[marti184]

Kõige suurem šhokk käntsakäimise juures tsikliga ongi ju tegelikult see \"oi krt, ma annan nüüd endale peksa kui ma midagi enda tsikli juures ära lõhkusin\"

[Kärnataja]

hehehee...tglt ongi nii. Paned kärna ja siis ise kähke püsti ja tsikkel püsti et kas sellel ikka kõik korras on. See et endal pea lõhki ja käed verised on juba teisejärguline:yes

[Erka]

Mul endal juhtus nii...

Panime Deltaga kahekesi. Olin just enda tagu hammaka süsteemi ümbet teind ja teed olid märjad...
Lasime u:50.-. Äkki tõmbas keti maha, ja siis olime külili maas... masin libises edasi...
Tagajärjed: Esirehv ja tagurehv olid vähekene kõverad, käigukang oli kõver ja lenksud kõverad... Kõik sai lõpuks korda...
Muidu talvel saand ka muidu nn:esineda. Küll jää jalgealt ära kadunud jne...Juhtub hulematki..

[mopeedur]

mul on bmxiga ika kõvasti kõvemaid kukkumisi olnud kui mootoritega ja siis on ka tõesti (kuna mu ratast on peale mu mopeedi mu parim sõber) niiet kohe kui rääkimis ja nägemisvõime taastub esimene küsimus närviliselt alla asfaldile vaatavale sõbrale kas mu ratas läx katki.. :p

[Olaf]

Oli üks äge juhtum kunagi ammu sõbra võrriga, jooksin tööle ja kui tahtsin jalga ülevisata siis lõin jalavastu pakiraamil olevatr korvi ära ja ise lendasin siis perseli maha ja punna pani rahulikult oma 10m ise edasi enne kui külili käis. siis veel selline trikk et tulin kovorovetsiga ja asjal nagu ikka mitte ühtegi pidurit ei olnud ja oli vaja üks järsk pööre teha aga kiirus oli nii 70 pööramise hetkel ja siis sai koos tsikliga tehtud üks karm õhulend teelt alla aga imekombel jäin koos masinaga püsti (tsiklil oli vedrusutus ka kinni kiilunud) ainult et mootor suri välja, sellid siis eemalt olid seda vaatanud ja ahhetanud, lisaks on veel dnepriga korviga koos tagurpidi sõites niisama lolli tehtud ja siis ükskord juhtus nii et masin oli matsust külili maas nii et korv taevapoole, üks sõber istus sell hetkel veel ka korvis, muidugi on neid juhtumeid veelgi olnud

[oldmoped]

a) kaheksakümmnendate keskel juhtus selline asi, et krossikaga (täpselt ei mäleta, vist oli krossiminsk) tagarattapeal sõitu harjutades ei pidanud lenksu kinnitus vastu ja lenksud jäid mulle kätte... ratas sõitis veel paarkümmend meetrit ja kukkus siis ilusasti vaikselt ümber... aga kätte jäänud lenksud lõid mul vahepulgaga esihambad välja...

b) 1998 talvel õnnestus 500cc KTM\'iga töökoja hoovis esimest lund proovides (piike ei olnud veel alla pannud) niimoodi kukkuda, et väike näpp jäi lenksuotsa ja maapinna vahele... 2 nädalat ei mahtunud näpp kindasse ja on siiani kergelt kõver.

[IZJU2]

v6ib sülitada 3x üle 6la et seni õnnex kukkumisi pole olnud. Üks kord aga oli selline lugu, et mingi 30-40 km/h peal just peale liikuma hakkamist peal viskas minu Jupil keti maha. Jupiteril teatavasti jookseb kett suletult oma korpuses(tagumisel rattal). Kett kiilus selles kitsas korpuses kinni ja järgnes teatavasti tagaratta blokeerumine. Kõik see toimus n6nda äkitselt, et reageerimiseks polnud aega. Minu õnneks kulgesin ma sirgjooneliselt, aga mis oleks juhtunud siis kui kiirus oleks olnud kahekordne või kui ma oleks parasjagu kurvi läbinud...:wow

[nasa13]

Niimoodi kirjutas: IZJU2
v6ib sülitada 3x üle 6la et seni õnnex kukkumisi pole olnud. Üks kord aga oli selline lugu, et mingi 30-40 km/h peal just peale liikuma hakkamist peal viskas minu Jupil keti maha. Jupiteril teatavasti jookseb kett suletult oma korpuses(tagumisel rattal). Kett kiilus selles kitsas korpuses kinni ja järgnes teatavasti tagaratta blokeerumine. Kõik see toimus n6nda äkitselt, et reageerimiseks polnud aega.

Mul juhtus täpselt sama jama, kui parajasti kiirendasin hetkel 3.käiku, oli just 100-110 sees, tsikkel käis ühest teeäärest teise ja loopis üksjagu. Õnneks suutsin püsti jääda.

Kord sai kahekesi tsiklil oldud, mõõda karjamaadevahelist lõiku sõidetud, ka kuskil 100-110 (üle saja oli küll) ja esitule pirn läbipõlenud, õhtuhämarus. Viimasel hetkel nägin mingit uut üle tee veetud okastraati ja tõmbasin meelega külje maha, et ehk libiseb alt läbi. Muidu oleks kõri läbi kah olnud... pidama sain (külili lohisedes just traadi all).

Kunagi sai ühel maateelõigul sõidetud öösel mõõda sirget osa ja pidi ainult ootama, et peateemärk eemalt ei paistaks (märg maantee ja võssakasvanud liiklusmärk), muidu oleks vaja kähku hakata pidurdama. Oli näidu järgi hetkel 140 km/h kui äkki nägin märki ja jäin hiljaks... siis lihtsalt arutlesin mõttes, kuhu maanduda: ees oli ristuv maantee, kus veel üks KAMAZ vilksatas mööda , kas püüda sihtida väikesele jalgrajale võsa vahel, mis paistis olema võimalus, teine variant lihtsalt võssa. Valisin võsa... muud midagi, esiamordid kõverad ja jube tegu tsikkel kätte saada. Siis märkasin, et kui oleks jalgrajale sihtinud, siis seal oli varjatud betoonpost
:keersilm . Seega, võssa sõit on üks ohutumaid optione.

Niisama üle olen küll tsikliga lasknud, ei jõua ülesse loendadagi. Üks koomilisem lugu oli, kui võtsin peale sissesõitu gaasipiiraja maha ja siis unustades hetkel selle tõiga, sai 1/2 gaasi asemel rohkem vajutatud ja tsikkel pani alt minema kui keravälk, sõitis veidi omaette ja plartsatas külili. Mina muidugi eemal ise kummul teepeal ja sõpradel lõbu laialt.

[Raigo]

mis sikkel sul see on et nii hästi edasi läheb ?

[klaabu]

mina õppisingi oma esimese minskiga nii sõitma, et isa pani jää peal kaheksat sõitma. valus ta algul ju oli...

suuremaid prahmakaid pole olnud, väiksemaid küll. suunad katki jne. ükskord läks küll napilt. pääsküla rabas on need sirged sõjaväe teed, mis lõpmatult auke täis on. sõpradega sai seal tihti hulgutud. kuigi veel seda kanti ei tundnud, pidi ju sõpradega sammu pidama. need aga teadsid iga kuradi auku. mina aga lajatasin 80-ga laugesse auku ja sellest välja tulles viskas mind ülesse, kiivrinina käis vastu esituld ja jalad olid tagantvaatajate sõnul peast kõrgemal olnud. tükk aega olin sellises asendis kõlkunud, aga õnneks vajusin ikka õigele poole.

eriti naljakas oli aga ühe soomlasega. müüsin talle ühe planeta kolme. lube tal küll polnud, aga väitis, et sõita oskab. kuressaarest oli see 30 km eemal ja läksin talle siis seda viima. lugesin sõnad peale, et masin suht raske ja pidurid viletsad. noogutas aint ja palus mul näidata, kuidas masin käima panna. astusin siis 300 m eemal olnud bussipeatuse puule, kui äkki vuhises vana must mürinaga mööda ja kruusateel otse T-kurvi, kust algas sisuliselt soo. pidama ta muidugi ei saanud ja suras põlvesügavuses vees paarkend meetrit sinna kõrkjatesse. terveks jäi sunnik, aga siklit vedasid küll traktoriga välja:lol

[nasa13]

Niimoodi kirjutas: Raigo
mis sikkel sul see on et nii hästi edasi läheb ?

Tavaline JUP-5, mis sai uhiuuena ostetud ja hoolikat sissesõitu 2800 km tehtud. Pärast sai kanalite ääred üle vaadatud ja muidu suht orig. mootor.

Liatud: kui lõtkud on kõik normis ja hästi häälestatud mootor, siis läheb küll suht hästi edasi. Pidin korduvalt demoma, kuidas kahekesi peal olles 2. käiguga 110 ja osutijagu peale, sisse võttis.

/kui veel mõnda vene ratast hankkida, siis ilmselt JUP-i eelistaks/

[Raigo]

kas käib ilusti ?

[nasa13]

Niimoodi kirjutas: Raigo
kas käib ilusti ?

Enam mul seda ratast pole. Lihtsalt sai lõpuks \"põhjalikult läbi pruugitud\"

[harley]

mul sõber rääkis kuidas kunagi nooruses olid vist ural-idega mingit hüpet üritand teha...üsna järsk olevat olnud...teised minskitega ja muu säärasega ilusti üle hüppand...see vend kes uraliga oli, tollel olevat üks püta jukerdand nii et vahepeal töötab ja siis jälle ei tööta...tol momendil kui sõitma hakkas oli tsikkel ühe pütaga liikunud..ja just kui masin hakkas trampliini ületama..lõi järsku teise püta ka järgi...ja kadus alt nagu stakera vastu puud...mees ise kuskile põõsasse oli lendand, tsiklil esiratas ja hark vanarauda läx

[PRIITO]

Niimoodi kirjutas: marti184
Kõige suurem šhokk käntsakäimise juures tsikliga ongi ju tegelikult see \"oi krt, ma annan nüüd endale peksa kui ma midagi enda tsikli juures ära lõhkusin\"

Nii ta kipub olema :yes

[PRIITO]

Kord sai kahekesi tsiklil oldud, mõõda karjamaadevahelist lõiku sõidetud, ka kuskil 100-110 (üle saja oli küll) ja esitule pirn läbipõlenud, õhtuhämarus. Viimasel hetkel nägin mingit uut üle tee veetud okastraati ja tõmbasin meelega külje maha, et ehk libiseb alt läbi. Muidu oleks kõri läbi kah olnud... pidama sain (külili lohisedes just traadi all).

Kunagi sai ühel maateelõigul sõidetud öösel mõõda sirget osa ja pidi ainult ootama, et peateemärk eemalt ei paistaks (märg maantee ja võssakasvanud liiklusmärk), muidu oleks vaja kähku hakata pidurdama. Oli näidu järgi hetkel 140 km/h kui äkki nägin märki ja jäin hiljaks... siis lihtsalt arutlesin mõttes, kuhu maanduda: ees oli ristuv maantee, kus veel üks KAMAZ vilksatas mööda , kas püüda sihtida väikesele jalgrajale võsa vahel, mis paistis olema võimalus, teine variant lihtsalt võssa. Valisin võsa... muud midagi, esiamordid kõverad ja jube tegu tsikkel kätte saada. Siis märkasin, et kui oleks jalgrajale sihtinud, siis seal oli varjatud betoonpost
:keersilm . Seega, võssa sõit on üks ohutumaid optione.

Niisama üle olen küll tsikliga lasknud, ei jõua ülesse loendadagi. Üks koomilisem lugu oli, kui võtsin peale sissesõitu gaasipiiraja maha ja siis unustades hetkel selle tõiga, sai 1/2 gaasi asemel rohkem vajutatud ja tsikkel pani alt minema kui keravälk, sõitis veidi omaette ja plartsatas külili. Mina muidugi eemal ise kummul teepeal ja sõpradel lõbu laialt.

Kas sul püksid ära ei kulunud, kui sa 110 pealt maha viskusid ja edasi lohisesid? Või olid spets püksid. Või lihtsalt nahast? Pean kaa endale siis igaks juhuks midagi sellist varuma.

[nasa13]

Niimoodi kirjutas: PRIITO
Kas sul püksid ära ei kulunud, kui sa 110 pealt maha viskusid ja edasi lohisesid? Või olid spets püksid. Või lihtsalt nahast? Pean kaa endale siis igaks juhuks midagi sellist varuma.

Hoidsin tsikli lenksust kinni ja lohisesin leegitoru ja jalaraua peal... tee oli rohkem liivane ja peene kivi klibu. Midagi hullu ei juhtunud. /suht pehme kattega tee).

[PRIITO]

Njaa... selline asi vajab harjutamist vist... ja mul pole erilist soovi iga päev kruusa peal oma leegikaid kriipida. Aga sellega mina küll toime ei tuleks, ma arvan. Seda asja peaks õppevideona vaatama, igati teretulnud.

Oot, sul olid siis ikka laibakad ka masinal? Pidid olema ju. Mudu oleks vasaku jala ää retsind ju? Siis on mul selline kogemus siiski olnud- muru peal.:???:yes

[riho]

Minu parim kukkumine oli kuskil aastal 1995. Rattaks oli Minsk. Oli värskelt veidike vihma sadanud ja kõik teavad, et siis jäävad kiirendustest eriti hästi jutid kruusa tee peal näha. Sõitsin mööda kruusateed, mille alt läks risti läbi päris suur kraav. Just enne seda kraavi oli tee peal paras kurv. Läbisin mina siis seda kurvi nii kiiresti kui sain (pakun, et kiirus midagi 50 kanti) ja jäin ise üle õla tagasi vaatama, et kas tõmbas ikka korraliku juti maha, samal ajal aga kaldusin ise tee serva ja just selle kraavi koha peal sõitsin juraki teelt välja (ehk teiste sõnadega, risti kraavi). Meeles, et ratas kadus kohe kuhugi alla ära ja kraavi vastaskalda maapind lähenes suure hooga kiivri klaasile kuni sellega kokku puutumiseni. Läks hästi tookord, tänasin jumalat, et kiiver ikka peas oli (aasta varem olin teinud ilma kiivrita raske avarii), lõin ratta käima ja ukerdasin kuidagi kraavist välja. Imekombel ei olnud rattaga kah midagi juhtunud.

Teine tragikoomiline kukkumine meenub veel varasemast ajast sääreväristajaga. Säärekal ei olnud millegipärast peal siduriketaste poolset kaant. Vaja oli käia lehe järgi ning sinna ma siis suundusingi. Lehe kätte saanud, õnnestus mul kuidagi säärekat ühe käega nii käima lükata, et säärekas läks käima, kukkus küllili ning siduri poolsed hammasrattad jäid ülespoole. Ise kukkusin muidugi sinna sääreka otsa ning jalas olnud dressipüksid olid hetkega ribadeks tõmmatud!

[overspeed]

Suurematest kukkumistest:
Oma esimene hüpe ikka, sellesama väikse mopikrossaga, mis avatariks on. Olin ise ka väike. Motamees näitas vörriga ette, mina oma mopiga siis järgi, aga täie kiirusega (noor, rumal ja esimest korda). Maandusin kuidagi poolviltu külili. Tulemus: kerge kohkumine.

Vanemas eas sai kord selle 250 ccm suzuki krossikaga maanteele mindud, et 1 pütt tühjaks söita (oli seistes täis jooksnud, ning madalatel pööretel turtsus). Kuid 5. käiguga täiel kiirusel otsustas korras olev pütt \"kokku joosta \" ning tagaratas momentaalselt plokkis. Selle pääle muidugi kohe ei tulnud, et sidurit tömmata. Taga ratas lohisedes kiskus ühte külge ette, ning siis järsku viskas teise ette: selle tulemusel lennutas minu üle sarvede maantee killustikule (önneks märg) rulluma. Näha oli ainult tsikkel-taevas-tee-tsikkel-taevas-... Kui siis löpuks uuesti püsti sain, kohe tsikkli juurde kraani kinni keerama. Siis kontrollisin luid endal, ning siis hakkas vaikselt šokivalu kaduma. Pealmisest nahast olid ilma jäänud köik kehal olevad nukid(puusad, pölvad ja küünarnukid) Kiiver hoidis peavigastustest ja kindad jätsid randmed puutumata.

Talvel lumme kukkuda on pehme, jääle valus, kuid ei kriibi nahka maha.
Ning kui järsul mäkketöusul krossikas poole pääl välja sureb, siis alla libiseda just eriti mugav ei ole.