Buran C-640A
#1

Praegusi ilmasid vaadates pole just sobiv tehnika sõitmiseks, aga rege peabki suvel rautama.
Mõttes on olnud miskine saaniline juba aastaid. Põhitööks saab olema metsas mädade kohtade sõkkumine talvel, et külm paremini traktorile sobiva tee aitaks ette valmistada. Ja noh hea niisama ka sõita.
Kindel veendumus oli päris ausalt rääkides tegelikult buraanist eemale hoida. Vaadatud sai lääne masinaid. Päris paljud vanemad on aga ilma tagurpidi käiguta. Eks mets nii tihe ka pole, et see segavaks asjaks jääks, poeb läbi ikka ja ringiga annab sõita. Aga selline  kuni 2000.- tehnika oli ikka suures plaanis ligadi logadi ja varuosad uurides maksid ka päris kena kopika. 
Nüüd aga jäi silma omamoodi buraani müügikuulutus. Hind hea ja üks väga kõva faktor lisaks, mis kohe asja vastu huvi tundma pani.
Selline siis koduõuele saabus.
                     

Kõvaks faktoriks oli see, et keegi osav on paigaldanud hiina 15Hj mootori. Olles elu jooksul jantinud päris palju Zid ja igasugu motoblokiliste mootoritega ja kokku puutunud ka hiina kloon mootoritega, siis midagi pole öelda. Need hiinakad on ikka mäekõrguse vahega. Ja ka see buraanil olev käivitub kergelt igas olukorras ja pole mingit janti.
Võibolla teen nüüd buraani originaal mootori valmistajale liiga ja tegu väga hea asjaga. Aga pigem ikkagi hoiaks eemale.
Originaaliga võrreldes on see hiinakas poole väiksema võimsusega ja eks aeg ja kogemused näitavad, kas talvel sulalumega, kui see lintidesse mätsib, ka minna jõuab.
Praegu põllu peal proovides jõudis spidomeeter täisgaasiga 40-ni ja tõsistesse mägedesse ronib ka ilma emotsioonita.
       

Mootori summuti lahendus on veits jama ja läheb ringi tegemisele.
   

Praeguseks kõik. Eks tulevikus läheb asi tehnilisemaks ja on ka palju küsimusi. Vast keegi kokkupuutunud jagab ka oma häid teadmisi.
Vasta
#2

Kas peale mootori oli ka neil mingeid hulle probleeme? Kuna seda ikka teab iga üks, et nende saanide mootorid parajad surmad, aga kas üle jäänud tehnika on nii öelda okei.

vanust 14, aga jagan tehnikat küll !
Vasta
#3

Minu mäletamist mööda jube kehva pöörderaadiusega need aparaadid.

Oehhh... mida kõike head see Nõukogude võim inimkonnale on andnud!!! Alla Pugatšova, Linnahalli, Baikonuri kosmodroomi, Moskvitši... sinu, minu...
Vasta
#4

(08-04-2024, 06:23 AM)Maamees Kirjutas:  Minu mäletamist mööda jube kehva pöörderaadiusega need aparaadid.

Kui üks niru suusk peab vastu põtkima kahele laiale edasi tõukavale roomikule, siis siit head nahka ei tule. Ehk manööverdusvõime on nigel. Väga sügavas kohevas lumes lumes (nii meetrises) kippus kinni ka jääma - roomik on ju sile.

Samas meie keskmises "ühejalases" talvevaibas saab hakkama, kui juht on rahulik ja mõtleb oma trassi ette pöörderaadiuse hektilisust arvestades.

Originaalveokonks on taga ikka korralikult raami küljes kinni? Need tulid üsna kergesti ära, kui tõsiselt tõmbama asuti.

Miski pult on juhtraua all hoidikus. Vints? See on ka ikka kenasti raamiga ühendatud?

Kannatust ja suti õnne buraneerimiselSmile
Vasta
#5

(08-04-2024, 06:23 AM)Maamees Kirjutas:  Minu mäletamist mööda jube kehva pöörderaadiusega need aparaadid.

Ei ole sellel põõrderaadiusel häda midagi, kui korralikult kallutada. Pehmes lumes saab, jää peal ei saa. Mootori üle ka ei kurda. Liiga lahjaks ei tohi segu keerata, õli ka pigem natuke rohkem.
Vasta
#6

Vints on jah paigaldatud esiraami külge. Kõva peal sai proovitud tõmmata ka saani maa peal loha. Tundub piisava tugevusega raami küljes kinni olevat. 
         

Üldiselt räägivad kogenenumad, et kui originaal 40 liitrine(?) paak on täis, siis keeramisega väga probleemi pole. Kuna nüüd see paak on minema visatud ja selle asemel kerge vints, siis jah pöörderaadius võiks parem olla. Aga ma saan sinna raskust lisada vajadusel juurde.
Keegi osav on teinud karprauast ringi ümber saani. Eelmine omanik näitas ka, et sinna jalaga vajutades vastavalt emmale kummale poole, saab asja üsna hästi keerama. Eks ta vaja harjutamist ja kallutamisega saab häid tulemusi. Nagu toolil keskel istudes jah ei keera suurt midagi.
Rauaring paremal küljel.
   

Konksu tugevust ei tea, aga vähemalt on ta olemas. Sai lääne saane ka vaatamas käidud ja pole konksu kohtagi.
Ok, eks need olid sellised kergemad sportsaanid, mitte matka ega töösaanid.
   

Ma usun, et minu vajadusteks on talvel seda masinat küllalt. Eks aeg näita. Pealegi oli hind selline, et hiina mootor pluss sellise vintsi hind ületab juba väljakäidud summa. Saani värk tuli puhta muidu kauba peale.
Vasta
#7

Ega meil töökelkusid eriti müügil ole. Need on "mõttetult kallid", "arutult rasked" ja "kohutavalt uimased", nagu on kuulda olnud. Blingi ja särtsu neis ei ole, aga oma töö teevad rahulikult ära. Muu lumine maailm neid ikka pruugib (Alaska, Soome, Rootsi, ka Siberi avaruses toimetajad).

Komistasin netis Burani esiisa otsa ka:


Ski Doo Alpine.

On huvitav näha, kuidas kooselu koopiaga edenema hakkab.
Vasta
#8

Üldisest seisukorrast siis, mida võiks ehk enne uut hooaega üle vaadata. 
Kindlasti on vaja mõned lindi kummist tugirataste laagrid ära vahetada. Loksu suurt pole, aga käega keerates laagrid kuiva häälega. Lindid ise sellise kohati riie kummi seest välja pugenud olukorras. Spidomeetri näit just suur pole, võibolla isegi originaalid.
             

Eesmised veotähikud hammaste poolelt ok, aga flantsi juurest poltide vahelt sellised kahtlased. Nagu oleks seal mingi liikumine ja mõra alge.
   

Tähikuid on saada ka, aga peab vaatama, mis kaubaga tegu on. See video võtab päris hästi asja kokku. Kui kellegil juhuslikult on müüa originaale, siis olen huvitatud. Kui teaks, kui üks ühele idanaaber selle Ski Doolt maha kopeeris võiks ehk tolle tähikud ka minna.


Ketikasti õli tuleks ära vahetada ja keti pingsus ära kontrollida. Kuskilt pole suutnud aga tuvastada, et palju õli kasti läheb. Kontrollpunni või varrast nagu silma ei hakanud.
   

Viimaseks, et mis lülitiga on tegu. Välja lülitatud ja veel kaks asendit. Lähi ja kaugtuli? Siin üks tark käis ja vaatas, et variaatori lüliti nagu pildi järgi, aga pole sel ju miskit variaatoris elektriga lülitada.
   
Vasta
#9

Tõenäoliselt pidas vaataja silmas et spido taustavalgust saab reguleerida keeramisega.
Vasta
#10

Olen sellist hooldanud, oli ta kasutuses suusaraja tallamisel. Põhi teema oli rullikute ja laagrite vahetus, ka kiiged ning nende vedrud lagunesid üsna hoolega. Rullikud tuli mingit korralikku veekindlat määret täis lüüa, siis nagu väheke käisid.
Vasta
#11

Originaalis tunduvad rullikute laagrid lahtised olema ja siis määret saab lisada juurde. Ma olen taolises laagrid töötavad veega kokkupuutes saanud hea tulemuse ka kinnise laagriga. Lihtsalt karbist välja võttes katted maha ja kahelt poolt näpuga määret silmini täis ja katted tagasi peale.
Eks ta kipu olema, et lumi sulab laagrisse, suvi otsa roostetab ja sügiseks laagri pind roostetanud.
Laagrite vahetus tundub ka omajagu leiutamine olema, siin mees igasugu abivahendeid teinud.


Üks mees läheneb kuvaldaga kiiresti ja lihtsalt. See, et sisemise saale puruks koputamisega laagri torupind ovaalseks läheb, nojah...
Vasta
#12

(15-04-2024, 19:55 PM)meli666 Kirjutas:  Viimaseks, et mis lülitiga on tegu. Välja lülitatud ja veel kaks asendit. Lähi ja kaugtuli? Siin üks tark käis ja vaatas, et variaatori lüliti nagu pildi järgi, aga pole sel ju miskit variaatoris elektriga lülitada.

See nn variaator pildil on nupu kolm asendit! Lühendid klapivad jah lähi- ja kaugtulega vene keeles. Reguleerimine (armatuuri valgustus) võib küll käia sama nuppu pöörates, sama ajastu Volgadel oli täpselt nii ja on loogiline, et kasutati mõnda standartset olemasolevat lülitit kelgul. 
Päris õnnetu nupp oli, mitu korda maanteel uhades kottpimedasse jäänud taolise lüliti tõttu.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#13

Laagritest.tegin talvel ülevaatuseelset hoolet oma haagisele ja haage tõstukil kruttisin ka rattaid ja parem pool kahiseb,kakkusin rummu võllilt maha ja seest vaatab vastu ilus korralikult määrde sees olev laager,kokku tagasi sama targalt,ka ülevaatuseonu minu jutu peale tõstis käru silla üles ja keerutas rattaid ja  endiselt kahiseb,no las kahiseb kui muidu korralik on...
Vasta
#14

määrde olemasolu või puudumine ei määra seda kas laager on vaikne või mitte.
üks vana raamat riiulis "skf laagrite tehnohoolduse käsiraamat" mainib näiteks
müra laagris: ~40 erinevat põhjust OK laagril ja laagril on ka vahe aga ikkagi neid põhjuseid on rohkem kui üks - määret on või mitte.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne