Tifti Vurr
#21

(27-09-2011, 20:04 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Tahan öelda,et ega see omatehtud traktor peagi tulema päris viimasepeal ja lollikindel. Hea kui saab valmis selline asi,millega saab midagi hädapärast teha ja vedada. See on juba suur asi. Ja kui juhtubki nii,et töö ja ehitamise käigus asjad ei laabu ja tuleb uuesti oma töö üle teha,sellest pole midagi. Mis ei õnnestu ja ära laguneb,selle saab järgmine kord paremini teha ja elu läheb edasi....

Mina pole küll tähele pand, et keski viriseks Smile! Aga see ümbertegemise võimalus on jah alati olemas ja siin kehtib sajaprotsendiliselt ütelus: kui pea ei jaga.. Suurem kahju on siis, kui materjal raisku läheb, muud midagi. Oma aega ju ei arvesta. Ja teine kord tehtu on kindlasti parem.
(27-09-2011, 20:33 PM)CORRADOg60 Kirjutas:  Kõva projekt. Arenguruumi ja kindlasti meistril ka ideid jätkub...
Keskliigend või miski seal kandis annab praeguses seisus mängima(tundub vähemalt nii videot vaadates). Hüdropump praeguses seisus ainult rooli jaoks? Rippsüsteem ka tuleb?

Rippsüsteemi jaoks otsin T-25 täismängu.
Keskliigend on ja logisev. Seepärast ongi mul paberil juba kasvav nimekiri asjadest, mis sobival silmapilgul ümber tuleb teha ja üks neist on keskliigend. Kardaanist aretus kaob ära, pöördliigend või telgliigend või kuidas seda õigem oleks nimetada, kaob kah ära ja selle asemele tuleb kiige tagasilla ja raami vahele teha.
Hüdropump on NŠ-10 kuid tuleb vahetada toimekama vastu. Sest hüdrosüsteemi suurenedes jääb see olemasolev kindlasti hädiseks. Olemas on üks Dennissoni labapump, kuid sellel veel sisu puudu. Aga selle vastu leiab rohtu..


Vasta
#22

Muidu asjalik aga kui mootoriga rahul pole, siis ma soovitaks mingi esiveolise auto mootorit koos kastiga.
Sealt ju imelihtne võtta üks pooltelg tagasillale ja teine ette.
Saab selle lahtise keti ära kaotada.
Eriti moodne oleks veel automaatkastiga isend.
Lihtne manööverdada ja automaadil ka tagasikäik kiirem kui manuaalil.
Vasta
#23

(27-09-2011, 22:38 PM)2715 Kirjutas:  Muidu asjalik aga kui mootoriga rahul pole, siis ma soovitaks mingi esiveolise auto mootorit koos kastiga.
Sealt ju imelihtne võtta üks pooltelg tagasillale ja teine ette.
Saab selle lahtise keti ära kaotada.
Eriti moodne oleks veel automaatkastiga isend.
Lihtne manööverdada ja automaadil ka tagasikäik kiirem kui manuaalil.

Mõte pole paha... sel on vaid möned puudused - masina keskel on keskliigend. Noh, sellega saab hakkama. Aga kuhu ma sellise masinaga siis kihutaksin? Kasti ja sildade vahele on vaja majutada siis ka mingi asi, mis need pöörded piisavalt alla viiksid, et "kaotaks" kiiruses, aga "võidaks" võimsuses... Keegi kuskil foorumis ka soovitas sellist varianti ja iseenesest pole ju paha komplekt, ainult läheks tarvis veel vahekasti. Nagu on see olemas nats suurematel masinatel, näiteks rataslaadurid. Mõnel on see koos käigukastiga, eriti uuematel, vanematel leidub ka eraldi vahekastiga. Niinimetatud dropbox.


Vasta
#24

Gaz-51 peaülekanne : 6,67
ehk siis 6 ja 40 hammast. Ma võin muidugi eksida, aga loodan, et mäletan õieti Smile.
Noh, kui mõelda, et tavaline sõiduauto arendab pöördeid kuni 6000, kuskil 2000 peal on väändemoment suht niru, siis otse k-kasti otsa sild ühendada on liiga ulmeline. Sellisega saab ainult tõlda mängida Smile.
Mul on praegu VAZ, 53 kast, siis 1:4 alandus ja teine käik on liiga kiire, et näiteks, noh, kasvõi künda vms. Ega ilmaasjata ei kasutata varianti. kus kaks kasti üksteise otsas on.


Vasta
#25

Reeglina on autode peaülekanded 4 ringis.
Ehk siis saaks 4 korda aeglasemaks niimoodi.
Vasta
#26

(28-09-2011, 00:22 AM)2715 Kirjutas:  Reeglina on autode peaülekanded 4 ringis.
Ehk siis saaks 4 korda aeglasemaks niimoodi.

Õigus küll, seal differ ju sees, sorry, mu aju akkab sügise saabudes härma minema Smile.. Ise olen siduri survelaagreid ja poltelgede simmereid vahetanud ja diffrile otsa vahtind...


Vasta
#27

Mõtteid:
Ei näe piltidelt, kus on mootor-käigukast komplekti tagumised padjad. Eesmisi näen. Kui tagumised padjad on liiga mootorile lähedal - näit. joonel käigukast-sidurikoda. hakkabki käigukasti tagumine osa, mida pikendab omakorda veelgi väljaulatuv ketiratas, pikalt vibutama juba väikese patjade läbivajumise juures. Järsku annaks käigukasti võimalikult tagumise osa ja sillakorpuse (või hädakorral raami) vahele aretada reaktiivvarda. Näiteks sellise näoga, nagu on traktorite ülemine hüdrosüsteemi tõmmits. Müra ja vibra võib seejuures tugevamaks minna, kuid ketirataste vahe on konstantne.
Esi ja tagasilla vahele võiks aretada Niva jaotuskasti. Selle võllid väljuvad ilusti vastaspooltelt, omab aeglasemat käiku ülekandega umbes 2 ja vedav võll siseneb kasti kõrgemalt, järsku ei olekski siis enam ketti tarvis. (eieiei - jabur mõte, liiga kiire saab!) Miinusteks - Ei ole aimugi, kas sinna vahele ära mahub. Kardaanid tuleb ümber teha.
Keskliigend kõigub. Kas loksub kardaaniristist aretatud asjandus, või telgliigend. Risti puhul saan asjast aru - mõõdud liiga väikesed. Lõtku pole vajagi, paenub juba niisama läbi. Telgliigend peaks küll õigetes prportsioonides perfektselt toimima, olen isegi analoogseid ehitusi näinud, pole probleemi. Ei näe küll mõtet hakata tagasilda kiige peale ümber ehitama. Pigem suurendaks käändliigendi mõõte.
Paigaldada esiveolise mootor koos käigukastiga. Suur miinus- kogu eelnev töö tuleks maha lammutada. Esiveolise käigukast jääks kahe silla vahele, üks pooltelg suunduks esisilda, teine tagasilda, ülekandearvud peaksid klappima. Saab veel valida kontseptsioone mootor ees, või mootor taga. Automaatkastiga variant, nagu eespool Ksf! 2715 välja pakkus, oleks eriti eksklusiivmudel. Ghia variant? Koos nahksisu, hüdrorooli, keskdifferentsiaali blokeerimise, konditsioneeri ja ksenoontöötuledega oleks päris närvekõditav projekt. RolleyesVäike arutlus mitte küll samal teemal oli siin: Link

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#28

Tagumised padjad on sidurikarteri ja käigukasti vahel ehk sidurikarteri käigukastipoolne ots omab väikseid kõrvakesi mõlemal pool. Kuskil pildil on ka näha, vist seal, kus on peal bensupaak tagantpoolt,
[Pilt: paak1.jpg?w=450&h=600]
samuti on kõrvakesi näha sidurikarteri pildil, küll ainult parempoolset, kuid aimu saab.
Ümberehitus tuleb kõne alla nagunii, sellest ei ole pääsu ja see on plaanis, seepärast on igasugused mötted väga teretulnud.
Keskliigend loksub jah päris tugevalt telgliigendist, kardaanirist ise ei anna piuksugi järele, on teine saand tunda juba igasuguseid tõukeid ja tõmbeid ja jõnksatusi ning raksatusi.
Igatahes kaalun variante:
1. mootor taha ja tööriistad ette - sahk, kahveltõstuk, frontaallaadur ja veel midagi, vahest mingi variant heina niitmiseks ja võsa hävitamiseks.
2. Kõik laiali ja vormistada totaalselt uus projekt klassikalisel viisil:
mootor ette, käigukastid ja muu stuff koos reversiga, raam jäik ja esisild tavaline. Plussiks see, et enamjaolt on komponendid olemas ja jääks midagi ülegi Smile. Mootor tuleks muretseda teine igal juhul, mõtted liiguvad 2-pütase diisli poole - sel ikkagi pöörded normaalsed ja väändemoment mehisem madalamatel pööretel. Pole vaja nii palju muret tunda ülekandearvude pärast kah.


Vasta
#29

(24-09-2011, 22:07 PM)Tift Kirjutas:  
(24-09-2011, 21:53 PM)kass Kirjutas:  ... kinnikeevitatud kardaaniristist sipelgapiht kaua ei kesta, muidugi kui just mööda laudsiledat pinda ei kulgeta. Sad

Täiesti võimalik, ei vaidle üldse vastu Smile. See "sõlm" ei ole tegelikult ka minu väljamõeldis vaid sain koos niiöelda "projektiga" kaasa. Mõtlesin, et ei hakka teda veel ringi tegema, sest esialgu täidab oma ülesande. Uudishimu rahuldamiseks, kuidas selline asi üleüldse käitub, sobib see "sipelgapiht" päris hästi. Momendil on siis ühes kohas nii pööramisliigend kui ka käänamisliigend. See kooslus, nagu hiljuti selgus, ei ole siiski kõige parem. Oleks võinud tagasilla kiigele panna.. Mida tulevikus võib ka muidugi veel teha.
Selle liigendi võimalikule purunemisele tasub tähelepanu pöörata, sest kui see sõidu ajal puruneb võib "traktoristil" üsna kehvasti minna.
Kuulu järgi oli nõukaajal "saksatraktorite" poomidega seda juhtunud, et kui veokastis pidevalt "kive" veeti, siis ühel heal päeval laks see krõpsti pooleks ja roolis olnu sai teinekord ka kabelimatsu..
Vasta
#30

(28-09-2011, 13:18 PM)via Kirjutas:  ühel heal päeval laks see krõpsti pooleks ja roolis olnu sai teinekord ka kabelimatsu..

Mul oli miskipärast ehitades ja asju planeerides kõikse aeg mõte, et asi peaks olema suht tasakaalus - et raskus esisilla peal ei rõhuks ega kallutaks kogu aeg ettepoole või vastupidi. Arvestasin ka umbkaudu roolisoleja kaaluga. Nüüd ongi nii, et kui umbes 100 kg sadulas on, siis masin kergelt kiigub, kuid plusspooleks on siiski keskliigendi pool, mitte esiots. Seepärast on ksf.via mõte õige - see liigend peab olema tugev ja kannatama planeeritud koormust pluss mitteplaneeritud koormus ehk siis tugevusvaru peab olema vähemalt kolme-neljakordne. Sellega tuleb kindlasti arvestada. Rahustuseks tuleb veelkord mainida, et Vurr-i esialgne variant on katseprototüüp ja tootmisse ei lähe. Selle pealt on hea vaadata, kuda asju edaspidi mitte teha Smile. Abiks asjatundlikud küsimused ksf-ide poolt Smile.


Vasta
#31

Pisut edasiliikumist selles suunas, et KSF 2715 meeles pidades komistasin 2,0 liitrise diisli otsa, vabalthingav, vist Nissan`i pealt pärit mootor. Lähipäevil lähen tutvun lähemalt kuid jutud liiguvad, et tegu on asjaliku mootoriga. Sel on ka siis kast külges, nagu esiveolistel kombeks Smile...


Vasta
#32

Vahepeal on juhtunud igasuguseid asju. Talv tuli. Noh,. seda on vahest kõik märganud Smile.
Vahepeal sain rikkamaks ühe 2-sil. diisli jagu, mille muretsesin ühe järgmise projekti jaoks... Kuid nüüd hakkasin natuke mõrtlema..hmm, jälle huvitav sõna.."mörtlema"- kuuluks nagu ehituse valdkonda.. Üksvahe panin kirja need värdsõnad, mis nagu juhuslikult tekivad, kui näpp valele klahvile satub.. kokku sai huvitav kogum Smile. Noh, hüva, hakkasin mõtlema teises suunas... ET kui "Vurri" ümberehituseks läheb, siis vahetakski selle mootori juba ümber... Ega see täiesti äraooratud Smile VAZ-i "koorelahutaja" ei sobi ikke tösise traktori mootoriks. Ja "uueks" südameks kasutakski seda diislit... Hmm, vahest see mõte pole paha...
Ja keskliigend.. see, nagu keski ennist ära märkis, loksub tugevalt ( Smile nagu ma ei teaks, ikka tean) polegi nagu üksi selle loksumise põhjuseks, sellele annab oma osa kaasa ka 120 mm karpraud, millest on tehtud raami risttala, mille külge on kinnitet keskliigend ja see karpraud lihtsalt väändub! Jõud ja kaal ja mis iganes sellele mõjuvad, väänavad seda põiktala nagu tainast! Noh, kui need probleemsed kohad saavad kõrvaldatud, siis peaks ka masin paremini käituma.


Vasta
#33

Kõige pealt kiitus, et selline uhke asi on ette võetud ja töötama pandud.
Ma ise sain ka põhimõtteliselt vanametalli hulgast ühe iseehitatud põku. Paar head mõtet sain siit kuidas midagi lahendada.
EDU VEELKORD.
Vasta
#34

(22-01-2012, 00:29 AM)Bardu Kirjutas:  Kõige pealt kiitus, et selline uhke asi on ette võetud ja töötama pandud.
Ma ise sain ka põhimõtteliselt vanametalli hulgast ühe iseehitatud põku.

Kiitust on igaleühele vaja ja paneb "kõrvad liikuma" Smile. Valmisprojektiga mässamisel on mõned head plussid - pole vaja kõike sada protsenti välja mõelda, on juba nagu mingi kondikava ees. Samuti on põhimõttelised komponendid olemas ning paigas. Kohendad oma käe ja arvamuse kohaselt ringi ja ongi "sõber" olemas.
Minu oma seisab praegu pisut nukralt, kerge lumega kaetult.. Aga mitte kauaks Smile...


Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne