Uusi raamatuid: Autoajastu fotoalbum
#1

Jõuluvana oli kingikotti pistnud ühe toreda raamatu, mis kannab pealkirja "Autoajastu fotoalbum". Tegu siis sellise teosega:

[Pilt: R130192.jpg]

Raamatu sissejuhatus ütleb: "Tehnikaajaloo seisukohast on 20. sajand murrangulise tähtsusega. Tehnika kiire arengu tõttu on toimunud ülisuured muutused inimeste suhtluskäitumises. Lühenesid vahemaad ja kasvasid kiirused. 19. sajandi lõpus välja töötatud sisepõlemismootor ning sellele järgnenud auto leiutamine tähistas maanteetranspordis revolutsiooni algust, ehkki esialgu ei ennustanud uuele leiutisele eluõigust peale mõne üksiku fanaatiku mitte keegi. Ometi läks just vastupidi.

Maanteemuuseumi töötajate poolt koostatud fotoalbumi eesmärgiks on tutvustada viimase 115 aasta jooksul toimunud olulisemaid autoajastuga kaasnenud muutusi ja arenguid Eestis. Rohkem kui 140 fotost koosnev album on jagatud kolmeks erinevaks ajaperioodiks. Iga ajaperioodi sees vaadeldakse konkreetsele ajastule iseloomulikku keskkonda ja sõiduvahendeid. Raamatu keskmes on inimene oma muutunud käitumise, harjumuste ja vajadustega."

Ühtlasi on ka see sissejuhatuseks 2014. aastal debüteerivasse samanimelisse Maanteemuuseumi väljapanekusse.

Esimesed muljed on väga postiivsed. Pildid on üldiselt huvitavad ja suurepärases kvaliteedis. Fotode valik on samuti üpris mitmekesine ja peaks rõõmustama laia lugejaskonda.

Raamatus on ka mõned puudused, väike ülevaade neist.

LK 32: Foto on dateeritud 20-ndate aastatega. Inimeste riietust arvestades on see pigem I maailmasõja eelne periood.
Lk 34 ja 35. Tõldautodeks peeti pigem kinnise kerega sõidukeid.
Lk 42: raudteefoorumi abiga õnnestunuks avarii koht ja aeg täpselt identifitseerida.
Lk 47: See pole BMW Dixi, vaid BMW 3/15 D2. Ametliku mudelinimena oli Dixi kasutusel vaid auto esimese põlvkonna juures (D1).
LK 56: Teehooldaja sõiduk ei saa olla 40-ndate aastate esimesest poolest. Mootoril on selgelt loetav kiri "Irtõš". Neid abimootoreid hakati kasutama 40-ndate teises pooles, pärast II maailmasõda.
Lk 60: Tegu on Eesti mootorispordi ajaloo seisukohast olulise fotoga. Nimelt on tegu Julius Johansoni Buick'iga, mis parajasti sõidab Monte Carlo rallit 1929. aastal. Kui ma õieti mäletan, siis oli see foto tehtud Poolas, kus Johanson ja kaassõitjad olid hädas suurte lumetormidega.
LK 67: Parika raba fotol on näha taustaks olev tank, mis oli uppunud tee äärsesse kraavi. Minu teada peaks maanteemuuseumil olema ka üks lähivõte sellest, ehk tasunuks seda kasutada selles kontekstis?
LK 89: Koolilapsed on ekskursioonil mitte Rõngus, vaid Rõuges. Vähemalt nii väidab fotol endal olev kiri.
LK 95: Volga Tallinnas: Tegu on ühega prototüüpidest, mis käis Tallinnas 1955. aastal. Sama pilt ilmus ühes toonases päevalehes.
Lk 100: Pildil on lahti taga oleva Moskvitši kapott, seega ei tasuk pildiallkirjas rääkida ülekuumenevast sapikast.
Lk 103: Pildil on tavaline Moskva tehase Moskvitš, kas mudel 408 või 412. Ei ole minu arust IE, viimane tähis jäi moderniseeritud Iževski tehase mudelitele.
Lk 105: Roman Bertelovi raamatus on see foto olemas. Valge auto ET-800 elektra abil on foto dateeritav 1970. aastaga, mitte 60-ndatega nagu fotoallkirjades.
Lk 106: See on Iz-350, mitte Iz-49. Ära tuntav puuduva tagavedrustuse ja esihargi poolest.
Lk 110: Ratas pildil on M-72H(N).
Lk 113: Populaarsed olid kõik Jawa'd, mitte ainult 250'sed.
Lk 115: Fotol on Zis-155, mitte elektribuss Zis-154.
Lk 134: Lennuvälja remont. Lennuväli oli remondiks kinni 1982. aasta mais.
Lk 143: Väga varajane Vaz-2101. Numbri järgi otsustades 1970 või 1971.
Lk 146: Zaz 966 ja 968 olid sama kerega. Erinevus oli vaid välistes plekkides. Nii on tõdemus, et 968 oli ruumikam kui ta eelkäijad, vaid pool tõde. Ta oli küll ruumikam kui muhk, kuid sama ruumikas kui 966. Viimasega oli erinevus eelkõige võimsamas jõuallikas.
Lk 150: See ei ole Moskvitš M-427, vaid Iz-2125. Kere tagaosa kuju annab selge vihje.
Lk 157: Esimene mootorratas on silindri järgi otsustades Jawa 250.

Mõned mõtted veel: kui juttu on autoajastust, siis võinuks teoses olla kajastatud ka sellised märgusõnad nagu autosport, Autom, autoteenindus, autolaenutus, autoinspektsioon jne. Raamatu sisu järele otsustades polnud neid aga lihtsalt olemas. Võinuks ära mainida selle, kuidas Eestis bensiini tehti (märksõna Estolin). Ikkagi siinset autokultuuri puudutav samm. Sõnagi pole juttu vanatehnikaliikumisest või II maailmasõja eel toimunud sõidukite rekvireerimisest (mille tulemustest on suurepärased fotod EAG galeriis ksf! Valdo kogust. Või busside ehitamine Eestis, esimene autonäitus? Tartu autoremonditehas on nähtaval ühe pildiga, Tallinna vormelitest pole aga sõnagi...

Teisalt: müstilise Laz'i või Tuula asemel toodeti konkreetse mudelitähisega masinaid. Oli selleks siis Laz-697M või Tuula T200. Muuseumi koguteos võiks olla neis asjus võimalikult täpne.

Samuti võinuks raamatu struktuuri ja piltide valiku väga põhjalikult üle mõelda. Ehk siis just sellest aspektist, kuidas fotod auto lugu Eestis jutustavad. See, et alustatud sai teedeehitusest ja hobuvankritest on väga hea mõte. Sealt edasi peaksid pildid aga iseloomustama auto ja tema ümbruse muutumist ajast. Näiteks on ju Tallinna linnamuuseumis olemas suurepärane foto esimesest Eesti autobussist, see sobinuks nende kaante vahele suurepäraselt. Ka Benz Velo foto sobinuks siia kaante vahele kui kohalik esimene auto. Või siis sõitma jäänud CLEMENT-PANHARDi olemasolevat tükkide pilt. Veelgi suurem õnn olnuks leida tolle sõiduk õige foto (mille häguversioon erinevates allikates olemas on).

Kokkuvõttes vajanuks too raamat üht asjalikku toimetajat, kes käinuks selle loomise erinevate etappidega kaasas.

Aga eelpool olevast kriitikast hoolimata on see siiski raamat, mis võiks kuuluda ühe kohaliku autoajaloo huvilise raamaturiiulisse.

Saadaval parimates poodides, hind veidi alla 20 tugriku.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#2

Kurb kuulda,et jälle on tehtud üks raamat,mis kubiseb igasugustest vigadest. Arvestades asjaolu,et tehnika areneb jõudsalt edasi...Wink,kuid jah.........
Kas poleks siis võimalik praegusel kiirel tehnikaajastul teha kiire vigade parandus?
1.Näiteks korjata kõik valesti trükitud raamatud kokku ja teha uued täpsed.
2.Trükkida väikene lisa raamatukene,kus siis kõik valesti trükitud asjad kirja on pandud.
3.Torgata siis selline "vigade parandus" igale müüdavale raamatule vahele.
4.Kes juba raamatu saanud,võiks siis ka omale "täiendatud variandi" hiljem saada.

Kurb on muidugi see,et sellised asjad juhtuvad. Veel kurvem on aga see,et noored loevad ja vaatavad sellist ebatäpset raamatut ja võtavad seda kõike tõe pähe. Segadust kui palju.
Ei ole seda raamatut näinud ega lugenud.

Häid Pühi raamatu koostajatele!
Vasta
#3

Ümber trükkida teda pole vaja. Lihtsalt on mõningad puudujäägid (millest osad on minu subjektiivne arvamus). Ja neist hoolimata on tegu toreda teosega.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#4

Võibolla tuleks siis igal mehel,kes raamatu soetab,leitud viga käepäraste vahenditega ise korda ajada. Käärid,liim,teip,igasugused markerid ja rollerid..... Ja kui mõni viga ei leiagi,ei tulegi parandust teha.....Big Grin
Vasta
#5

Ka minu kingikotti jõudis see raamat, koos koostajate pühendusega ...
Ehkki pole ise selle trükise valmimisega otseselt seostud, siiski kommenteeriks paari märkust
(25-12-2011, 14:55 PM)Aspelund Kirjutas:  ...
LK 56: Teehooldaja sõiduk ei saa olla 40-ndate aastate esimesest poolest. Mootoril on selgelt loetav kiri "Irtõš". Neid abimootoreid hakati kasutama 40-ndate teises pooles, pärast II maailmasõda.
...

olen selles veas süüdi, uurinud ja puurinud seda suurendust ja pole suutnud seda nime sealt välja lugeda, aga kuna selline abimootori lahendus sakslastele väega tüüpiline oli, siis julgesin sellise dateeringu fotole välja pakkuda.

(25-12-2011, 14:55 PM)Aspelund Kirjutas:  ...
LK 67: Parika raba fotol on näha taustaks olev tank, mis oli uppunud tee äärsesse kraavi. Minu teada peaks maanteemuuseumil olema ka üks lähivõte sellest, ehk tasunuks seda kasutada selles kontekstis? ...
neid fotosid on meie kogus tõesti terve rida, miks see valiti ei oska mitte öelda, vist kvaliteedi pärast aga ka just tee olukorra näitamiseks.

(25-12-2011, 14:55 PM)Aspelund Kirjutas:  ...
Lk 103: Pildil on tavaline Moskva tehase Moskvitš, kas mudel 408 või 412. Ei ole minu arust IE, viimane tähis jäi moderniseeritud Iževski tehase mudelitele.
Kuna tegu on minu oma autoga ja ise pildil, siis julgen vaielda - tegu on Moskva tehase (AZLK) masinaga, eksportvariant, mis oli Soomest mingil põhjusel tagasi tulnud ja passis oli tal kirjas 408IE, toodetud 1971, 408 mootor ja 412 kere, ida-saksa kandilised tuled, sinine jne
(25-12-2011, 14:55 PM)Aspelund Kirjutas:  ...
Lk 105: Roman Bertelovi raamatus on see foto olemas. Valge auto ET-800 elektra abil on foto dateeritav 1970. aastaga, mitte 60-ndatega nagu fotoallkirjades....
Siin olen seisukohal, et koostajad on korrektse fotoallkirja pannud: 1960. aastatel KONSTRUEERITUD väikeveokid, võib-olla oleks sõnastus võinud olla täpsem.

(25-12-2011, 14:55 PM)Aspelund Kirjutas:  ... Lk 134: Lennuvälja remont. Lennuväli oli remondiks kinni 1982. aasta mais.
seda 1982. a. kinnitab ka fotoallkiri asfaldilaoturi Titan soetamisest sel aastal.

Võib-olla on tehnikahuvilistele lihtsalt arusaamatu see topeltallkirjadega albumi stiil, kus esialgu antakse vihje perioodile tüüpilisest ja siis peenemas kirjas räägitakse konkreetsemast asjast.
(25-12-2011, 14:55 PM)Aspelund Kirjutas:  ... Lk 143: Väga varajane Vaz-2101. Numbri järgi otsustades 1970 või 1971...
nagu allkiri ütleb, osteti Moskvast 1971, foto daatum määramata

(25-12-2011, 14:55 PM)Aspelund Kirjutas:  ... Lk 150: See ei ole Moskvitš M-427, vaid Iz-2125. Kere tagaosa kuju annab selge vihje.
ei julge foto järgi küll nende vahet selle rakursi all tuvastada, ennem usun perekonna juttu oma auto mudelist Rolleyes
P.S. Nagu alati on kiire ja seda sain kõrvalt jälgida, kui oli vaja leida ja skaneerida fotosid ... sellest ka mõned ebatäpsused nagu mainitud 89 lk. Rõuge-Rõngu (ilmselge näpukas), ehkki siin ma ise näen suuremat viga selles, et seda lend-lease Fordi on nimetatud trofeemasinaks (sai sellele tegelikult ka koostamise ajal tähelepanu juhitud, kuid ju läks kiiruga neil see meelest).

Ka oli koostajatel oma kontseptsioon, millega mina kursis ei ole. Nt minu poolt toodud fotodest läksid käiku just need, mida mina pidasin väheolulisteks.
Samas annan need märkused kindlasti edasi.

Muuseumi poes peaks antud teos olema müügil mõnevõrra odavama hinnaga kui 20 uut eesti rubla.

Rain Rikas
Eesti Maanteemuuseumi peavarahoidja
rain.rikas@mnt.ee
Vasta
#6

Tänud täpsustuste eest. IE osas on asi siis selge.

IZ-2125 kohta
Reaalselt näeb masin välja selline (vaata tagaosa kuju):
[Pilt: ks4.jpg]

Moskvitš-427:
[Pilt: Moskvitch_427.jpg]

Minu arust on raamatu fotol siiski Iževski Moskvitš oma iseloomuliku tagaosaga.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#7

Pean taas kord tunnistama, et Iževski autotehas külvab oma toodanguga endiselt segadust Moskva autotehase toodangu määratlemisel. Selguse mõttes teen ettepaneku nimetada Iževski tehases toodetud autosid tulevikus Ižkvitš-ideks ja Moskva tehases toodetud autosid endiselt Moskvitš-ideks.
Vasta
#8

(26-12-2011, 08:05 AM)Mufff Kirjutas:  ... teen ettepaneku nimetada Iževski tehases toodetud autosid tulevikus Ižkvitš-ideks...
Vaata, kunagi õndsa Ljonja aegadel peale auväärt marssal Ustinovi surma nimetati Iževsk ümber Ustinoviks. Tegin siis ka ettepaneku hakata neid masinaid Ustinovitšideks kutsuma, ei saand asja Big Grin


Rain Rikas
Eesti Maanteemuuseumi peavarahoidja
rain.rikas@mnt.ee
Vasta
#9

Iga tehnikaajalugu käsitleva üllitise ilmumine (eriti veel Eestis) on kiiduväärt sündmus, kahju vaid, et vastsündinu väikeste iluvigadega on. Igal juhul kiitus tegijatele, loodan, et Rain ütleb tänusõnad edasi!
Kahjuks ilmub täiesti ilma vigadeta raamatuid haruharva. Mõni puuduv täht või koma kusagil teksti sees ei omagi väga suurt tähendust, hullem on asi siis, kui sisse lipsavad faktivead, eriti veel teatmikesse või kroonikatesse. Sealt hakkavad vead edasi kanduma ja varsti on neid kõik kohad täis.
Seepärast kiidusõnad ksf! Aspelundile, et ta neile puudustele meie tähelepanu juhtis! Aga äkki peaksime ksf! Talupoeg Toomase nõuannet kuulda võtma ja üritama selliste vigade vastu võidelda? Üks võimalus oleks siinsamas foorumis: püüda lehekülgede kaupa üles märkida kõik vead nagu Asp seda juba tegi, kõik küsitavad kohad koos selgeks vaielda ja siis lõplik vigade parandus mustvalgel vormistada. Siis saaks tõepoolest iga huviline selle kokkuvõtte soovi korral välja printida ja oma raamatu vahele pista (või õigele kohale juurde liimida nagu ksf! TT soovitas). Seda infobaasi saaksid kasutada ka maanteemuuseumi töötajad järgmise raamatu koostamisel.
Miks sellest nii pikalt rääkida? Sest vigadel on omadus hakata paljunema ja varsti on neid kõik kohad täis. See on nagu nakkushaigus. Olen väidelnud ajakirja TM toimetusega Eesti soomusautode nimede õigekirja teemal ja minu ainsateks argumentideks olid autodele maalitud nimed, sest pea kõik muud allikad (alustades entsüklopeediatega ja lõpetades ajalooraamatutega) väitsid hoopis midagi muud, sest need olid tsiteerinud ebatäpset algallikat.
Mul on kodus riiulis ilus raamat vormel 1 ajaloost. Paraku kubiseb see vigadest, ebatäpsustest ja vasturääkivustest. Sellest on ülimalt kahju, sest tegemist on pea ainsa eestikeelse vormel 1-teemalise andmepangaga. Seega võetakse seal kirjutatud faktid ja "faktid" kõik tõe pähe. Ja katsu sa vastu vaielda...
Kas üritaksime koos vigade vastu võidelda?
Vasta
#10

Eks paljuski on asi kinni toimetajas. Kas ta on materjalist üle või mitte. Näiteks Ants Prometi raamatu tagakaanel on kümme aastat vale sünniaeg. Kelle viga?

Või sees foto, kus pildiallkirja uskudes kaks Eesti vormeliehituse esiklast on kõrvuti Pirita ringrajal (aga reaalselt Ojaküla-Vanamõisa rajal)...

Et esikaanel on udupildiks kihutav Ervin Valla (seda Ants Prometist rääkivas raamatus) on juba eraldi teema... Ants ise küll oli sellega rahul, Ervin on tema suur sõber.

Muidugi vahel pole ka viga toimetajas vaid autoris endas. Üks hiljutine motoajalugu käsitlev raamat koosneb kaasaegsete hinnangutel peamiselt soovunelmatest ja väljamõeldistest. Ja kui toimetaja autoriga kaasa mängib, pole midagi teha...



Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#11

See on selge,et vale vasta tuleb võidelda ja jälgida,et raamatutes liigseid vigu poleks. Muidu tulebki lõpuks pudru......
No võiks siis uue teema teha. Näiteks:

Kui näed viga või valet,siis kirjuta siia!

Ja selle teema alla võiks siis kirjutada kõik,kes midagi märkavad siin AMF-is või mujal miskit ,mis ei klapi või on puhta vale......
Muidugi ilukirjanduslikud jutud ja nende väikesed valed võiksid jääda siis tähelepanuta......Wink Aga suuremad apsakad tuleks vaielda õigeks! Lp.kogujal on siin õigus,et vale hakkab paljunema. Proovida ju võiks. Vähemalt on mida järada....Big Grin
Vasta
#12

(30-12-2011, 19:15 PM)Aspelund Kirjutas:  Et esikaanel on udupildiks kihutav Ervin Valla (seda Ants Prometist rääkivas raamatus) on juba eraldi teema... Ants ise küll oli sellega rahul, Ervin on tema suur sõber.

Tuttav teema aga võidelda sellega on mõttetu, sest trükitud valet tagasi ei kutsu, internetis on veel võimalik parandusi sisse viia. Õnnetult surnud kolleegi pildi asemel oli tuntud lehes minu pilt ja trükilehte see jäigi.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#13

(30-12-2011, 22:34 PM)aavu Kirjutas:  
(30-12-2011, 19:15 PM)Aspelund Kirjutas:  Et esikaanel on udupildiks kihutav Ervin Valla (seda Ants Prometist rääkivas raamatus) on juba eraldi teema... Ants ise küll oli sellega rahul, Ervin on tema suur sõber.

Tuttav teema aga võidelda sellega on mõttetu, sest trükitud valet tagasi ei kutsu, internetis on veel võimalik parandusi sisse viia. Õnnetult surnud kolleegi pildi asemel oli tuntud lehes minu pilt ja trükilehte see jäigi.

No kõige tähtsam on see,et elus ikka oled ja siin meiega koos lobised ...Big Grin
Aga jah,eksimise puhul ei vabandata ega parandata. Kraaksu palju tahad...
Vasta
#14

Selge see, et trükitut parandada on raske, enamasti võimatugi ja me siin foorumis kohe kindlasti maailma ei muuda. Asja mõte oleks pigem selles, et tekitada mingisugune infopank, kus trükikirjanduse suuremad apsud registreeritud ja parandatud. Esiteks annab see võimaluse enda valduses olevas raamatus esinevad vead ära märkida/parandada, et ise nende ohvriks ei langeks. Teiseks, annab see mingisuguse pildi trükisest endast, selle autorist/tõlkijast/toimetajast ja võimaldab ehk mõnel meist enne ostu asja veel veidi kaaluda. Ja kolmandaks annaks see vähem kompetentsetele foorumikaaslastele hea võimaluse oma teadmisi täiendada. Oleme ju kõik mingil elualal ebakompetentsed ja siis kuluks tark mees taskus hädasti ära. Kui ma näiteks mingit motika- või võidusõiduteemalist artiklit/raamatut uurin, oleks hea, kui ksf! Asp istuks kõrval, sest tema teadmised neis valdkondades on minu omadest mäekõrguselt üle. Paraku on Viljandi ja Kuressaare vahel nii palju maad, et selline unistus enamasti unistuseks jääbki. Aga kui Asp oleks selle artikli/raamatu enne "üle käinud", võin ma seda üllitist juba hoopis rahulikuma südamega puhta kullana võtta.
See oleks asja mõte minu arvates...
Vasta
#15

(30-12-2011, 22:45 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  
(30-12-2011, 22:34 PM)aavu Kirjutas:  
(30-12-2011, 19:15 PM)Aspelund Kirjutas:  Et esikaanel on udupildiks kihutav Ervin Valla (seda Ants Prometist rääkivas raamatus) on juba eraldi teema... Ants ise küll oli sellega rahul, Ervin on tema suur sõber.

Tuttav teema aga võidelda sellega on mõttetu, sest trükitud valet tagasi ei kutsu, internetis on veel võimalik parandusi sisse viia. Õnnetult surnud kolleegi pildi asemel oli tuntud lehes minu pilt ja trükilehte see jäigi.

No kõige tähtsam on see,et elus ikka oled ja siin meiega koos lobised ...Big Grin
Aga jah,eksimise puhul ei vabandata ega parandata. Kraaksu palju tahad...

Siinkohal pean selgituseks lisama, et Ants Prometi raamat "Unustatud unustamatud viiekümnendad" ei ole päris autobiograafiline, vaid annab ajastu võidusõidust pildi. Ja mitte kõik fotod ei ole autorist, kes ise ka piltide valiku teostas. Paluks seda teemat eksimise valguses mitte arendada.
Raamatu väljaandnud organisatsioonina võtab EMSA vastutuse autori vale sünniaasta osas.
Vasta
#16

Arvestades EMSA puhtsüdamlikku ülestunnistust ja tema hindamatuid teeneid kodumaa tehnikaspordi ning selle ajaloo uurimisel, jäädvustamisel ja populariseerimisel teen ettepaneku Ants Prometi sünniaasta eksimus fikseerida, kuid selle süüdlane unustada.
Ja ka see juhtum kinnitab, et selline üleüldine vigde andmebaas oleks meile kõigile vajalik...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne