ZIS-127 saatus??
#81

Vinge, et vlmis. Sinna see Väravamehaanik kadunud oligi - nühkis bussi.
Lõpp käis suht. salaja. Kui Katrineholmi tegemisel valatud higiliitrid olid kõik foorumis uudistajatele lugeda, siis ZIS-st tea suurt midagi.

Ilus masin, ehk saab kord ka näpuga katsuda Smile
Vasta
#82

Päivää!
Kuna teema on ZIS-127 saatus, siis natukene on konkreetse bussi saatusest olnud juttu laias internetis http://sebe.ee/ZIS-127 ja vastav teemafoorum oli seekordseks katsetamiseks avatud vanatehnika.ee foorumis.
Soome sai valitud esimeste katsetamiste pinnaks põhjusel, et Eestis on bussidele kiiruse piiranguks 90 kilomeetrit tunnis, Soomes aga 120 km/h. Kuna tegu on keerulise ülekandega kiirliini bussiga, siis kolmas käik lõpeb kiirusel 50 km/h ja neljas algab alles 80 pealt. Normaalne ja mõnus sõidutempo saabub 100-110 km/h juures, seega on Soome lähim koht, kus selle bussiga normaalselt sõita saab.
Palume mitte solvuda, aga kui eestlased ei ole teedeehitusse ja liikluskultuuri piisavalt investeerinud, siis tuleb leppida ainult vanatehnika näitustel seisva bussi vaatamisega. Juulis esitletakse bussi Tallinna Bussijaamas.
Soomes on ka oluliselt suurem vanade busside huviliste sihtrühm, meil on ainult Regardman ja mõni sõber veel. Kui hästi läheb siis on oodata veel mõnda väga kaalutletud marsruudiga otsa ja siis saavad huvilised sellest ka teada.

PS Istmed on kõikidel ZIS ja ZIL 127 tüüpi bussidel kõrgete peatugedega. Esimestel mudelitel kahevärvilised ja hilisematel pruuni-lillelised. Raadio on bussil õige, ehk teisisõnu sama, mis Gorki tehase ZIM-il, sest volte on bussil 12 ja ZIS 110- kasutatud raadiot ei saanud kasutada, sest sellel on volte vaid 6.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#83

Kurb vaid, et Tallinna bussijaama esitluse eest ette ei hoiatatud ja asjast takkajärgi Postimees.ee kaudu teada sai...
Vasta
#84

ma sain justkui aru, et bussid on bussijaamas mingi paar nädalit vist suisa rahvale vaatamiseks väljas.
Vasta
#85

Kanal 2-st jäi kõrva kuni 17.juuli.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#86

Ülikõva töö! Lihtsalt mõttesse tuli selline küsimus, huvitav millist hinda sellise kaunitari eest oldaks maailmas nõus maksma, eurodes vast võiks summa olla 6-kohaline? Cool
Vasta
#87

Kuidas hinnata hindamatut? On materjalide väärtus, on ajalooline väärtus, on emotsionaalne väärtus.

Kellegile meeldiks see kilohinnaga EMEX'sse saata. Tema jaoks on väärtuseks kaal korda kilohind.

Veendunud bussiajaloolasele on ta aga hindamatu kui ainus restaureeritud ZIS-127.

Omaniku jaoks nähtavasti on väärtus suurusjärgus ostuhind pluss restaureerimiskulu + mingi emotsionaalne väärtus. Vanas rahas on see tõesti nähtavasti kuue nulliga väljaminek.

Ma ei ole küll veendunud, kas leidub seda rikast huvilist idapiiri taga, kellest Kanal 2 oma uudises rääkis. Et kes on valmis suvalise suurusega rahapakiga omanikku uimaseks viskama, et rariteet kindlasti sünnimaale saada. Minu teada Venemaal pole arvestatavat bussikollektsionääri, taastajad on seotud konkreetsete firmadega ja nende rahalised vahendid on piiratud. Tühja numbrikohaga allkirjastatud tšekki keegi lauale viskama ei hakka.

A.




Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#88

(06-07-2011, 00:40 AM)veix__ Kirjutas:  Ülikõva töö! Lihtsalt mõttesse tuli selline küsimus, huvitav millist hinda sellise kaunitari eest oldaks maailmas nõus maksma, eurodes vast võiks summa olla 6-kohaline? Cool

Hind rahaühikutes tekib asjale juhtumil, kui on täidetud kõik kolm järgnevat tingimust:
- eseme omanik on huvitatud selle müügist teatud rahasumma eest;
- keegi on huvitatud eseme ostmisest teatud rahasumma eest;
- eelnimetatud ostu- ja müügisummadel on olemas kattuvus.

Kõikidel muudel juhtudel ei saa me rahalisest hinnast rääkida. Mis puudutab konkreetset bussi, siis ei kehti siin juba kaks esimest tingimust - bussi ei restaureeritud müügiks ning vaevalt on nõus seda keegi ostma raha eest, mis kataksid kasvõi enamiku taastamise otsestest kuludest. Ja sama lugu on enamike taastatud vanasõidukitega.

Ütleksin, et sellel bussil on hindamatu emotsionaalne ja kultuuriline väärtus, sest teadaolevalt on tegu maailmas AINSA säilinud ZIS-127ga. Ja sellisena tuleb seda ka võtta. Müts maha taastajate suure töö ees! Tõsisel huvilisel on võimalik seda bussi ju nautida ka ilma omamata - ma usun, et nii see buss kui ka selle praegused omanikud-haldajad on õnnelikud, kui keegi temaga tellimussõite tellib - sellisteks retrosõitudeks see buss ju taastatigi.


Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 140 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 2021 mai keskpaigani oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#89

(06-07-2011, 11:40 AM)valdo Kirjutas:  Mis puudutab konkreetset bussi, siis ei kehti siin juba kaks esimest tingimust - bussi ei restaureeritud müügiks ning vaevalt on nõus seda keegi ostma raha eest, mis kataksid kasvõi enamiku taastamise otsestest kuludest.
Osula on ÄRImees ja neil on kõik müügiks. Ja maailm on pilgeni täis isegi suvalisi inimesi, kes suudaks misiganes rikkaimagi Eesti ärimehe dollaripakiga suisa surnuks lüüa. Alates suvaräpparist NY getost läbi kõva palliga totakateks pekstud briti jalgpallurite ja Vene mullatoiduks läinud (allilma)tegelaste järeltulijateni välja. Õnneks on kahe osapoole juhuslik kokkusattumine nii imeväike võimalus, mis on Eesti kui maailma totaalse ääreala õnnistus. Kui seesinane buss panna NY bussijaama, siis leiduks kohe sekunditega mingi koleräppar, kes just seda omale tahaks (ebay on mõttetu, kuna lugeda need ju ei oska), et see siis uues mõttetus räpivideos suure perssega neegritibide taustal õhku lasta... ja miljon USD pole küsimus.

Meie siin oleme enamusest maailmast OLULISELT kõrgema teadmiste tasemega ja võtame asju omaenda mätta otsast. Rääkimata automoto foorumi vanatehnikahuvilistest või koolipapadest Big Grin Meie jaoks on sellel bussil tohutu väärtus ja me räägime (isegi pooleli jäänud haridusteega kodanikud suudavad tänu kunagisele Nõukogude tugevale koolikorrale) selliste sõnadega, mille tähendusest pole absoluutsel enamusel maailma elanikest õrna aimugi. JA nii, meie õnneks, sedasorti asjad ka säiluvad.

Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#90

Minul ei ole eelöeldud arutlustele lisada midagi põhjapanevat. Aga tahaksin öelda midagi, mis on südamel. Ja hetk tundub just praegu kõige õigem olema.

Tahan lihtsalt avaldada suurt tunnustust neile inimestele, kes selle bussi taastasid. Samuti kõigile neile vanatehnikaharrastajatele, kes teevadki midagi ära. Minu jaoks on samavõrd austusväärne inimene nii jalgratta või mopeedi kui ka bussi taastanud inimene. Suurem asi avaldab lihtsalt suuremat muljet ning nõuab mõnevõrra rohkem tööd ja kannatust.

Teises järjekorras tahan avaldada tunnustust inimestele, kes viitsivad jännata vanatehnikaürituste korraldamisega. Samuti inimesi, kes koguvad infot, mälestusi ja kõrvaltvaatataja jaoks mõttetut kola ning jagavad oma teadmisi ja päästetud asju teistega heast südamest või minu pärast kasvõi raha eest.

Lõpetuseks tahan kiita ka neid inimesi, kes midagi otseselt ei taasta ega korralda, kuid hoiavad üldist huvi üleval külastades vanatehnikaüritusi ja kirjutades internetiavarustes. Vahel midagi mõttetut, enamasti ikka huvitavaid mõtteid.

Raha on kõigest ekvivalent millegi hindamiseks. Kõiki asju, emotsioone ja teadmisi lihtsalt ei saa ühele ekvivalentväärtusele taandada. Seetõttu otsigem pigem midagi muud.

Inimesed on erinevad. Ükski inimene ei ole täiuslik. Oleks üliinimlik nõuda, et üks inimene oleks hea ärimees teenimaks piisavalt raha, samas hea insener, et teha näiteks keevitustööd ja remontida agregaadid, omama head silma ja kätt värvitöödeks. Seejuures tuhnima raamatutes ja arhiivides leidmaks kõige õigemat infot. Ja kõige lõpetuseks tuleb ta taastatud sõidukiga rahva ette ning korraldab ühe vinge ja meeldejääva vanatehnikaürituse. Rääkides seejuures täiesti mõistlikku ja arusaadavat juttu, mitte upitades enda isikut.

Õnneks Eestimaal on mõned inimesed sellele täiuslikkusele jõudnud üsna lähedale. Nimesid ei nimeta, sest oleks väga piinlik, kui ma unustan kellegi nime.

Enamus meist aga oskab mingit konkreetset asja teha hästi või vähemalt keskpäraselt. Seegi on vajalik - kõik ei saa olla olümpiavõitjad. Minule meeldivad kõik vanatehnikahaarrastajad, kes on ausad ja hea südamega ning teevad seda mida lubavad. Selles hobis tuntakse tegijaid nende tehtud tööde, mitte õhkuloobitud sõnade järgi.

Ma olen õnnelik, et saan olla osake vanatehnikaharrastajate mõnusast perest justnimelt Eestimaal.

Indrek
Vasta
#91

Kõigepealt palun vabandust, et ei taibanud pressikonverentsist teada anda ka siinses foorumis. Plaanis oli panna näitus püsti ja bussijaama külastajatele vanu busse taustaks näidata. See et bussid sellist vastukaja meedias leidsid ei osanud higisemaski unenäos arvata. Senise bussiehituse vastukaja järgi võis oodata ainult kolme vanameest, kes tahtsid vanu aegu meenutada. Mina olen aru saanud, et moes on rohkem nagu individuaaltarbijatele mõeldud autod. Aga minu enesehinnang ei olnud adekvaatne.

Kummalisel kombel on sellel bussil raha maitse küljes, kuigi see on valmistatud töölisklassi ühiskonnale linnade vahel liikumiseks. Mistahes hetkel küsitakse minu käest, palju see maksma läks ja paljuga seda osta saaks. Tunnistan siis üles, et maksma läks selle restaureerimine sama suurusjärgu, mis sarnase otstarbega ja kõikide lisadega uue bussi soetamine. Seega täiesti mõistlik kulutus ühele bussidega tegelevale seltskonnale. Ja kuna tegemist on ennekõike reklaamprojektiga, siis üldiste turunduskäivete juures on samuti tegu mõistliku kaalutletud otsusega, kus on kokku viidud vanatehnika harrastamine, reisijateveonduse propageerimine ja ajaloo talletamine. Igasugu huvisõitudega ei ole plaanis hakata tegelema, sest üldiselt on sõidukulud vanal bussil ülisuured ja sihtrühm on piiratud. See muidugi ei tähenda, et sõite teha ei võiks, aga see ei ole eraldi eesmärk.

Loomulikult on selle ostmise vastu huvi üles näidatud ja pakutavad summad on olnud väärilised ja olnud ikka kehtiva raha kuue nulliga. Kusjuures soetamishuvi üles näidanud ei ole seotud vanatehnikahuviliste ringkondadega, samuti pole tegu eraisikute, ega ettevõtetega. See buss ei ole aga müüdavate asjade nimekirjas, sest müügil ei ole vähimatki mõtet. See oleks sama hea kui maailma parima viiuldaja tiitlile kandideerija müüks maha oma maailma parima viiuli, et osta odav viiul ja loobuda maailma parima viiuldaja tiitlist ning sellega kaasnevast summast, mis oleks ületanud viiuli eest saadava summa. Näide oli küll keeruline, aga põhimõte on selles, et pole erilist pointi müüa oma tööriistasid, kui käed jaksavad veel tööd teha (ja nii mitu põlve). Jutuks olnud mehed (kaasaarvatud mina) võivad ju olla suured ÄRImehed, aga äri objektiks on teenus, mitte esemed. Kui Eestis ja Euroopas ja eriti Venemaal tõuseb selle bussi demonstreerimise tulemusena huvi liikumise vastu bussidega, ja langeb aasiast autode pealevool, siis on võitnud nii looduskaitsjad, ühistranspordi propageerijad, ärimehed kui ka vanatehnikahuvilised restaureeritud vanade busside näol.

Tänada tuleb ka ajakirjanikke, kes meie väikese bussinäituse avamisel olid äärmiselt teadlikud ja asjatundlikud. Kõige pikemalt on juttu tehtud siin.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#92

Mis juhtus Zis 127-ga reedel?
Oli teine kaunis kurvalt end tallinnast mõnikümmend km eemal vaikselt puksiiriabi auto külge pookimas...

(14-07-2010, 21:10 PM)dad Kirjutas:  Ärilises mõttes jah, ei tasu Eestis peale nakotsi müügi ja raha vahenduse miski ära, kuid siiski on palju asju, mis käivad just entusiasmist ja kestavad üle põlvkondade.

Parimat, Geoloogide parun, Tambets
Vasta
#93

Tänan kõiki huvilisi! Hooaeg tundus hakkavat läbi saama ja mõtlesin veel enne talve Tartu maanteel paar kiiremat otsa uhada. Paraku lasin, rahvapäraselt öeldes, mootori kotti. Aga pole hullu, terve talv on veel ees, võtame mootori maha ja alustame uuesti otsast peale.
Paraku on tõesti nii, et kui võrrimehel jookseb keps kotti, siis lükkab käe kõrval koju, aga bussijuht peab arvestama asendusbussi ja raskeveoki puksiiriga. Kurvaks ei saa kumbagi varianti pidada, pigem ikka vahvaks võimaluseks vanatehnikaga tegeleda. Kevadel näeme jälle, siis on ZIS 127 nii vanade kui uute vanabussidega rivis tagasi.

Oli tore vanatehnikaüritus!

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#94

Tõnu, kust võetakse selline positiivsus?
Kui mul mõni säärane tagasilöök tuleb, siis mina seda küll nii stoilise rahuga ei võta ja nii roosades värvides näe...

Aga igastahes - jõudu-jaksu ja kajasta, kui viga defekteeritud!

(14-07-2010, 21:10 PM)dad Kirjutas:  Ärilises mõttes jah, ei tasu Eestis peale nakotsi müügi ja raha vahenduse miski ära, kuid siiski on palju asju, mis käivad just entusiasmist ja kestavad üle põlvkondade.

Parimat, Geoloogide parun, Tambets
Vasta
#95

Sihuke pilt:

http://www.oldmos.ru/photo/view/49851
Vasta
#96

Respekt. Vanasõna, et "Tõeline sportlane ületab ja üllatab oma tehnikat ja seda ka nädalavahetuseti" sai teoks :-)
Ja veel, kuna meil on talveralliks valmistumise käigus tekkinud mõned täiendavad küsimused just rasketehnika võimete ületamise osas, soovime Kuusalu eesrindlaste mant läbi astuda. Nö töise seminari vormis. Millal on oodata laupäevakut?

(30-10-2011, 22:25 PM)Väravamehaanik Kirjutas:  Tänan kõiki huvilisi! Hooaeg tundus hakkavat läbi saama ja mõtlesin veel enne talve Tartu maanteel paar kiiremat otsa uhada.
Vasta
#97


Sattus selline klipp silma alla. Jah, on nii üksikute filmidega, et nii osalevad näitlejad kui tehnika on 'kultussümbolid' Big Grin

http://www.youtube.com/watch?v=MqhHOWTj6q4

Люди и звери (1962)
Режиссер: Сергей Герасимов Сценаристы: Сергей Герасимов, Тамара Макарова Операто...р: Владимир Рапопорт Композиторы: Арам Хачатурян, Павел Чекалов Актеры: Жанна...See more

Vasta
#98

Sirvides fotoalbumit Nõukogude Eesti 1940-1960 hakkas sealt pildilt nr 112 "Väga tihe on autobussiliinide võrk" silma buss, mis peaks olema zil/zis-127. Samas pole seda pilti ksf väravamehhaaniku postitustest-teemadest ei siin ega teistes foorumites nagu läbi käinud. Sarnaselt TAK lehel oleva pildiga on
bussil marsruudiks Tallinn-Leningrad aga erinev on bussipargi number parema esitule juures - 133 (või 155?), registreerimisnumber (esimesed kaks numbrit 15) ja lisaks on stange alt näha lisatulesid. Midagi oleks nagu tehtud ka ninal oleva embleemiga (fotot on retušeeritud?).
       

...
Vasta
#99

Fotonegatiiv. Ümberpildistused liiklusvahenditest Haapsalus ja Läänemaal 20. saj algusest kuni 1950ni.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Ford Granada
Vasta

FB-s silma jäi üks pilt
   

...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne