Hobujõu ja hobujõu vahe väikemootorite puhul(vene vs lääne toodang)?
#1

Ennast ja veel vähemalt paari kaasvõitlejat siinpool huvitab järgmine küsimus;
-kas omab keegi kogemust vene statsionaarmootorite(näiteks UD-1/2, Zid, Umz) jms pakutavate hobujõudude ja lääne päritolu väikemootorite hobuste võrreldavuse kohta?
Kas on tegu ligilähedaste näitajatega või on ühed hobused teistest üle?Cool
Vasta
#2

Hobujõud on hobujõud ja oleneb süsteemist kuidas mõõdetud on.
Variandid on SAE ja DIN ning vahe pole suur, jäädes paari protsendi sisse.
Mingi aeg veel muudeti metoodikat ehk vanasti mõõdeti ilma abiseadmeteta ja
nüüd koos abiseadmetega aga mis abiseadmeid sel Ud mootoril ikka on.
Suur pluss Ud mootoril on sidur, mis ei lase välja surra ja seega on see saele näiteks sobivam.
Suurem vahe on ilmselt pöördemomendis ja vastupidavuses lääne mootori kahjuks.Samas on Ud mootori surveaste madal ja põlemiskamber suur ja seega kütuse erikulu suurem aga see vahe on minimaalne.
Kui on tegu kantava seadmega on kaal miinuseks aga kui paiksega siis plussiks sest vibratsioon väiksem.
Muidugi see jutt ainult korras mootori kohta.
Vasta
#3

Hobune jääb ikka hobuseks...... Vahe on selles,et üks hobune tugevam kui teine... Mõni veel kõverate jalgadega ja meie keelest aru ei saa...... Big Grin
Vasta
#4

(31-01-2012, 23:40 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Hobune jääb ikka hobuseks...... Vahe on selles,et üks hobune tugevam kui teine... Mõni veel kõverate jalgadega ja meie keelest aru ei saa...... Big Grin

Hobustega asi vähe lihtsam. Päris mitu tuttavat hobusekasvatajat, kes küsimise peale nõus pidama loengu erinevate tõugude eripäradest...Toungue


(31-01-2012, 23:33 PM)2715 Kirjutas:  Hobujõud on hobujõud ja oleneb süsteemist kuidas mõõdetud on.
Variandid on SAE ja DIN ning vahe pole suur, jäädes paari protsendi sisse.
Mingi aeg veel muudeti metoodikat ehk vanasti mõõdeti ilma abiseadmeteta ja
nüüd koos abiseadmetega aga mis abiseadmeid sel Ud mootoril ikka on.
Suur pluss Ud mootoril on sidur, mis ei lase välja surra ja seega on see saele näiteks sobivam.
Suurem vahe on ilmselt pöördemomendis ja vastupidavuses lääne mootori kahjuks.Samas on Ud mootori surveaste madal ja põlemiskamber suur ja seega kütuse erikulu suurem aga see vahe on minimaalne.
Kui on tegu kantava seadmega on kaal miinuseks aga kui paiksega siis plussiks sest vibratsioon väiksem.
Muidugi see jutt ainult korras mootori kohta.
Teoorias nõus. Vene mootoritega ka suht palju tegelenud.
Ei leia kusagilt infot vene mootorite pöördemomendi jms kohta, et võrrelda saaks... Ainult hobujõud välja toodud.
Ja loomkatseid pole ka teha võimalust olnud.
Küsimuse mõte iseenesest selles, et endal ja ka paaril tuttaval erinevatel jõumasinatel(iseehitatud traktor, saag, motoblokk) olevad vene mootorid kas hingusele minemas või nõrgavõitu ja sai siin alternatiivide peale mõeldud.

Vasta
#5

Vanasti ei antud momenti tõesti.Küll aga anti pöörded suurima võimsuse korral
ja sealt saab momendi välja arvutada.Hobujõud x 5252 / pööretega = pöördemoment naeljalgades(lbs-ft).
Vasta
#6

(01-02-2012, 19:51 PM)meli666 Kirjutas:  Venelane on pannud aga ausalt kirja, et mootori pidevvõimsus on mitte vähem kui 5 Hj.
Täitsa nõus, aga kui palju tal siis nendes nälginud lääne hobusekronudes rammu olla võiks? Nii huvi pärast.
Ühes teemas koorus välja, et venelane on maha viksitud (oh imet, jälle!) meerikamaa mootori pealt, millel olla 8 HP. Kas siis võime öelda, et MB-1 on lääne standardi järgi 8 heppa?

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#7

Venelastel on arvestatud kehva koostekvaliteeti, mistõttu keskmisi hj on vähem märgitud. Mingis kunagises tehnika ja tootmise numbris katsetati lada 1200 mootoriga, mis ametlikel andmeil 62 hj. Valitud juppide kasutamisel saadi sellest kätte ligi 80 hj. Tegemist ei olnud tuunimisega, vaid lihtsalt hoolikalt koostatud mootoriga.
Vasta
#8

Arvutasin siis pisut ülaltoodud valemi järgi ja sain vähemalt enda jaoks väga huvitavad tulemused.
Kui ma nüüd asjast õieti aru sain, siis peaks näiteks mu enda hoovinarri liigutav Zid-4,5 oma 520 kuubikuga olema võrdväärne vastane jõu poolest 8hj 240 kuubikulisele honda kloonile.Big Grin
Ja kahesilindriline UD oma 8hj ja 490 kuubikuga jääb napilt alla 340 kuubikulisele 11hj honda kloonile.
Ja MB-1 mootor oma 316 kuubiku ja 5 hj-ga suht samasse auku 200kuubikulise 6,7hj honda klooniga.
Kuigi ega see nö paberi peal võimsuse arvutamine kõige täpsem ole...
Ja venelaste paberites kirjas nominaalvõimsus, teistel maksimum...
Vasta
#9

Venes antakse jah püsivõimsus ja sellega võid arvestada.
Tippvõimsus on kindlasti suurem.
Pigem siis töömahu järgi otsida siis ei saa petta ehk.
Vasta
#10

Oeh... Hobujõud ei ole 1 meetri kõrguse hobuse jõud 1 minuti jooksulToungue

Teooria selle taga on keeruline, kuid proovime esialgu lihtsamalt.

Nii hj kui kW arvututatakse justament nende ülioluliste pöördemomendi njuutonmeetrite pealt. Võimsus kW on pöödemomendi Nm ja nurkkiiruse rad/s korrutis. Ning tasub meeles pidada, et pöördemomendi graafik ottomootoril on järsult tõusev (või pöörtete vähenedes, siis vastavalt langev), mistap väike muutus pöörklemissageduses muudab palju saadavat pöördemomenti (mis omakorda muudab võimsust).

Misasi on püsivvõimsus? Seda terminit mina ei tunne.

Küll antakse Vene mootoritel nimivõimsus (see on võimsus maksimaalse pöördemomendi pöörlemissagedusel), lääne mootoritel maksimaalvõimsus. Kui nimivõimsusel võib mootor töötada pea piiramatult, siis maksimaalse võimsuse pööretel enamasti mitte (tekib termiline ülekoormus, sest jahutus on ikka optimeeritud kuhugi madalamale).

Enamasti on pöördemoment seda parem, mida suurem on silindri läbimõõt ja vända raadius. Loomulikult mõjuvad ka toitesüsteemi tüüp ja juhtimisseadised, kuid nendega saab järele aidata (või täielikult rikkuda) väntmehhanismi omadusi.

Samuti tasub meeles pidada, et "sitkus" (ehk piisav pöördemomendi varu) ja "erksus" on pöördvõrdelised. Mida sitkem on mootor, seda kehvemini see pöördesse läheb. Siin teemaks olevail "statsionaarse" protsessiga mootoril (mootorilt eeldatakse stabiilsete pöörete hoidmist töötamisel) on oluline just "sitkus", mida on suurema mahuga mootoril naturaalselt rohkem...
Vasta
#11

MB-1 väändemoment seega päris karm? Cool

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#12

mul endal on vene mootoreid 2 tükki neid ud mootoreid . ja tahaks need maha müüüa et kas keegi oleks nõus ostma kas või varuosadeks.
need olid mul mb1 peale aretatud aga mootorite võimsus on liiga nõrk.
ja mul olid need mootorid veel t150 käivitusmootori karbussiga. selle karbussiga olid pöörded suuremad.
ja tiksus ka paremini aga rüüpas kütet väga palju.

ja nüüd mb1 seisab garaasiz ja kas keegi teaks kust saada originaal mb1 mootor. et sooviks ära osta.

ja mul pildid veel alles vene mootoriga kui veel mootor motoplokil peal oli. ja isegi võibolla video. et saatke kiri kui keegi tahaks näha pilte või videot.

andke teada kui kellegi on mb1 mootor . ma ostaks kindlalt ära.CoolCoolCoolRolleyesRolleyesRolleyesSmileSmileSmileWinkWinkWink
Vasta
#13

(07-02-2012, 14:38 PM)qwerty123 Kirjutas:  andke teada kui kellegi on mb1 mootor . ma ostaks kindlalt ära
Miks sa nii meeleheitlikult originaalmootorit tahad? Kas ei viitsi muud sobitada või on kindel kavatsus põkats originaalina taastada? Mõned mehed siin on selle mootori kurja vandudes minema visanud ja hiinaka peale pannud. Ei enam mingit keppi käivitusega. Tõmbad kahe näpuga ja tiksub nagu kell.
Ma ise jaman originaaliga edasi rohkem sellepärast, et raha põle.
Kui keegi pakuks originaali vastu töökorras ja sobiva võimsusega hiinakat, vahetaksin vist ringi küll.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#14

aga kui mingi lääne karbuss peale panna sest olen kuulnud et originaalid on täitsa jamad.
ja hiinakat osta ei saa sest pole ka raha.
mul ainult jätkub vene mootori jaoks.
ja ma arvan et kui mootorit natuke putitada saaks temast ka täitsa tiksuva kella.kõik on võimalik.



mul vene ud oli ka jama nende originaalidega panin käivitusmootori oma ja tiksus ilusti ja läks soojast peast esimese laksuga käima.
suvel külmast peast 3 või 4 laksuga. kui õnne oli sai 2 laksuga ka hakkama.
aga rüüpas palju.
Vasta
#15

(07-02-2012, 19:08 PM)qwerty123 Kirjutas:  ja hiinakat osta ei saa sest pole ka raha.
mul ainult jätkub vene mootori jaoks.
Küsiks huvi pärast, et palju see vene mootor siis maksab? Mina ntx ei tea.
Märkus karbussi kohta tegelikult õige. Sain ka hiljuti selle koha pealt targemaks. Keerasin prooviks seadekruvisid ja katsetasin. Pool pööret muudab masina käitumist ikka tugevalt. Igatahes hakkas paremini käivituma ega surnud enam lambist välja nagu varem. Rüüpama hakkas ka kohe rohkem. Smile Eks ta oli liiga lahjaks keeratud, nii et vaevalt käis. Selle eest tuli rammu kah juurde. Lumepuhur suutis vaid ühe korra ta välja suretada kui hooga lumevalli ründasin. Muidu annab enne kiilrihm järele ja hakkab libisema.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#16

näiteks soovis oli 55 eurot. selle ostan kohe kindlalt ära.
ja odavamat pole ma kusagil näinud. aga ma lootsin et äkki kusagilt saab odavamalt.
kui ma olin 3 aastane siis mul isal oli originaal mootor veel peal ja kurtis et annab tagasilööke.
et tõmbad käima siis kakub nööri tagasi ,sõrmedest lahti.
ja mõnikord päris valusasti.
aga ma ei tea kas teie mootoril ka selliseid probleeme olnud.

ja oli juba 2 .3 korda karbussse vahetanud et järjest läksid läbi.
tõmbavad täis ja igasugust jama sellega.
Vasta
#17

Jutt läheb juba teemast välja, siin rohkem hobuste võrdlus.
Aga lühidalt - jah MB-1 lööb tagasi ja nii et sõrmed 3 päeva sirgu(või konksus) kui ei tõmba piisavalt kiiresti ja tugevasti. Kahe käega on ok, ühega võib vääratada.
Mis mõttes karbuss läheb läbi ? See ju puhtmehaaniline vidin?
Täismineku vastu on filter.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#18

80kümnendatel ilmus minu vanavanemate majapidamisse ka MB1,hulga lisadega ja oli kasutuses 2000 alguseni.Tehes nii põllu kui vedamis tõid ja ka puude saagimist tuli ette.Iga suvi oli tõsine abimees.Vene süüte süsteem vahetas vanaisa mitmeid kordi.Lõpuks kui vanaisa muret mulle kurtis muretsesin sõbralt lääne muruniiduki oma(töötab siiani).Sajandi algul hakkas ka karburaator nöökima,ujutas üle,tekkisid käivitus probleemid.Läksin jälle vanale appi,originaal kollektori külge õnnestus ühendada karburaator K38(ära võetava ujukkambriga)Kuna karburaatori ava oli suunaga alt üles siis ujukikamber jäi pikali,välja aitas Tuula rolleri karburaatorilt võetud ujukikamber.Ja masin oli jälle liikvel.Vanaisa lahkus"paremaile jahimaadele"ja masin jäi kuuri alla lõplikult seisma.Nüüd 8aastat hiljem tekkis mul vajadus sellise abivahendi järgi ning masin sai jälle päeva valgele aetud.Õli vahetatud kütus paaki ja käivitama.Mõned tõmbed ja olid esimesed paugud,veel mõned tõmbed ja mootor käis.Nüüd on masin mulle tõsiselt abiks olnud.
Käivitub hästi,tõmbad vaikselt üle surnud seisu ja uus kiire tõmme.
Kuna mootor on juba pikk tööiga seljataga siis vajab aega ajalt õli lisamist,kuid ta siiski töötab siiski üsna hästi. Big Grin
Vasta
#19

Minu MB1 on mind teenind sellest ajast kui ta 660rbl. maksis. Mingi 25 aastat tuleb ära. Kõik originaal ainult süütemäng läks uuest peast läbi. Käivitamiseks tuleb jah survetakt üles otsida ja siis kõva tõmme muidu võid sõrmedest ilma olla aga läheb hoobist käima. Karburaatori reguleerimine võttis küll tükk aega, kruvid on väga tundlikud. Piisab kui ainult tundub et natuke keerad ja kohe mootori töö muutub. Timmitud mootor on aga üle prahi. Soovitan, kes viitsib natuke vaeva näha. See eest on asendamatu abimees aastateks.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne