Aku laadimine
#1

Sain enda kätte ühe akulaadija Deca Class 12A
Kasutusjuhendit ei suuda leida netist. Laen praegu tavalist autoakut 74AH, 680A
Probleem järgnev: pannes pooltäis aku laadima, hakkab laadija voolu jagama järgmiselt. 15sek voolu, 10sek vooluta. Mida see sežiim peaks tähendama. Hiljem jääb laadimisvoolu seier ühtlaselt paigale ja laadimine toimub u 6A juures.
Kuna juhendit ei ole siis ma sooviksin teada kas see on normaalne olukord? Millal hakkab laadimine? Millal on aku täis?

/Probleemiga tuleb tegeleda kohe!/
Vasta
#2

Niipalju lui nendest andmetest aru sain ongi 6A keskmine laadimisvool ja laadimine lõpeb kui osuti on nullis.

Veel pole maha löödud
Vasta
#3

Aga mida peaks tähendama see katkendlik laadimine alguses?

/Probleemiga tuleb tegeleda kohe!/
Vasta
#4

"Targa" laadija tunnus, see katkendlik laadimine ja tõesti võib tark laadija katkestada täis aku laadimise.
Tavaline laadija käitub vastupidi, täis akut jääbki lõputult "laadima" umbes kümnendikuga tavalaadimisest, näiteks 2A-ga. Tegelikult siis enam laadimist ei toimu, toimub vee molekulide lagundamine elektrivooluga ja eraldub paukgaas, mis teadupärast koosneb gaasilise vesiniku ja gaasilise hapniku segust. Mille tõttu pole soovitav lahtise tule või sädemeid tekitava tegevusega (nt. juhtme ühendamine korraks akuklemmiga)läheneda. Seda eriti siseruumes, kus pole tuuletõmbust.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#5

(03-02-2012, 23:15 PM)aavu Kirjutas:  "Targa" laadija tunnus, see katkendlik laadimine ja tõesti võib tark laadija katkestada täis aku laadimise.
Tavaline laadija käitub vastupidi, täis akut jääbki lõputult "laadima" umbes kümnendikuga tavalaadimisest, näiteks 2A-ga. Tegelikult siis enam laadimist ei toimu, toimub vee molekulide lagundamine elektrivooluga ja eraldub paukgaas, mis teadupärast koosneb gaasilise vesiniku ja gaasilise hapniku segust. Mille tõttu pole soovitav lahtise tule või sädemeid tekitava tegevusega (nt. juhtme ühendamine korraks akuklemmiga)läheneda. Seda eriti siseruumes, kus pole tuuletõmbust.

Jutt on õige, tagajärjed ka, aga protsessi kui sellise kirjeldus, ei vasta tegelikkusele,
tsitaat: "toimub vee molekulide lagundamine elektrivooluga ja eraldub paukgaas, mis teadupärast koosneb gaasilise vesiniku ja gaasilise hapniku segust", ei ole nimelt tõene.
Tegelikkuses tegu siiski lihtsa keemilise reaktsiooniga, milles ülelaadimise käigus eraldub ainult vesinik, aga pauk käib ikka kui sädet leiab.

Aga laadija sellis vahelduva rezhiimi kohta ei oska miskit muud arvata, kui et tegu liigse inteligentsiga. Tavaliselt "intelligendid" laevad järjest nõrgema vooluga, kuniks täiesti 0 -i vajub. Kuidas käitub mõne teise akuga?



Vasta
#6

Tundub hea laadija olema, vbolla selle algse vilgutamisega mõõdab ta akut, + "uurib" kas juhtmed ikka õiget pidi. Tavalisel odaval laadijal mingit elektroonikat pole, termokaitse trafol + sulavakaitse. Väljundpinge sõltub võrgupingest, nagu trafol ikka. Sellisel ilma elektroonikata laadijal võiks vaadata mida tester näitab kui akut pole, kõikidel reziimidel.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#7

antud juhul vast asjaliku laadijaga tegu. aga muidu seuke plõksimine toimub ka siis kui aku suht surmaeelne on ja ei suuda hakata voolu vastu võtma.
Vasta
#8

(04-02-2012, 13:15 PM)pen.skar Kirjutas:  Ksf! Hulgus, tule koju! Kui H2O lammutub, eraldub 2 osa vesinukku ja 1 osa hapnikku akupurgis elektrolüüsi käigus. Olen paari akut peale pauku näinud- lööb kaaned pealt- seega paukgaas tekib akupurgis...

Purgis küll, kuid ei lammutata mitte vett, vaid elektrolüüti. Vahe on muidugi vaid teoreetiline, sest pauk käib ikka karm ja tulemused on üsna destruktiivsed.
Vasta
#9

(04-02-2012, 14:03 PM)v6sa Kirjutas:  ...Purgis küll.... Vahe on muidugi vaid teoreetiline, sest pauk käib ikka karm ja tulemused on üsna destruktiivsed.
hmm, mitte alati destruktiivsed, mul on paaril korral vene laadijaga laadimisel purgid lõhki lennanud, pole nagu midagi tähele pannud enne kui hakanud juhtmeotsi maha võtma ja siis näinud et paun lõhki. Pole midagi lae alla lennanud, kusagil happepritsmeid ega midagi ...


Rain Rikas
Eesti Maanteemuuseumi peavarahoidja
rain.rikas@mnt.ee
Vasta
#10

Võibolla tühjana külma saanud või millegi vastu löödud oli? Zil 164`l kord sõiduajal akupauk ikka kergitas istmega koos juhtigi. Noh nagu praeguse turvapadja müts oleks olnud. Kui korgiaugust vaadates härmas akul elektrolüüt vedelikuna- pane laadima, küll ta ise soojeneb.
Vasta
#11

(04-02-2012, 18:26 PM)Maanteemuuseum Kirjutas:  hmm, mitte alati destruktiivsed, mul on paaril korral vene laadijaga laadimisel purgid lõhki lennanud, pole nagu midagi tähele pannud enne kui hakanud juhtmeotsi maha võtma ja siis näinud et paun lõhki. Pole midagi lae alla lennanud, kusagil happepritsmeid ega midagi ...
Siis vedas. Endal lendas garaažis laua peal üks vana aku pauguga pooleks, kui üritasin laadida, happelahus oli igalpool laiali. Õnneks olin ise just sel hetkel nurgataga vett laskmas, muidu istusin kogauaeg laua taga aku kõrval, oleks silmanägemine kõvasti kehvemaks jäänud ja vb. happepõletuse saanud. Pärast sain vastu pead ka veel, et ega need korgid ilmaasjata aku peal ei ole, kui need lahti keerata laadimise ajal siis nii suurt pauku ei käi.
Vasta
#12

Kui tuppa tuues läheb aku väljast härma. Kas tohiks alustada laadimisega? Arvatavasti on elektrolüüdi temp. sama mis õue temperatuur.

/Probleemiga tuleb tegeleda kohe!/
Vasta
#13

Keegi on vahepeal modereerinud hoolega, seega ei oleks ka minu õigustav postitus ajakohane.
toon lihtsa näite elust (läinud aastal):
olukord: surnud (suuurte) akudega sõiduk ja abivalmis abistaja uhiuue sõiduki ja akudega.
tegevus: vales järjekorras ja töötava mootoriga (ja väga tugeva laadimisvooluga!) ühendatud laadimisjuhtmed ja kohene hädalise käivituskatse .
tagajärg: fataalne abistaja akudele, sest laadimise ajal tekkiv vesinik sai krokodillide vahelt sädet, käis mütsakas ja akud "voolasid" akuruumist välja. tegemist ei olnud ülelaadimisega, ainult laadimisel eralduv vesinik ja juhuslik säde. pole vaja ei paukgaasi ega hapnikku akupurgis...
(04-02-2012, 18:43 PM)Ranno Kirjutas:  Kui tuppa tuues läheb aku väljast härma. Kas tohiks alustada laadimisega? Arvatavasti on elektrolüüdi temp. sama mis õue temperatuur.

Sest elektrolüüdi ja aku temp. on ikka tugevalt alla 0, ehk siis viin tõmbab ka sügavkülmast tuues härma. Kiika korgi alt sisse, või läbipaistva aku korral kalluta, kae kas elektrolüüt ikka vedel. Kui jääs, siis lase sulada, jää ikka särtsu ei kanna.
Külma aku võid laadima panna, aga voolu ei võta vastu niipalju kui soe. Kui kiire, siis juhtmed külge ja laadima. Kui aega on, siis lase soojeneda ja lae hiljem.


Vasta
#14

Modereerisin end ise liig vara- lootsi et said juba aru , et paukgaas pole mingi müstiline aine vaid elektrolüüdis oleva vee laguprodukt - 2 aatomit vesinikku ja üks hapnikku 1 lagunenud veemolekulist. Puhast vesinikku võid nagu atsetüleenigi toruotsas ohutult põletada. Atsetüleeni leek helevalge, vesinikul kahvatum, rohekas. Kutsun ka teisi foorumi liigse laialivalguvuse vältimiseks oma ebaolulisi röhhe-möhhe hiljem kustutama , kui tõde jalule seatud...
Vasta
#15

(04-02-2012, 18:52 PM)hulgus Kirjutas:  ... tegemist ei olnud ülelaadimisega, ainult laadimisel eralduv vesinik ja juhuslik säde. pole vaja ei paukgaasi ega hapnikku akupurgis...

Akust eralduv vesinik + õhus leiduv hapnik moodustavadki paukgaasi (suhe 2:1).

PS! Õhk ei ole hapnik!



Vasta
#16

Omal ajal 60-ndatel oli küll õpikus isegi pilt + ja - otsad vees ja ühel elektroodil eraldus hapnik, teisel vesinik. Nii sai neid eraldi anumatesse koguda. Paukgaasi teket tõestab ka see, et elektrolüüdi taseme alanemisel lisatakse alati destilleeritud vett, mitte hapet.
Leidsin siit: http://www.chemicum.com/111katset.html
selle: http://www.chemicum.com/?video=8&lan=EE
Polegi aegunud see reaktsioon nagu on aegunud kuulsa Mitšurini teadustööd.
(04-02-2012, 18:52 PM)hulgus Kirjutas:  olukord: surnud (suuurte) akudega sõiduk ja abivalmis abistaja uhiuue sõiduki ja akudega.
tegevus: vales järjekorras ja töötava mootoriga (ja väga tugeva laadimisvooluga!) ühendatud laadimisjuhtmed ja kohene hädalise käivituskatse .
tagajärg: fataalne abistaja akudele, sest laadimise ajal tekkiv vesinik sai krokodillide vahelt sädet, käis mütsakas ja akud "voolasid" akuruumist välja. tegemist ei olnud ülelaadimisega, ainult laadimisel eralduv vesinik ja juhuslik säde. pole vaja ei paukgaasi ega hapnikku akupurgis

Milline reaktsioon annab ainult vesiniku, ilma hapniku tekketa? Pole kursis kõigi kaasaja keemia saavutustega.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#17

Pole õhust lisahapnikku sinna enam vaja- kõik see 2H ja O eraldub elektrolüüsil kasvõi kinnise korgi all ja on pauguvalmis- tagasi veeks ühinema. Mida rängem ülelaadimine, seda suuremaks elektrolüüdi erikaal (kuni konsentreeritud väävelhappeni) vee vähenemise tõttu kasvab. Kurat, 180 l ubinamahla om vööruses kõvaks külmanud. Õigest kraadist oli nats puudu veel...Las need akud nüüd lendavad, kõigetähtsam vaja kuidagi päästa.
Vasta
#18

''Milline reaktsioon annab ainult vesiniku, ilma hapniku tekketa? Pole kursis kõigi kaasaja keemia saavutustega. ''


Näiteks tsink ja soolhape või mõni muu hape. Akus tekib siiski paukgaas nagu juba siin kirjutatud, väävelhape antud juhul jääb akusse alles ja selleks lisataksegi keenud akule ainult destilleeritd vett.


http://et.wikipedia.org/wiki/Pliiaku
Vasta
#19

Rahu ainult rahu. või kuidas seend oligi.
Et sellesse diskussiooni selgust tuua, siis selgitaks veel kord: normaalsel laadimisel eraldub ainult vähene vesinik. Selleks, et õnnetus juhtuks, on vaja ainult lahtise tule allikat laadiva aku lähedal. Kui normaalsel laadimisel tekkiks seal pideval gaase vms, siis ei oleks pmst võimalik nn. hooldusvaba aku (kes valas viimati akusse dest.vett? eee... mina kogu oma akupargi (4tk) peale näiteks aasta tagasi)

Kui nüüd akut tugevalt üle laadida, st liigkõrge pingega (rikkega genekas), liigtugeva laadimisvooluga (Start laadija), siis olen nõus- tekkib eletrolüüs (mis normaalsel kasutusel on igal juhul välistatud), eralduvad vesinik, hapnik, kuumenemine ja siis juba mis iganes. Aku "keeb" kuniks lausa plaadid kuival ja kõverad jne jne.

Ma ei teagi kas eelneva valguses olen hull, või mis, aga hetkel kahe auto akud toas soojas laadimas "intelligentse" laadija taga (nagu ka eelnevatel külmadel talvedel). Ei ole seal "keemist" ega ole siiani ka õhku lennanud.


ps. ma pean ikkagi hr. Aavu ees vabandama, kui täpselt lugeda, siis oli tõesti juttu paukgaasist tavalise laadija taga, mis pmst õige. Sry, lugesin üle rea.


Vasta
#20

Ega minugi sõnastused selgusega hiilga, pole ju AaduHint või JuhanSmuul.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne