Riga-5, 1968, taastatud
#21

(28-12-2011, 21:51 PM)Martti Kirjutas:  Kas selline tuulekoguja ennast reaalses elus tõestanud on? Mul nimelt kipub siiani täisgaasiga sõites mootor umbes 10 km sõidu järel kokku jooksma, kui õli ohtralt juurde valada siis probleem kaob. Kolb ja rõngad on sõitnud umbes 300km ja olid paigaldades uued. Mõtlen just seda kas asi on jahutuses või väheses läbisõidus?

See kokkujooksmise tunne käibki selle võrriga kaasas. Kuumeneb lihtsalt üle. Olen täheldanud,et kasutades vene õli Autooli 1:20 -le (seda kasutati ka vanasti) ei ole asi nii hull. Tossab,kuid kokku ei jookse. Selle tänapäevase moodsa saeõli kasutamine1:50 -le ei ole ikka hea. Pigem siis1:40 . Näiteks saab Druzba sae üsna kiiresti kokku lasta(1:50) . Selge on see,et bensiin pole ka enam see. Palju oleneb ka ilmast ja mehe raskusest ....Wink

Teemaalgatajale tänud võrri kordategemise eest! Kas see oli siis taastamine,ennistamine või kandis hoopis mingit teist nimetust,ei vähenda higi ja vaeva hulka. See jääb igaljuhul samaks.Smile
Vasta
#22

(28-12-2011, 22:40 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  See kokkujooksmise tunne käibki selle võrriga kaasas. Kuumeneb lihtsalt üle. Olen täheldanud,et kasutades vene õli Autooli 1:20 -le (seda kasutati ka vanasti) ei ole asi nii hull. Tossab,kuid kokku ei jookse. Selle tänapäevase moodsa saeõli kasutamine1:50 -le ei ole ikka hea. Pigem siis1:40 . Näiteks saab Druzba sae üsna kiiresti kokku lasta(1:50) . Selge on see,et bensiin pole ka enam see. Palju oleneb ka ilmast ja mehe raskusest ....Wink
Võrri aegadest mäletan, et kokku kippus see jooksma siis, kui sai sisse kallatud autodest näpatud bensiini (eks ta 93 oli kuna autod olid sellised.... ja vargusega polnud tegu kuna oma pere autod kõik Smile), vahet polnud mis õli ja mis vahekorras see segu oli. Samas 76-ga ei juhtunud kordagi ühtegi kokkujooksmist. Võrri puhul oli hea see, et jahtus teeservas maha ja sõit läks edasi. Samas liikus aparaat 93-ga ka paremini edasi. Mida tänapäeval tanklatest saab, teab vast vanajumal taevas... kui temagi (igatahes mitte 76-te.)

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#23

(28-12-2011, 21:51 PM)Martti Kirjutas:  Kas selline tuulekoguja ennast reaalses elus tõestanud on? Mul nimelt kipub siiani täisgaasiga sõites mootor umbes 10 km sõidu järel kokku jooksma, kui õli ohtralt juurde valada siis probleem kaob. Kolb ja rõngad on sõitnud umbes 300km ja olid paigaldades uued. Mõtlen just seda kas asi on jahutuses või väheses läbisõidus?

Päris tore on kuulda sekka positiivset tagasisidet ja asjalikke küsimusi Smile
Minu sõitmised käisid pooleks bensiiniga 76 ja 93. Nostalgitsedes ma mäletan aega kui isa tõi kord kolhoosist koju 200L vaadi 76-e, mille ma 1991 aasta suvel tühjaks sõitsin sellesama võrriga Smile - just siis sai ostetud uus D8E mootor. Õliks bensiini sekka käis avtool 1:20-le suhtes nagu ka raamat õpetab. Aga pärast seda aega hakkas 76 juba vaikselt tanklatest ära kaduma ja kodustes automobiilides kasutati juba kõrgema oktaanarvuga bensiini, mis siis ka võrri sattus.
Tagasi küsimuse juurde tulles said need tuulekogujad just preventiivselt ülekuumenemise vältimiseks pandud eelnevatest kogemustest igasugu aretamistega D4, D5 ja D6 mootorite kallal, millele me vennaga ka neid külge toppisime, kuna suveti käisime põllul ja sinna olid sellised 20km otsad. Igatahes see mootor pole mul kunagi üritanud kokku joosta ega mingeid sääraseid sümptomeid omanud. Väga truu loom oli ja loodetavasti on ka edaspidi. Sõit käis ikka ja alati täisgaasiga Smile
Vasta
#24

(28-12-2011, 21:51 PM)Martti Kirjutas:  Kas selline tuulekoguja ennast reaalses elus tõestanud on? Mul nimelt kipub siiani täisgaasiga sõites mootor umbes 10 km sõidu järel kokku jooksma, kui õli ohtralt juurde valada siis probleem kaob. Kolb ja rõngad on sõitnud umbes 300km ja olid paigaldades uued. Mõtlen just seda kas asi on jahutuses või väheses läbisõidus?
Igal juhul õigustab, kasutasin pea samasugust kogu oma võrrikasutaja elu jooksul (ca 4 aastat), probleeme polnud ka surveastme tõstmise ja 93-bensiiniga sõitmisega (muud ümberehitused loodetavasti temperatuurirežiimi ei mõjutanud).

Vasta
#25

Nonii, kuna üks ei saa ilma teiseta ja teine ilma esimeseta, siis tuli teine veel teha Smile Teine Riga-5 ja muidugi täpselt samasugune. Seega sobib siia teemasse küll. Baasmaterjaliks oli selline ülejääkide hunnik:

   

Kuna aega on olnud paar nädalat umbes selle hunnikuga pusida, siis tulemus on hetkel selline:

       

Hetkel on puudu ka detaile taga- ja keskjooksust, nii et kui kellelgi peaks miskit sobilikku üle olema selles vallas, võib soovi korral endast märku anda.
Vasta
#26

krt, kadedaks teedSmile
2 gaujat ja see erilisem Riga-5 (jämmud kodarad) ootab oma aega.[/align]

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#27

Niisiis on asi sealmaal, et koostamisel tekkis väike tõrge. Nimelt on 26" pöiad (või veljed, kuidas keegi end väljendab) võrreldes muu kaadervärgiga ikka liiga õnnetus seisus, et neid rataste koostamisse kaasata. Roosteuss on kroomi alla liigselt urge ja alasid teinud ning kuidagi ei söanda selliseid pöidasid kasutusse panna. Seepärast pöördun järjekordselt siinsete lugejate poole, ehk kellelgi on korralikke pöidasid kas eraldi või komplektselt rummudega pakkuda? Roostetäppe võib esineda, mida saab näiteks harjamisega eemaldada. Lähikonnas pole nii suuri vanne ka, kus tervet pöida kroomida või isegi kroomi eemaldada. Samas ei tahaks mingit megaraha nende pöidade elustamisele kulutada. Üle värvida pöidasid on ka alternatiiv, aga samuti mitte eriti ahvatlev...
Vasta
#28

Üks külm nädalavahetus selja taga ja soojas töötoas ka väike progress olnud. Nüüd siis mootor kokku lapatud ja uus vändapuks ja lisaks ka vändasimmer paigaldatud jne jne. Käiku läks palju uusi detaile, mille omavahel kokku sobitamine ja järgi aitamine üksjagu aega ära kulutas. Aga mootor sai selline:
           

Kuna pöidade probleem veel lahendamisel ja mõned detailid kesk- ja tagajooksust on tsinkimises, siis hetkeseis on järgmine:

       
Vasta
#29

Jälle üks tore asi valmis tehtud! Eks neil "Parmupillidel" ole ikka oma võlu. Kippusid ju asjad sedamoodi olema, et kui "vanamees" peale palgapäeva 125-se, 175-se või hoidku jumal, 350-se ostis, sai poiss vana sääreka endale.
Suve lõpuks oli see tihtipeale nii läbi aetud, et ootas paremaid päevi kiviaial või kuuri taga nõgestes. Pean sellega seda silmas, et need väikesekubatuurilised on tihtipeale üsna rasked taastada kuigi võivad tunduda odavate-ja masslevinutena. Jõudu tööle!
Vasta
#30

Aega veidi mööda läinud, sobilikud kummid leitud, algas asja edasine koostamine ja lõppes lähimineviku ühe päeva lõpus järgmises seisus:

       
       

Puudu on veel hetkel esitule reflektor, kuna miskipärast seda minu laterna komplektsuses ei esinenud, kuid see latern ei tohiks eriti haruldane olla, leiab. Külge said ka mittesobilikud, kuid "vene ajal" ostetud ja uued pedaalid. Õiged on hetkel eeltöötlemises, et üle kroomida. Külge on veel panemata esiporikale porikumm ja mootorile veokett. Kuna eriti neid jalgrattakette ei sallinud omal ajal, põhjusega, et võrr ikka noid alati propellerisse ära venitas, siis sai alati mopeedi ketti kasutatud, nagu ka nüüd oli plaanis seda teha. Paraku mingil imelikul põhjusel mopeedi kett ei sobinud sellesse komplektsusesse - jäi liialt lähedale porilauale käima. Mistõttu nüüd pean minema korraliku kitsa rattaketi jahile, mis sellele valule paremini vastu peaks, kui omaaegsed ketid.
Vasta
#31

Ei saa mitte vaiki olla. Nimelt tegi eile käsitletav, teine Riga-5, oma esimesed hingetõmbed Smile
Enne käivitamist sai peale ka kitsas veokett ja kontrollitud kuidas säde tekib. Minu suureks imestuseks oli see tugev, hele ja lai - see oli kohe esimene hea märk. Nende väikeste magneetodega sai ammustel aegadel mässatud ja ei saanud neist peale peenikese sinise niidi küünla vahele mitte miskit. Täiesti võimalik, et magnetid olid kutud ja kui tagasi mõelda, siis olid nad vastu staatorit ka käinud ja noh, teada värk, et termiliselt ja mehhaaniliselt saab magneteid kenasti rikkuda. Aga paremaid detaile siis miskipärast polnud, ega see eriti ei heidutanud ka ja nii nad jäid ning arvamus oli kujundatud Toungue

Peab mainima, et enda tehtud mootor sai üsna tihe, nii et alguses oli ikka veidi raske toda pedaalida, suutsin isegi parema pedaali vända otsast ära vajutada...eks vist selle tõttu neid omal ajal keevitati väntade külge - endal pole juhtunud kordagi midagi sellist. Osaliselt on asi ilmselt ka uuema aja pedaali võlli materjali kvaliteedis, sest tolle keere oli kuidagi üsna ära väntsutatud, samas vända sees puha alles...Nojah, igatahes väntasin alguses ilma küünlata mõned ringid ja siis küünal peale ja tuld...ja nii ta läks Smile Väga kena ja ühtlase käiguga ja esiti tundub, et vähe särtsakama iseloomuga mootor kui D8E esimesel Riga-5-l. Võibolla lihtsalt emotsioonide värk. Eks seda D5-e sai seesmiselt ka siit-sealt järele aidatud ja kevadel ole siis näha, kumb ärevamalt peenart kaabib. Seniks aga tuleb veel mõned puuduvad detailid leida ning käia pillidega lähitulevikus ARK-s ära registreerimas.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne