuulus vist vile.

Tervitab Veteran.
Vasta

(04-04-2014, 12:19 PM)Mossemees Kirjutas:  
meli666 Kirjutas:Vanal ajal oli isegi üks vintrelva raud sellega läbi puuritud, et saaks olemasoleva kaliibriga laskemoona kasutada. Puurimine olla vaevaline olnud, nii millimeetri kaupa päevas.
Küllap puuriti Mosini vint ümber .410 kaliibriga sileraudseks. Arvestades, et Mosini raua pikkus on olenevalt versioonist 510, 730 või koguni 800mm, pidi ikka härja kannatus olema küll seda millimeeter päevas haaval läbi närida, 730mm rauaga variandi puhul kulunuks selleks täpselt 2 aastat (kui iga päev puurida) Big Grin.

Teeme siis jälle palderjaniuimas mõned parandused, millel küll erilist tähtsust ei ole, aga siiski, kuna ksf! Mossemees on välja toonud väga konkreetsed andmed.

Kaliiber .401 vastaks ligikaudu sileraudse kaliibrile G36, mis mm oleks samuti ligikaudu 10,41 mm. Armee vintpüsse puuriti siiski ümber sileraudsle kaliibrile G32 mis oleks ca 13,3 mm. Miks ei puuritud kaliibrile G36, selleks on vähemalt 3 põhjust, üks neist lausa tehniline. Siinsed relvaspetsid kindlasti arvavad selle ära ka või teavad niigi. Mingit eri puuri (kuigi muidugi parem oleks, spiraalpuuri ringi kruttides kaldub ta siiski veidi ühes suunas ära) või 2 aastat aega selleks vaja ei ole, samuti pole relvaraua teras mingi "kõva" materjal, kodukootud puuriga võtab seda mõnusa krõbinaga.
Ja ei puuritud mitte ainult vene, vaid ka saksa vinte. Riiklikult toodeti tõesti nn frolovkasid mossini püssidest, omal ajal aga puuriti massiliselt vananenud vene sõjapüsse Berdan 2-sid ümber sileraudseteks G16 kaliibriga jahipüssideks.
Ja puuriti peale WW2 neid ümber sellepärast, et vintraudset relva ei tohtinud omada aga sileraudsed olid mingi aeg legaalsed ka ilma eriloata, lisaks oli rahval vinte käes laialt ja ka vaba aega piisavalt.
Laskeomadused olid ka peale seda puurimist üldjuhul peaaegu rahuldavad, niipalju kui selle kaliibri relvast saada oli.
Vasta

[Pilt: %25C3%25A4raarvamiseks.JPG]
Mingi Jawa värvi käigukast?
Vasta

mis seade on pildil ja milleks seda kasutati

http://postimg.org/gallery/3jlpmur9q/71a283ef/
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne