ZIS-127 saatus??
#21

PETSS Kirjutas:
keskealinevanur2 Kirjutas:On see üldse loogiline, et 1970 pluss-miinus aasta need bussid liine sõitsid?
Usun ,et oled ,Tallinna oma sõitis 73 aastani kindlasti.Vist seesama ,mis praegu taastamisel.

1967.-1969. aastatel olen 11-13 aastasena sõitnud mõned korrad Tallinna ja Mulgimaa vahet ZIL 127-ga liinil 67 Tln-Pärnu-Abja kui ka liinil 69 või 70 Tln-Paide-Viljandi-Valga. Nii et 1970-date algul võisid Valga-Tallinna liinil küll viimased ZILid sõita. Huvitav oleks teada saada mis liinil toimus viimane ZILi reis?
Kas on kellelgi aimu Võru Kultuurimaja LIAZ (ZIL)-158 saatusest???
Vasta
#22

PX03-68 Kirjutas:Kas on kellelgi aimu Võru Kultuurimaja LIAZ (ZIL)-158 saatusest???

Kuulnud justkui väiteid, et 90date algul müüdi Kuldses Börsis... Äkki keegi valgustab ?
Vasta
#23

Mulle teadolevalt sõitis see 127 täis 2miljonit.Ja aasta oli 73.Bussijaanmas toimus ka mingi vastvõtt.Juhtideks olid ´vist Eek ja Pille.Kasutaja 6631 teab asju kindlasi paremini.Ja veel 95 aastal seisis selline buss ka Pakri poolsaarel.Küll ilma akendeta ja üleni hall.Ju siis kasutas seda võitmatu Punaarmee (piiratud väekontigent piiramatus ulatuses EW territooriumil).
Vasta
#24

Hm, seda mäletan vanadest TjaT-dest kindlalt, et Eek ja Pille sõitsid Ikaaridega.
Vasta
#25

Ka siuke raamat nagu "Esimesest autost viimase voorimeheni" (1976) kirjeldab, et esimestena läbisid siinmail Ikarus 55el miljon kilomeetrit ilma kap.remondita juhid nagu Eek ning Pille - nende Ikaar saadeti veel Ungarisse tagasi ekspertiisi. Linnabuss Ikarus 66el olevat selle teoga maha saanud Uno Vainola. Aastat kahjuks ei mainita.

Aga olles kuulnud omaaegsete autojuhtide jutte, siis ega need sotsvõistlused a la "miljon km ilma kapremondita" alati tõele ei vastanud. Salaja keriti garaazinukas loendurit edasi, et see miljon kiiremini pärale jõuaks... Meenub kaevur Stahanov: tegi küll oma rekordi ära, kuid ülejäänud kaevandus jättis töö seisma, et ühele mehele kaasa aidata.
Vasta
#26

PX03-68 Kirjutas:
mrali Kirjutas:Teadaolevalt ostis SEBE ära.

1. aprillil 2007. asus see ZIS koos mitme varumootoriga SEBE kereremondi hoones ja ootas (ootab) oma järjekorda. Tema eelnev elu oli Leningradis, seejärel Kuusalu Kolhoosis, kus sõitis veel 1980-date esimesel poolel.

Selle bussiga olen saanud sõita küll. Reisijana muidugi, rooli olen keeranud ainult ühes aastakümnetetaguses unenäos. Selle bussi Kuusalu saaga jõudis lõpule 80-date lõpus, kui selle bussi juht ja hingeshoidja, tuntud vanatehnik, Hans Kurg pensionile läks. Buss vahetati Ikarus akvaariumi vastu. ZIS sõitis minedma omal jõul, kaasavaraks kaks MAZ poolhaagisetäit varuosi. Akvaarium toodi slepis, sest mootor oli kokku jooksutatud. Tol päeval valitses Kuusalu kolh töökoja territooriumil üldine matusemeeleolu.  
Vasta
#27

Suuremad huvilised on kindlasti jõudnud, aga mina jõudsin alles täna, võib-olla on kellelgi veel avastamisrõõmu http://www.sebe.ee/ZIS-127

Ford Granada
Vasta
#28

(17-06-2007, 22:46 PM)Mister X Kirjutas:  Ka siuke raamat nagu "Esimesest autost viimase voorimeheni" (1976) kirjeldab, et esimestena läbisid siinmail Ikarus 55el miljon kilomeetrit ilma kap.remondita juhid nagu Eek ning Pille - nende Ikaar saadeti veel Ungarisse tagasi ekspertiisi. Linnabuss Ikarus 66el olevat selle teoga maha saanud Uno Vainola. Aastat kahjuks ei mainita.

Aga olles kuulnud omaaegsete autojuhtide jutte, siis ega need sotsvõistlused a la "miljon km ilma kapremondita" alati tõele ei vastanud. Salaja keriti garaazinukas loendurit edasi, et see miljon kiiremini pärale jõuaks... Meenub kaevur Stahanov: tegi küll oma rekordi ära, kuid ülejäänud kaevandus jättis töö seisma, et ühele mehele kaasa aidata.

Kerimist pole kuulnud aga tean jutte sellest, et käidi Vilniuses ja Kaliningradis T-2 tegemas. Raha eest (odavalt) lasti sealsest rargist varuosad välja kirjutada ja ära vahetada. Sillad, mootorid, käigukastid jm lihtsam kraam. Oma pargis kasseeriti suured preemiad remondita sõidu eest.
(06-06-2007, 19:07 PM)keskealinevanur2 Kirjutas:  Võrreldes vanu pilte ja sobrades oma mälusoppides hakkab mulle üha rohkem tunduma, et mul on au olnud ZIS 127-ga sõita. Olen 1966. aasta väljalase, aga alla 2-3 eluaastat inimeseloom ju ei mäleta. Mis aastani need bussid töös olid? Sõit, kui see kõnealuse bussiga ikka toimus ja mu mälus pole eksitust, lähtus kindlasti Valgast, aga kuhu sõideti, seda ma küll ei mäleta. Bussi mäletan peatuses seismas ja mäletan sinna sisse ronimist; ülejäänut ei ole mälu kahjuks talletamisväärseks pidanud. On see üldse loogiline, et 1970 pluss-miinus aasta need bussid liine sõitsid?
Mul on au olnud selle ZIS 127 alla jäämisest napilt pääseda. Mina jalgrattaga värskelt kukkunu ja buss väljumas kurvist praeguse Märjamaa tankla juures. Vaevu jõudsin lohistada jalgratta teelt, jõud oli ikka täitsa otsas. Ca 1962.

Инвалид информационной воины.
Vasta
#29

Mis mootor sellel elukal üldse peal on? Mingi eriaretis spetsiaalselt selle bussi tarbeks või mõni laevamootor? 6,9 l, 6 silindrit, 180 hj, 2-taktiline 4-käigulise käigukastiga diiselmootor. No igatahes ülilahe, et selline buss säilinud on ja veel parem, et taastamisel!

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#30

Jaz-206, kuuesilindriline kahetaktiline diisel. Sama mootori neljasilindriline versioon oli peal varajastel Jaz-200 ja Maz-200 variantidel.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#31

(15-04-2010, 19:51 PM)Aspelund Kirjutas:  Jaz-206, kuuesilindriline kahetaktiline diisel. Sama mootori neljasilindriline versioon oli peal varajastel Jaz-200 ja Maz-200 variantidel.

A.

...ja mõningail kitsarööpmelistel veduritel. Tean seda häält. Põnev oleks kuulda, mis häält see buss teeb 100 km/h peal Smile
Vasta
#32

Olen kuulnud, et mingi rikkega (ei tea, mis nimelt) hakkas see mootor lõhkuma. Gaasipedaali ei kuulanud ja käis mootoriõli pealt, mida uhtis silindrisse ülelaadija (turbotaoline värk). Kehvad pidurid bussi kinni ei pidanud ja tuli suunduda pehmele põllule, kus ta lõpuks välja suri. Nii räägiti Mootoris neist bussidest.

Инвалид информационной воины.
Vasta
#33

Nende mootoritega olid ka jõujaamad, sellised töötasid Naissaarel ka. Ja selle lõhkumaminemise pärast olla neid ka tihti vahetatud ja kuskil 1990-date keskpaigas olid Naissaare metsaalused neid mootoreid täis. Äkki oli lõhkumaminek ka selle müütilise Jägala jõe ülelennu põhjuseks?

(Väike pettumus - kuskilt oli mulje jäänud, et meie 127 oli ka elektriülekandega...)
Vasta
#34

Miks juht siduri ei vajutanud?

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#35

(15-04-2010, 23:34 PM)Soobel Kirjutas:  müütilise Jägala jõe ülelennu põhjuseks?

Mis ülelennu?
Vasta
#36

(16-04-2010, 00:45 AM)denis23 Kirjutas:  Miks juht siduri ei vajutanud?

Siis olla kolvid lendu läinud, vähemasti hirm olnud.

Инвалид информационной воины.
Vasta
#37

Kas see mehaanilise pumbaga diiselmootori "lõhkumaminek" pole tavaliselt tingitud kulunud kolvigrupist ning et mingil hetkel võib mootor hakata siis karterist õhku saama.
Vasta
#38

selle Jägala jõe üle-lennust on olemas ka paar pilti,küll nad peagi ka foorumisse jõiavad,Kuusalus on saadaval kolm(3) uut jaz 204 mootorit.
Vasta
#39

(16-04-2010, 07:32 AM)Alts Kirjutas:  Kas see mehaanilise pumbaga diiselmootori "lõhkumaminek" pole tavaliselt tingitud kulunud kolvigrupist ning et mingil hetkel võib mootor hakata siis karterist õhku saama.

Konkreetne mootor peaks küll vist pump-pihustitega olema. Üldjoontes läksid mootorid lõhkuma sellepärast, et külmaga käivitades kasutati londi meetodit õhupuhastajasse. Tuli põletas aga ülelaadija tihendeid ja mingil momendil hakkas mootor läbi vigaste tihendite õli tõmbama ja siis... polnud enam suurt midagi teha. Oleks saanud kütuse kinni keerata- küll ehk oleks vaiksemaks jäänud. Samas peaks Maz- 200-l olema peal ka avariiseiskamissüsteem, ehk ka bussil?? Iseasi kas see suvatseb lõhkuma läinud mootoriga enam rakenduda või töödata.

Maz-200 vene väeosas. Tuttav vedas poolhaakega mingisugust pauku tegevat kraami ja mingisugune leitnant istus kõrval. Suundusid karpaatides mäest üles ja Maz oli vägevalt tõmmanud, jõu puudust polnud. Leitnant oli ikka kiitnud kui vägev mootor ja kui hästi tõmbab. Laskumisel aga ei soovinud "pull" enam järgi jätta seda vedamist. Lõpplahendusena lausus leitnant ainult: "Prõgajem"
Vasta
#40

(16-04-2010, 07:32 AM)Alts Kirjutas:  Kas see mehaanilise pumbaga diiselmootori "lõhkumaminek" pole tavaliselt tingitud kulunud kolvigrupist ning et mingil hetkel võib mootor hakata siis karterist õhku saama.

Õhk ju ei põle, miks siis autosid õhuga ei tangita. Asi ikka selles õlis, mis karteris. Kütuse kinnikeeramine lõhkumist ei peata. Ülelaadija loobib õli edasi silindrisse. Bussist väljahüppamine ka kõne alla ei tule, mõni magab, mõni ei seisa oma jalgel.

Инвалид информационной воины.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne