Autopõhja katmine, millega?
#1

Tere.
Küsimus targematele kere gurudele, teemal pajero põhi ja karbid.
LUgu selline, et keevitasin kogu vajaliku osa kerest ära, asendasin mädad kohad ja plekid, nüüd põhi pritsitud ja vajab korralikku krunti ja mastiksit.
Loomulikult on kohti kus on valside vahel veel roostet või mõned poorid kust liiv teda väja ei puhastanud, siit ka küsimus kuidas järgnevalt toimida, tulemus peab saama VÄGA hea ja katekooriast" isalt pojale".
Ise mõtlesin nii, buvanoliga läbi ujutada, vivacolori korrostoppi rammusalt peale, liitekohad silikoniga kokku, uuesti korrostop ja lõpuks mastiks.
Sellega samuti teadmatus, kas kasutada bituumeni paasil asja või kautsuki paasil möga, bituumenile plaanisin saksa karipoli õli juurde segada, siis äkki ei kuiva päris kõvaks ja jääb ka mõningane ronimis võime, äkki.
Kautsuk vist maasturi alla parem, aga kas pole nii, et sinna ei kannata mingit õli juurde segada. Või on parem kui happekrunti kasutada päris alla?
KIndlasti tuleb ka karbid, koopad ja raam seestpoolt millegi hästi roniva ja mitte kõvastuvaga ära tuisata, äkki mõni home made retsept kellelgi.
Igaljuhul pajatage kuidas keegi selle asja ära lahendaks.
Siis küsimus veel buvanoli kohta, kui lasen teda aknapesu spray pudelist läheb ta ka sinna kus on pind täiesti haljas, kas võib teda ka puhtale plekile lasta.
Vasta
#2

Teemast võibolla mööda, aga meenuvad juhtumid nõuka ajast kuidas korralik peremees kui sai uue auto, ujutas kõik kohad kõikvõimalike määrete ja vahenditega üle. Ja kui siis juhtuval korral oli vaja hakata tegema keretöid või mida iganes külge tagasi keevitama, ei olnud põlevvedelike tilkumise lõppu näha.

Ei ole küll kereguru, aga krundina soovitan pigem kasuta Vivacolor Korrostop Plussi, seda mis on nitro baasil. Kindlasti mitte paksult üle ujutada, muidu ei kuiva alt ära. Kruntvärv on nakke parandaja ja iseenesest keemia- ja ilmastikukindlust tal ei ole, värvima peaks ikka ka. Tooteinfo järgi hiljemalt 4 ööpäeva pärast http://www.vivacolor.ee/?op=body&id=134&cid=114

Vastupidavus kemikaalidele
Vastupidav puhastuskemikaalide, nõrgatoimelise vedeldi (lakibensiin, etanool) ja õlide lühiajalisele toimele. Ei ole vastupidav tugevatoimelise lahusti (nitrolahusti) toimele.
Vasta
#3

Saan siis õieti aru, et krunt üks ei hoia niiskust kinni ja rooste hakkab elama, tuleb suvaline pinna kaitse värv peale lasta siis saab asi roostekindel.
Vasta
#4

Mina teeks niimoodi:

*Haljale pinnale buvanol vms. ortofosfaathappe baasil muundur.
*Muunduri jäägid traatkettaga maha.
*Pinna pesu
*Happekrunt
*Epokrunt
*Kerehermeetik
*Karestamine
*Pinna pesu
*2k veoka pinnavärv
*Karestamine
*Pinna pesu
*Kivikaitse
*Karestamine
*Pinna pesu
*ML
*Mastiks

Pesuks kasuta silikoonipesu ainet või white spiritit. Eelnevalt tutvu kindlasti värvide infokaartidega. Näiteks, et happekrunt ikka konkreetse epokrundiga märg-märjalt nakkuks. Müüa jutust alati ei pruugi piisata...

Vast nii viie aasta jooksul kannatab pojale üle anda küllBig Grin
Vasta
#5

http://forum.automoto.ee/showthread.php?...t=konspekt

see pisike teema loetud?


Vasta
#6

Keevitaja Uusbergi Ott sattus Viljandi teeninduses zigulil karpe vahetama, mis olid hanerasva täis aetud. Keevitas, oksendas ja keevitas jälle...
Vasta
#7

Sander-mistanüüdoligi seisukoht on täiesti pädev. Esimese punkti juures lisaksin, et soovitav teha korduvalt ja vahepeal niiskeks pihustada ning teise punkti juures, et terasharjaga pole vaja maha käiata, pinnale peaks jääma kaitsev fosfaadikiht, seega muundurijäägid pühkida maha tavalise jäigema harjaga. Ja ei mingit pesu enne krunti! Siis juba happekrunt ja kahekomponentne krunt ja jääb kõva küll ning võib hakata värve peale ajama ...

Rain Rikas
Eesti Maanteemuuseumi peavarahoidja
rain.rikas@mnt.ee
Vasta
#8

(15-07-2012, 23:24 PM)Maanteemuuseum Kirjutas:  Sander-mistanüüdoligi seisukoht on täiesti pädev. Esimese punkti juures lisaksin, et soovitav teha korduvalt ja vahepeal niiskeks pihustada ning teise punkti juures, et terasharjaga pole vaja maha käiata, pinnale peaks jääma kaitsev fosfaadikiht, seega muundurijäägid pühkida maha tavalise jäigema harjaga. Ja ei mingit pesu enne krunti! Siis juba happekrunt ja kahekomponentne krunt ja jääb kõva küll ning võib hakata värve peale ajama ...

Lisan seda,et traatharjaga tuleks ikka see paks must sodi maha ajada,mis peale Buvanoliga määrimist tekib. Kuivanuna murdub see täiesti nagu vana värv. Sellist sodi ei tohi ikka alla jätta. Ja nagu alati on,kiirustamine kurjast......Wink

Vasta
#9

(15-07-2012, 22:05 PM)sander65 Kirjutas:  Mina teeks niimoodi: ...
Jutt käib auto põhjast. Usun, et isegi sandereiteamis ei viitsiks/saaks kõiki uurdeid mitmeid kordi ära karestatud.
Paksu kihti ma kusagile ei paneks. Värv/krunt ei kuiva niiviisi ära ja mastiks piiraks edasist jälgimist.
Ma buvanoolitaks, peseks. Võibolla paneks krunti ka. Mitmekordsed plekikohad immutaks selle Karipoli hästiimbuva üliga (kui on). Edasi aga tuiskaks ML tüüpi roostetõrje õliga kenasti kõik üle.
Aastas korra võiks auto alla vaadata ja pinsliga mõned vigastatud kohad üle teha, viie aasta tagant võiks ML kihti uuendada... ja kestab ka poja jaoks.
Vasta
#10

Oma kogemustest ütleks, Korrostop Pluss on palju kehvem ollus (ainus eelis kiire kuivamine) kui tavaline Korrostop. Ja nagu eespool ja ka lingitud teemas öeldi, tuleks ikkagi happekrunti ja sealt tulenevalt kõike järgnevat kasutada.

Samas on mind pikka aega närinud küsimus roostesurma vajalikkusest/mõtekusest. Keemia poolest (ei ole küll kahjuks keemias tugev) peaks ta toimeainelt olema happekrundiga identne. Võibolla ainus eelis, et happekrunt kuivab kiirelt ära, roostesurm mõjub pikemalt. Ükski proovitud lahusti roostesurma maha ei võta, ainult vesi, aga sellele järgneb momentaalselt rooste. Et panen roostesurma peale ja harjan maha, samas saab harjata vaid siledat ja lihtsa kujuga ja väikest pinda (et peast lolliks ei läheks.) Liivapritsi üks eeliseid ongi ju see, et saab puhtaks ka keerulised kohad, kuhu harjaga ligi ei saa. Siis käivitub ju lõputu ahel: liivaprits, roostesurm, roostesurma eemaldamiseks uuesti liivaprits jne jne jne. Aga miks mitte roostesurm vahele jätta ja haljas metall lihtsalt pesta (mitte veega) ja kohe happekrunt peale kanda?
Vasta
#11

Kui rahakott kannatab siis mine liivapritsi ja peale pritsi kohe haljale rohekas happekrunt firmalt spies-hekker, sellele hiljem järgi ka epoksiidkrunt. Mingit harjaga roostenühkimist harrastab vaid masohist(hari ei saa pooridest kätte ja nühid metalli vaid läikima) . Ei tasu nii teha, nb see harjaga rooste nühkimine tasub ennast ära vaid väikeste ja ligipääsetavate kohtade puhul. Kõik suuremahulised tööd ja ebamugavad kohad ikka liiva või mis iganes prits. Pinda pole vaja karestada jne. Epoksiid pole poorne ja ei lase niiskust niisama ligi, kuigi ka epo tuleks üle katta. Tartus juba saab ilusti osta poest, kivikaitse püssiga lastav Rubberprotect, jääb nagu tehase kummihermeetik. Sinna peale võid ka südamerahuks hiljem lasta niiskust takistavat keemiat.
Kui vaja siis kontakti saad privast. Tartu.

http://www.motoristiklubi.eu  : pidevas sisu lisamises tegemistest.
Auto on vaid tagaveoline, ülejäänud on ostukärud!
Vasta
#12

Põhi ja karbid ongi juba pritsitud, ostsin mõned materjalid ja toimin siis nii:
Pritsitud pinnad buvanoliga üle, harjaga puhtaks, hapekas, epo, ja 2K veoka värv sinna otsa.Mastiksiga on veel lahtine, kas segan mingile suvalisele bituumen lögale veits õli juurde või kasutan kautsukit. Kuna põhjaalune on väikeseid karbikesi risti, rästi tais ja nende valtside vahel ja sise õõnsustesse jääb kindlasti midagi paha siis tuiskan nad seespoolt karipoli grafiit õliga üle.
Siis kui auto hakkab komplekteeruma, ja liikumis võimeliseks saab lasen igasugused sisekarbid ML vahaga veel üle, arvan ,et se karipoli õli imbub sinna valside ja punkt keevituse vahele vähe paremini kui ML.
Parandage mind kui midagi siin lonkab.
Vasta
#13

Selles on sul õigus, et karipoli grafiitõli imbub paremini, kui ML. ML ei imbu üldse. Grafiitõli seevastu ronib isegi värvi alla ja rikub seda.
Minuarust on vale see, et buvanoli pole üle niisutatud. Ta jäi nüüd poole reageerimisega. Kui hiljem niiskust saab, hakkab jälle reageerima. Värvi alune reageerimine võib aga pinnakattele halvasti mõjuda.
Vasta
#14

(22-07-2012, 14:10 PM)motamees Kirjutas:  ...Minuarust on vale see, et buvanoli pole üle niisutatud. Ta jäi nüüd poole reageerimisega. ...
fosforhappega asju tuleb jah niisutada, hea on praeguse ilmaga välja lükata, õhuniiskus selline et paneb happe kohe toimima.

Ja kui enam ei reageeri, siis veelkord hapet või buvanoli vms selga - kui mingit reageerimist ei ole, siis on küllalt saanud. Aga isegi pritsitud asjal jagub happele tööd jupiks ajaks.

Vasta
#15

Selle niisutamise, asja jätsin kogematta teemasse kirjutamatta, lasin ikka spray pudelist vett peale paar kolm tundi pärast happega kokku pinseldamist.
Selline küsimus kaa veel, et kuidas ma neid värvitud pindu puhastan mis olid pritsitud pinna kõrval ja said buvanoliga kokku, kunagisest ajast mäletan, et nad on ka peale paari päeva tatised ja nakkuvad.
Vasta
#16

Nüüd küsimus karipoli õli kohta, kui mökerdan grafiitõliga sisekarbid ja koopad seestpoolt kokku, kas on oht, et ta punktkeevituse vahelt krundi alla ronib ja selle lahti kangutab, kruntideks siis hape ja epo.
Vasta
#17

(31-07-2012, 14:38 PM)Alamets Kirjutas:  Nüüd küsimus karipoli õli kohta, kui mökerdan grafiitõliga sisekarbid ja koopad seestpoolt kokku, kas on oht, et ta punktkeevituse vahelt krundi alla ronib ja selle lahti kangutab, kruntideks siis hape ja epo.
Sinu kahtlused (osaliselt) on leidnud elus kinnitust.
Vasta
#18

Garaasis vedeleb igasugu bituumen käkke ning paksu õli mis ei haise (vist silindriõli), leiaks veel alumiiniumpulbrit ja ühe kergelt roostetava Fordi, mis veel ei vaja keevitust.

Küsiks siis, et kuidas ja mida kokku keeta, et see Fordi rooste saaks ära kaetud.

Ajaks pliidil õli kuumaks ja viskaks sinna bituumenit sisse, ehk 100g õli kohta 1kg bituumenit ja võõpaks pintsliga põhja alla enne kui ära jahtub.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta
#19

Küsitava efektiivsusega korrosioonikaitse vahendi ise kodus kokkukeetmist ei peaks tänapäeval eriti mõistlikuks, pigem võiks see jääda veneaegse defitsiidi aega kui õiget asja saada polnud. Aga kui huvi ja aega on, siis katsetada ju muidugi võib. Igaks juhuks lisaks, et rooste 100% paksult katmine mittehingava paksu kaitsekihiga võib roostetamist hoopis kiirendada: https://www.youtube.com/watch?v=nXvl9nt57Kg
Tänapäeval õnneks olemas spetsiaalsed auto rooste kaitseks ettenähtud ML-õlid, õiged tooted leiab mõne professionaalse firma kodulehelt, nt. Link.

Kui on aega ja võimalusi, siis võib muidugi ka ise korrosioonitõrje teostada (nt. toodud Dinitrol ML/LT töötlus). Samas see paarisaja eurine hind tundub üsna ahvatlev arvestades antud tööle kuluvat oma aega ja suurt mökerdamist.
Vasta
#20

Väga hea video.
Seal soovitabki valida pigem õli baasil, et see oleks pidevalt vedel ja imbuks sisse.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne