RS-09 esisilla pukside mõõdud?
#1

varuosakataloogid on eriti lühikese kirjeldusega - puks.
Eestikeelne raamat räägib balansiiri puhul tekstoliitpuksidest, käändtelje vertikaalkronsteini puhul aga sama lühidalt nagu kataloog. Et seal on puksid. Ja kogus, et neid on kaks või neli.
Ei ühtegi mõõtu.
On kellelgi mõõdud/joonised ka olemas?


Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#2

Tere.
Mõõtsin oma järgitehtud pukside mõõdud ja sain sisediameetriks 38mm, välisdiameetriks 48mm ja puksi pikkuseks 40mm. Paika neid pole proovinud panna, seega 100% pead ei anna. Need siis käändtelje (püstise osa) puksid, mõlemal pool kaks.
Vasta
#3

minul 37,2 seest ja 47,8 väljast.
Tekstoliitpuksi puhul poomine ei tapa, aga pronkspuksi puhul lõtk päris korralikult.
Seepärast tunnengi huvi, kas on ehk jooniseid.

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#4

Kuna on tehnikaalane foorum, siis peaks mõõtmine selge olema.Ka detailid on olemas mida mõõta.Kui originaale ei ole, tuleb ikkagi treiali juurde minna.
Vajadusel võin aidata nii treimisega kui mõõtmisega.
Vasta
#5

Et ma natuke ikka tehnikast jagan.
Mõõtmise osas auväärt (vist täna juba kadunud?) Rusalepale Tehnikaülikoolis ka eksami andnud...
Ehk et tänud õpetuse eest.
Kahjuks on elus ka päris mitmed korrad treialite vahet joostud ja sealtki omad kogemused/laksud saadud.
Ebays-s müüb keegi tekstoliitpukse 38/48/40
Küllap see mõõt siis õige on, hõõritsaga vast lõplikku mõõtu.
Balansiiri mõõdud on veel lahtised, aga soetasid internetiavarustest ka (väidetavalt) remondimanuali koos joonistega, kui see ükskord kohale jõuab, äkki sealt leiab?


Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#6

Siis võivad mõõdud õiged olla küll, said suvel vanarauda läinud silla pealt mõõdetud, paika lähevad ehk järgmine suvi. Infoks veel, et teha said puksimaterjalina kasutatavast plastikust (nimeks võis olla ftoroplast), igatahes Tartus HPM müüs erinevates läbimõõtudes pulkadena. Treipingis oli töödeldav. Ja vanal sillal metallosadel kulumisjälgi polnud, pukse ka peaaegu polnud. Teist küsitud osa ei õnnestunud lahti saada, mõõte endalgi huvitav teada. Mäletan veel, et neil puksidel olid seesmisel pinnal määrdekanalid (sooned) ülevalt alla.
Vasta
#7

(05-01-2012, 23:04 PM)hajameelne Kirjutas:  Ja vanal sillal metallosadel kulumisjälgi polnud, pukse ka peaaegu polnud.

Balansiiri võll on väga heas seisus, sisemõõduga probleeme pole.
Pole veel jõudnud balansiirist endast pukse välja võta, tea, mis seal all on.
Käändteljed aga on kõik valiku-alused (päris mitu kandidaat-vrakki reas lahti võetud) üsna arusaamatus seisus - tekstoliitpuksid on ühest küljest ära ja käändtelje võll ise roostene.
Proovin kõigepealt hellalt puhtaks saada ja siis saab ka koonilisust hinnata.

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#8

Nohjah, niipalju siis puksidestSad
Käändteljed on ju esiratta rummu sisse mineva "poldiga" orgaaniliselt ühendatud ehk siis üks tükk.
Sai alguses võetud plaan lasta puksid teha, mitte hankida originaale.
Mõte siis selles, et käändtelgede "hoidjad" on ju kulunud ja ehk õnnestub koordinaatpingis augud taaskord ümmarguseks/suuremaks saada ja siis algupärase puksiga ei pärja.
Aga nüüd on peavalu - puhtakslihvitud käändtelg on ellipsis alumise puksi kohapealt ja puhasmõõduks saaks ca 34 mm. Ülevalt pöördhoova nuut aga on ca 38 mm. Ja plinder.
Ei ole võimalik ju ajada 34 mm siseauguga puksi üle 38 mm tähitud teljeotsa.
hetkel on varuvariandiks vaadata üle kokkuhangitud sildadest teised käändteljed, aga pole eriti optimistlik.
Ebay.de ka ei müü uusi käändtelgi.
Igaks juhuks - on kellelgi ideid?

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#9

Lõhikuga plastpuksi jälle ajad. Metallpuksil pead vastaspoole ka pikisoone tegema. Rehkendamist on et asi tihe saaks. Majandi aegu sai peale keevitatud ja mõõtu treitud. RS`l on isegi tsentriaugud olemas, teeb ülespaneku lihtsamaks.
Vasta
#10

Toetaks Ksf! pen.skar´i teist arvamust. Keevitaks peale ja treiks maha. Traadiga jaokaupa keevitades saab ellimineerida ka hirmu, et miskit kõveraks tõmbab. Elektroodkeevitus on treipingile natuke kõva närida ja termopingeid rohkem. Tõenäoliselt vahet küll pole, aga ise teeks nii.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne