robi gaz 21 1969 US
#21

lase kaant lihvida,siis võid rahuliku südamega ka talle 95\'t sisse kulistada.
Mul ühel tuttaval on 24 tagasild üle.
Kui huvi,U2U
Vasta
#22

Pidueivõimendi pole mul kunagi plaanis olnud, kuna pidurid on korras ja võtavad nii, et annab roolist kinni hoida (turvavöösid pole ju).
Palju seda plokikaant madalamaks peaks lihvima?
Vasta
#23


Palju seda plokikaant madalamaks peaks lihvima?
[/quote]

u.1-1,5 mm
Vasta
#24

Huh kevad käes. Sai täna käidud Tagadi laadal ja oma volgale paar juppi leidsin ka, ventika mootori ja käsipiduri komplekt, kokku läks mingi 190.- kuna pole ise suurem kauplejatüüp siis võimalik et maksin palju aga tühja sest. Kuidas kellelegi.
Siis suundusin garaazi ja üritasin autot käima saada, andsin võtit, aga vot starter ei hakka tööle. No oli tükk tegemist ja niipalju kui ise arvan, siis viga lihtsalt oksüdeerunud ühendustes. Harjasin puhtaks ja nüüd läheb käima poolest pöördest. Rõõmu kui palju. järgmisena tuleb külge saada uus summuti pütt ja väike jupp toru vahele keevitama aga see on pustjak. Nii et see suvi on plaanis ringi liikuda volgaga, tänaste kütusehindade puhul tekib muidugi küsimus, et kui palju sa siin liigud aga no eks me näe.

ja kui auto sõitma hakkab saab ehk pilte ka lisada, garaazipilte on niigi.vot
Vasta
#25

Nii , kes teab, mis on gaz 21 raamlaagrite, kepsulaagrite, peapoltide ja hooratta poltide kinnitõmbamis momendid. Mootor hakkas suurtel pööretel hirmsalt kolisema ja võtsin ta siin juppideks, aga kõik paistab kena olevat, ja viga ei midagi, nüüd siis kähku kokku tagasi.
Vasta
#26

Omadest kogemustest pean tõdema, et nõukogude tehnika puhul ei ole poltide kinnitõmbamise momentide järgimisest kasu. Enda Volga mootori puhul tuli läheneda igale poldile individuaalselt. Peamine tingimus on, et kasutataks ainult inimese normaalset jõudu. Vähemalt plokikaas ei jäänud küll tihedaks, kui kõiki polte ainult skaala järgi pingutasin. Kolinad ja vibratsioon tekivad enamasti erineva kaaluga detailidest, Volga kolvid on üsna juhusliku materjali hulgaga valatud, need võiks üle kaaluda. Samuti tekivad kolinad kõikvõimalikest hoorataste, kardaanide ja piduritrumlite viskamisest.
Ise olen oma Gaz 22 peal kõiksugu käigukaste ja mootoreid üle elanud ja jõudnud ringiga originaali juurde tagasi, kõige parem, ökonoomsem, vaiksem ja stiilsem. Tagasild on küll kiirem Gaz 3102 oma, mis tähendab seda, et maanteel lasen ikka sajaga. Rehvid on ka kõrged 7,00X15. Kokkuvõttes tähendab see seda, et aeglaselt on keeruline sõita ja startides peab lihtsalt rohkem gaasi andma, maanteel on jälle ökonoomsem (13l/100km). Loomulikult kasutan 95 oktaanilist bensiini ja ei kavatse kunagi sinna muud odavamat solki valada, selleks ei ole vaja midagi muuta, peale süüte reguleerimise. (IFFAR on siingi foorumis pidanud pikki loenguid bensiinide oktaanarvudest ja nende tähendustest).
Kui Su teine auto on Jaguar, siis sulle lihtsalt tundub, et Volga mootor koliseb ja sõidab aeglaselt, kõik sõltub taustsüsteemidest. Kuna talviti sõidan vägagi korraliku Volvoga, siis kevadeti Volgasse ümber kolides tunduvad olevat ka kohutavad kolinad ja roolilõtkud jne, mõne nädalaga tundub juba päris hea olevat ja nii igal aastal. Suviti kasutan Volgat igapäevaselt, mahub palju asju peale, pikematel sõitudel saab korralikult magada ja lastel on lõbus.

Jõudu ja edu ja palju õnne korraliku rooli olemasolu puhul!

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#27

Tänan, tuli ikka välja, et kolinat tegid klapid detonatsiooni peale. Bensiiniks 80. Oli veel paagis. Aga eks see esimene sõit on ikka harjumise asi küll. Täna on mootor täiesti juppideks võetud, Minu esimene volga mootori lammutus. Õhtul hakkan koostama, ainuke vigane detail on õlipumba puks, mis ühineb jagaja sambaga, selle lõhik ots on suure loksuga. Väntvõllil avastasin raamlaagrite juures hästi õrnalt tuntavat soonelisust, aga muidu on kõik tdetailid ok. Kolvidelt mõõtsin nihikuga 92,55 ei tea mitmes remont on?
Aa üks kaks probleemi veel, kas keegi on veel kokku puutunud? Mootor laseb tagant õli läbi, ise arvasin kogu aeg et rasvanöör ja lipud aga tuli välja et ei, hoopis õlivanni tagumine korktihend, ja ikka korralikult. Sai ennist küll uued tihendid ja korralikult pandud, keetsin enne panekut pehmeks ja puha. Aga ikka surus läbi. Kas peaks õlipanni äärt tihedamalt korgi vastu koputama/väänama või silikooni korralikult vahele panna?
Teine asi on käigukasti tagurpidikäigu hammasratta võlli kinnitusaugust korpuses laseb käigukast õli välja, mis seal aitaks, käigukasti ei ole praegu lammutada aega, et võlli ise välja võtta ja kui võttagi, mis siis teha, takku vahele?.
Vasta
#28

Sai siis lõpuks mootor kokku ja peale, käimasaamisega oli alul probleeme, kuna panin jagajasamba ühe hambaga mööda ja gaasihoovastik oli liiga peal. Tulemuseks oli see, et mootor käivitus, aga pöörded oli kõrgel. Kokkuvõttes sai terve päeva jagu aega raisatud probleemile, mis lahenes minutitega. Gaasihoovastiku lüli tuli lühemaks teha, et vedru selle lõpuni tõmbaks. Vahepeal sai karburaator lahti võetud ja puhastatud, ladaklubi zajetsi isa müüs mulle ühe k-124 millel oli tooretrossi kinnitus murdunud ja sealt sain korralikud düüsid ja terve jala(enda omal murdus üka kõrv ära), avastasin, et minu karbussis oli üks düüs kinnine, st. auku polnud vist kunagi olnudki. Niipalju kui joonistest aru sain oli tegu tühikäigu düüsiga, see allpool , küljel 14 poldi taga, poldil on peas lõhik et saab ka kruvikeerajaga keerata. kuidas mootor enne tühikäigus töötas, ei tea, äkki selle gaasihoovastiku tõttu. Igatahes sai masin tiksuma ja korralikult. Ülevaatuse väljatrukk:
CO% 0,26
CO2% 14,60
HC,ppm 38
O2% 0,84
Lambda 1,030

teine

CO% 0,22
CO2% 14,50
HC,ppm 75
O2% 0,84

ja õhtul sai SAS\'i ees sõitu tehtud, kohal oli tsaika gaz 14, gaz 21 helebeez sergei, gaz 21us helehall(minu), gaz 22 helehall Tõnu Piibur, ja siis 4 musta gaz 24, 24-10, ralli 24, gaz 69 villis, ziguli 2101. Kokkuvõttes päris kena kolonn. Hea ja informatiivne kokkutulek minu jaoks, sai nii mõndagi teada. Tänud Tõnu Piiburile istmekatete ja info eest, Aitähh Sm. Taskule hea võimaluse eest.
Vasta
#29

Nii küsimus volgameestele, kuivõrd lärmakas on korralik gaz 21, kui palju mootorit kuulda on ja kas ka summuti tavaliselt häälitseb nii et salongi kuulda. Miks ma seda küsin, kuna ise olen auto kokku pannud, siis eks nii mõndagi annab soovida ja ma nii rahutu hing pürgin paremuse poole. Seepärast tahangi teada kuivõrd on võimalik saavutada vaikset volgat. Praegu on näiteks uus summuti pütt all, ja kui sõita, siis paras traktori tunne tuleb, torud on korralikult spets möksiga koos CRC, kuskilt läbi ei lase, surve taga. Aga kui püti juures kuulata, siis on tunne, nagu tegu oleks hästi õhukese seinaga. Oli juba plaanis lasta alla panna 3 liitrise opeli pütt ja resonaator, kokku pidi minema mingi 1200.- tööga, aga nüüd hakkasin kahtlema kas sest ka märgatavat kasu on, kui ikka gaasi anda, hakkab mootor möirgama, muidu tiksub vaikselt. On siin tallinna kandis ka mõni tõeline volgameister, kelle juurde kohale sõita ja siis vaadata, mida teha annaks? Töökodade mehed tavaliselt ei tea kottigi öelda, targutavad, et volga kohta vaikne küll ja nii edasi, aga ma tahan asja ikka põhjalikult teada saada.
Teine asi on amordid, kas remontida originaale, käivad vist lahti, osta volga poest , või mõõdu järgi vaadata mingeid monroe omasid?
Vasta
#30

Volgale saab tellida umbes 2000 krooni eest Motoralist KONI amordid. Kasu on sellest muidugi ainult siis kui ülejäänud silladetailid on korralikud.
Vaiksuse huvides tuleks ilmselt panna rohkem rõhku ka müramattidele, mida võiks jaguda nii uste sisse kui ka mujale seintele ja põrandale. Loomulikult on kasu ka korraliku firma resonaatori ja püti paigaldamisest. Abi on ka korralikest mootori patjadest.
Ise olen lasknud selliseid töid, mida pole viitsinud ette võtta, teha Pirita-Kosel FIE-na rabeleval Ennul (6238379). Tunnihind on taadil olematu ja haridust on piisavalt. Teeb kõiki mehhaanika töid aga ei keevita ega värvi. Seal käivad kõik kuulsamad Vana Volga omanikud. Jupid peavad endal kaasas olema.
Nikerdamist ja proovimist ning sättimist vajavad tööd tuleb igal Volga omanikul paraku ise ära teha, ka suurema raha eest ei ole Eestis spetsialisti kes viitsiks ja oskaks aretada kvaliteetseid ja innovaatilisi asju. Jutumehi on aga piisavalt nähtud. Selleks olekski Volga klubi vaja, siis saaks kambakesi juures targutada ja üksteiselt mõõtu võtta.
Tegelikult oli Volga uuest peast ikka päris vaikne auto oma aja kohta. Oma Volga lärmakuse üle mina küll ei kurda, aga võrreldes tänapäeva suurte ja korralike autodega on muidugi kisa küllaga. Mingist pisikesest indoneesiameeste seljakotist on minu Volga muidugi vaiksem ja pehmem.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#31

robi Kirjutas:Ülevaatuse väljatrukk:
CO% 0,26
CO2% 14,60
HC,ppm 38
O2% 0,84
Lambda 1,030

teine

CO% 0,22
CO2% 14,50
HC,ppm 75
O2% 0,84
Robert - kus sa mõõtmas käisid? Sellist kohta soovitaks küll kõigile! Nimelt ei saa ilma kat-ta mootori HC kuidagi nii väike olla - kuigi kusagil soome oopli-foorumis väitis üks mees, et oli mingi ca 90 peale saanud selle, on see ka enam-vähem ideaalvariant... See on fakt!
sinu väljatrükk näitab, et väljaheites põlemata kütuseosakesed pea puuduvad - teisisõnu, et mootor põletab kütust pea ideaalselt. Seda on madala surveastmega VOLGAmootorist veel eriti raske uskuda...

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#32

Jah Teet, ma ise ka imestasin, ülevaataja ka imestas, siis mõõtsime teist korda veel ja vat sihuke tulemus. Võimalik et analüsaator on pees, aga 90 pole minu teada küll mingi ületamatu number TTK diagnostikas aeti 1997 honda civic kuumaks ja siis saadi mingi 70 välja. See opel pole vast mingi verstapost. Ise käisin ülevaatusel paavli tänaval. Nii et palun väga, lennake peale. Kui tõesti midagi valesti on siis andke teada.
Vasta
#33

tahtsin näha millised su volgal on istmed aga enam ei avane see link kus need pildid olema peaks , ma tahtsin teada kas sul on sama sugused kui mul.M ul on igatahes nahk( arvatavasti tundmatu looma nahk- kunstnahk). Sellelt väikselt pildilt paisatavd olema samasugused, aga milline nende seisukord oli enne paigaldamist, kas on restaureeritud või on nii nagu on olnud. Ja üks küsimus veel: kuidas sa neid istmeid hooldad, kas määrid mingi vahaga ka. Ise olen määrinud armatuuril olevat nahka mesilas vahaga ja näeb kohe parem välja kui enne.
Vasta
#34

Istmed on minu teada kunagi eelmise liidu ajal pärnus taastatud, katteks punane kunstnahk. Ega pole otseselt hooldanudki, kuigi oleks targem seda teha. Tõnu Piiburilt sain punasest sametist istmekatted, esiistmel juba peal, ja suvel hea sõita, ei aja nii metsikult higistama. Ja lingi kohta niipalju, et see fotoonline server nöögib jah. Varsti sellel autol ka oma kodulehekülg
www.hot.ee/volgarent
Vasta
#35

Suvi läbi ja saab jälle natuke teemat täiendada. Kuna ühte juttu mitu korda ei kirjuta, panen siia lingi, kus auto projekt kajastub.

http://www.volga.ee/modules.php?name=For...topic&t=25
Vasta
#36

plokikaant ei pea madalamaks lihvima.

autoõpetuse tunnis oli jjust teema et mida tegid sigulli vennad?

pannaxe juurde teine plokikaane tihend...
Vasta
#37

doyou Kirjutas:plokikaant ei pea madalamaks lihvima.

autoõpetuse tunnis oli jjust teema et mida tegid sigulli vennad?

pannaxe juurde teine plokikaane tihend...
Olen kuulnud,et mitme tihendiga ei taha korralikult pidama jääda. Kipub jahutusvedelikku jms. läbi ajama.

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#38

doyou Kirjutas:plokikaant ei pea madalamaks lihvima.

autoõpetuse tunnis oli jjust teema et mida tegid sigulli vennad?

pannaxe juurde teine plokikaane tihend...

Mida sa sellega öelda soovisid?
Loomulikult ei pea.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne