Aku laadimine
#21

Sel juhul ole hea ja selgita kust kohast tekib see vesinik. Pliiakus saab olla ainult vee elekrolüüs ja selles tekib alati hapnik ja vesinik korraga. Tekivad need gaasid ka hooldusvabas akus, aga sinna on lisatud vastavaid aineid mis tekkinud gaasid uuesti veeks regenereerivad. Kui laetakse liiga tugeva vooluga siis aku lõhkemise vältimiseks on kaitseklapid.

Vasta
#22

Aga kust saab akusse vesi? Akus on eletrolüüt ehk H2SO4. Kuigi, tulemuse seisukohalt vahet ei ole. Ning destvee lisamisel lahustub see happes

Kui sinna juhmi jõua hakata elektrit toppima, eraldub ühel poolusel H2 ja teisel O2. Kahjuks on poolused purgis vaheldumisi...Rolleyes

Efektiivne segamissuhe juba anti. Võin oma kogemustest kinnitada, et 215 Ah aku juhmkasutuse tõttu õhkulendamisel Belarussi kabiinis kaob kõrvakuulmine nii pooleks tunniks, puruneb tagaklaas (kusjuures suurem osa kilde jääbki kadunuks) ning kogu kabiin (sh. juhiistmel kössitav topis) määritakse üle happevihmaga. Minul läks õnneks - kahjud olid vaid ainelised (jope, kabiini polster, klaas, aku), kuid nii mõnigi on kaotanud nägemise.Põhjus - elementaarse ohutustehnika rikkumine. Ma liigustasin "parema kontakti andmiseks" lisavoolu krokosid... (what a moron)Sad

Eelpool viidatud Suurte Akude voolavasse staadiumi viimisel ei olnud abistataval küll mingit süüd. Lihtsalt oskamatus (või tahtmatus) järgida ohutustehnika reegleid.

Tuletan meelde: kaablid ühendatakse ühekaupa. Kõigepealt plussid omavahel. Seejärel elusa aku miinusklemm ja alles siis suletakse vooluring (elik tekitatakse säde) abistatava sõiduki keresse (või mootorisse, kuidas parem on). Ainus võimalus eelminit viisil pauku teha on ühendada elusad akud peale surnud poolte ühendamist - siis tekib säde viimase klemmi ühendamisel ja üldiselt on igas töötavas akus mingi kogus plahvatavat gaasisegu. Külmaga tugevalt töötanud ja seejärel intensiivselt laetud akus on seda lihtsalt rohkem. Eriti siis, kui me räägima Suurest Masinast, milles tarbimine kiloampri kanti ja laadiminegi võib olla üle poolesaja A...
Vasta
#23

H2SO4 on väävelhape, elektrolüüt teatavasti väävelhappe vesilahus.
Vasta
#24

(04-02-2012, 18:52 PM)hulgus Kirjutas:  olukord: surnud (suuurte) akudega sõiduk ja abivalmis abistaja uhiuue sõiduki ja akudega.
tegevus: vales järjekorras ja töötava mootoriga (ja väga tugeva laadimisvooluga!) ühendatud laadimisjuhtmed ja kohene hädalise käivituskatse .
tagajärg: fataalne abistaja akudele, sest laadimise ajal tekkiv vesinik sai krokodillide vahelt sädet, käis mütsakas ja akud "voolasid" akuruumist välja.
õnnetu, aga huvitav juhus. Aga et võõrast veast õppida, siis paneme ka õige järjekorra kirja (ning vaidleme selle vajadusel õigeks):
0) abistajal mootor töötamas (kuigi Sul justkui see taunitav, annab mu meelest kindluse, et lõpuks kaht käivitumisvõimetut masinat võidu seismas pole)
1) plussid kokku. Kohe korralikult - et hiljem sellega asja poleks.
2) abistaja masina külge mass. Kohe korralikult - et hiljem sellega asja poleks.
3) abistatava masina külge mass. Mitte aku külge vaid sellest võimalikult kaugele - mootori küljest leiab kindlasti haljast metalli.
4) mõni minut hädalise aku laadimist
5) käivituskatse. Edu korral tundub loogiline asuda kohe kaableid lahti ühendama
6) käivituskaablid ühendada lahti kokkuühendamisele vastupidises järjekorras (vähemalt mulle tundub kõige ohutum)

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#25

Tsitaat:5) käivituskatse. Edu korral tundub loogiline asuda kohe kaableid lahti ühendama
Uuematel autodel tuleb abistav auto seisma jätta, sest generaator võib otsad anda või tapab suur vool mõne aju ära. Mõni minut võiks krokodillid peal olla hiljem.
Vasta
#26

(06-02-2012, 21:41 PM)13piisab Kirjutas:  
(04-02-2012, 18:52 PM)hulgus Kirjutas:  olukord: surnud (suuurte) akudega sõiduk ja abivalmis abistaja uhiuue sõiduki ja akudega.
tegevus: vales järjekorras ja töötava mootoriga (ja väga tugeva laadimisvooluga!) ühendatud laadimisjuhtmed ja kohene hädalise käivituskatse .
tagajärg: fataalne abistaja akudele, sest laadimise ajal tekkiv vesinik sai krokodillide vahelt sädet, käis mütsakas ja akud "voolasid" akuruumist välja.
õnnetu, aga huvitav juhus. Aga et võõrast veast õppida, siis paneme ka õige järjekorra kirja (ning vaidleme selle vajadusel õigeks):
0) abistajal mootor töötamas (kuigi Sul justkui see taunitav, annab mu meelest kindluse, et lõpuks kaht käivitumisvõimetut masinat võidu seismas pole)
1) plussid kokku. Kohe korralikult - et hiljem sellega asja poleks.
2) abistaja masina külge mass. Kohe korralikult - et hiljem sellega asja poleks.
3) abistatava masina külge mass. Mitte aku külge vaid sellest võimalikult kaugele - mootori küljest leiab kindlasti haljast metalli.
4) mõni minut hädalise aku laadimist
5) käivituskatse. Edu korral tundub loogiline asuda kohe kaableid lahti ühendama
6) käivituskaablid ühendada lahti kokkuühendamisele vastupidises järjekorras (vähemalt mulle tundub kõige ohutum)

Pole nagu miskit vaielda, kõik õige. Antud juhul lihtsalt see, et akud asuvad mootorist ca 10m eemal ja originaal käivitusjuhtmed, mis käivad spets pistikusse akudest eemal, puudusid. Vana moe kohaselt, krokud klemmidele...
lisapoint see, et laadimisvoolu toodavad 3 (loe: kolm) mölakat genekat, (kui nüüd mälu ei peta, siis a´150A), akuruum on suhtkoht kinnine kast ja ongi enamus jamaks vajalikke eelduseid täidetud. Raamat soovitab kusjuures ainult laadida abistatavat ja käivituseks juhtmed eemaldada.

Üks tähelepanek ka.
kaasaegsed käivitusjuhtmed on rohkem naljanumber. Jämedad plastjurakad, mis külmas murduvad ja seest paistab paari ruutmillimeetrine vask...



Vasta
#27

(05-02-2012, 16:43 PM)v6sa Kirjutas:  Aga kust saab akusse vesi? Akus on eletrolüüt ehk H2SO4. Kuigi, tulemuse seisukohalt vahet ei ole. Ning destvee lisamisel lahustub see happes

Kui sinna juhmi jõua hakata elektrit toppima, eraldub ühel poolusel H2 ja teisel O2. Kahjuks on poolused purgis vaheldumisi...Rolleyes

Efektiivne segamissuhe juba anti. Võin oma kogemustest kinnitada, et 215 Ah aku juhmkasutuse tõttu õhkulendamisel Belarussi kabiinis kaob kõrvakuulmine nii pooleks tunniks, puruneb tagaklaas (kusjuures suurem osa kilde jääbki kadunuks) ning kogu kabiin (sh. juhiistmel kössitav topis) määritakse üle happevihmaga. Minul läks õnneks - kahjud olid vaid ainelised (jope, kabiini polster, klaas, aku), kuid nii mõnigi on kaotanud nägemise.Põhjus - elementaarse ohutustehnika rikkumine. Ma liigustasin "parema kontakti andmiseks" lisavoolu krokosid... (what a moron)Sad

Eelpool viidatud Suurte Akude voolavasse staadiumi viimisel ei olnud abistataval küll mingit süüd. Lihtsalt oskamatus (või tahtmatus) järgida ohutustehnika reegleid.

Tuletan meelde: kaablid ühendatakse ühekaupa. Kõigepealt plussid omavahel. Seejärel elusa aku miinusklemm ja alles siis suletakse vooluring (elik tekitatakse säde) abistatava sõiduki keresse (või mootorisse, kuidas parem on). Ainus võimalus eelminit viisil pauku teha on ühendada elusad akud peale surnud poolte ühendamist - siis tekib säde viimase klemmi ühendamisel ja üldiselt on igas töötavas akus mingi kogus plahvatavat gaasisegu. Külmaga tugevalt töötanud ja seejärel intensiivselt laetud akus on seda lihtsalt rohkem. Eriti siis, kui me räägima Suurest Masinast, milles tarbimine kiloampri kanti ja laadiminegi võib olla üle poolesaja A...

v6sa, said seal kabiinis 'shell shock'i? Kuskohas russil üldse akud on?
Ma mõtlesingi miks sõidukatel manuaalides on näidatud, et täku juhtmetega abistamisel abistataval tuleb miinus mootori massi mitte akule ühendada.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#28

Siin tuli juttu, poes müüdavatest krokodillidest. Nõus, et kõlbavad nad vaid näitamiseks, et on korodillid olemas (suurt voolu need ~15 eurised ei juhi).
Kui on sobiv vaskaabel olemas võib ju need ise teha. Võru lammaritest ma ei leidnud pikki aukujuhtmeid. Sobib mõne Volvo või Audi akujuhtmed, millel aku asub taga, mitte kapoti all. kokkuhoid missugune.
Vasta
#29

On ka korralikke käivitusjuhtmeid aga hind on ka korralik. Omale tegin ise vene ajast säilinud kaablist, krokodillid saab teha keevituse massiklambritest.
Vasta
#30

Russi akud on juhi selja taga akukastis. Pauk oli võimas...Rolleyes

Poesmüüdavad krokod sobivad kenasti aku laadimiseks. Käivitusvoolu jaoks tuleb ikka ise teha. V126 vahendid on järeleproovitult head.
Tõsi, siis peab kasutajal ka mõistust olema, muidu võib peale elektroonika ka elavjõu olulisi kahjustusi põhjustada.

Parandan kohe ühe vea oma tekstis aku keemilises protsessis tõepoolest tekib vesi, kuna SO4 tõmmatakse plaatidesse ära. Kasutaja jaoks muidugi vahet ei ole. Kui laetud aku kestab rahulikult -35, siis poole peale tühjenenud aku võtab keraja kuju juba -17 juures. Rääkimata juhmi järjekindlusega tühjakskäiatud ja külmuma jäetud akust, mis muutub palliks juba paarikraadise külma käes.
Vasta
#31

Kusjures on omal täiesti kogemus olemas ühe vana akuga. Suht läbi oli omadega juba, aga seisis ikka garaazis. Tõstsin teise mingil momendil käia alla ja mõni aeg hiljem hakkasin midagi käia peal tegema, nii et sädemed otse aku pihta lendasid. Pauk oli kõva. Akul oli päris mitme koha pealt 5x5cm tükid väljas. Ja kusjuures akut laadisin viimati 3 - 4 kuud tagasi ja ka tol hetkel ei olnud laadijat järgi...

Seega ka seisev aku sädemetest võib plahvatada...

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#32

(06-02-2012, 21:41 PM)13piisab Kirjutas:  0) abistajal mootor töötamas (kuigi Sul justkui see taunitav, annab mu meelest kindluse, et lõpuks kaht käivitumisvõimetut masinat võidu seismas pole)
1) plussid kokku. Kohe korralikult - et hiljem sellega asja poleks.
2) abistaja masina külge mass. Kohe korralikult - et hiljem sellega asja poleks.
3) abistatava masina külge mass. Mitte aku külge vaid sellest võimalikult kaugele - mootori küljest leiab kindlasti haljast metalli.
4) mõni minut hädalise aku laadimist
5) käivituskatse. Edu korral tundub loogiline asuda kohe kaableid lahti ühendama
6) käivituskaablid ühendada lahti kokkuühendamisele vastupidises järjekorras (vähemalt mulle tundub kõige ohutum)


Õhtuleht Kirjutas:Ettevaatust "krokodillidega"!

Kõigepealt paigalda massijuhe, pane see abistaja aku miinusklemmile ja abistatavale autole kuhugi mootori või äärmisel juhul kere värvimata metallpinna külge. Nii saab autos olev staatiline elekter vabastatud ja ehk säästetud ka auto elektroonika elu. Seejärel paigalda juhe ühe aku plussklemmilt teisele. Enne käivitamist võib lasta mõnda aega akul laadida.

Abistamine võib kalliks maksma minna

Käivitusjuhtmed ehk "krokodillid" pole mõeldud teise aku laadimiseks. Kui abistatava auto aku on ikka täiesti tühi ja pärast "krokodillide" paigaldamist kiiresti loodetud abi ei saa, oleks mõistlik katse lõppenuks lugeda. Kui aga abistava auto kapoti alt hakkab imelikku lõhna tulema, võib see olla märk sellest, et viimase generaator lõpetab töölepingu üsna pea – oleks samuti mõistlik käivitusabi andmine lõpetada.

http://www.ohtuleht.ee/463487

Leia mõned erinevused... Huvitav, kas õhtuleht vastutaks, kui pauk käib?
staatiline elekter, my ass...



Vasta
#33

Kui lammutusest ei ole jämedat kaablit võtta, siis ilmselt järgmine koht kust korralikku 16mm2 kaablit saab on keevituskaupade müüjad. Kuigi jah, vask on vastikult kallis.
Vasta
#34

Ma laen kahte 6 V 215 Ah akut laadjaga VariomA (väike veneaegne, suht levinud). Kuigi saab laadida 6 V akut eraldi laen mina neid korraga (jadamisi ühendatud).
Kuidas oleks õigem toimida kahe 6 V aku puhul, kas laadida eraldi või jadamisi (et akude elu oleks võimalikult pikk)?

Laadjal on selline nupp kus saab lülitada aku laadimise peale ja all on vene keeles tekst "elektrobritva 220 V". Kui tahtsin mõõta akude pinget poole laadimise ajal lülitasin selle 220 V peale. Laadja hakkas urisema selle peale, kui seinast välja tõmbasin urises ikkagi. Kas see nupp hakkab tegema 12V akust 220 V (laadjal on olemas pistik, kust voolu saab võtta)?
Vasta
#35

(25-02-2012, 23:11 PM)hillar2 Kirjutas:  Kas see nupp hakkab tegema 12V akust 220 V (laadjal on olemas pistik, kust voolu saab võtta)?

Täpselt nii, see laadija töötab ka inverterina.
Vasta
#36

(07-02-2012, 21:11 PM)hulgus Kirjutas:  [quote='13piisab' pid='277165' dateline='1328553661']

1) plussid kokku. Kohe korralikult - et hiljem sellega asja poleks.


Õhtuleht Kirjutas:Kõigepealt paigalda massijuhe


Minu teada pannakse ennem plussid kuna vastupidisel juhul on oht aku lühisesse lasta. Näiteks juhtub , et mass on ühendatud ja hakata nüüd plussi yhendama , siis on väga v6imalik , et v6id krokodilliga minna vastu m6nda maandatud kohta, näiteks libiseb käest ära ja vastu kere. Samas vastupidi on v6imalus palju väiksem. Kõige viimane ühendus tuleb teha abistava auto mootori külge m6nel metallasjal , kuna niikuinii tuleb siis sädemeid , aga pole ohtlikeid aku gaase.


Ise olen muidugi puuduva krokodillide asemel kasutanud käepärasid vahendeid , mutriv6tmeid ja almuiiniumtraati :Big GrinBig Grin

Pole midagi targemat teha
Vasta
#37

(25-02-2012, 23:11 PM)hillar2 Kirjutas:  Kuigi saab laadida 6 V akut eraldi laen mina neid korraga (jadamisi ühendatud).
Kuidas oleks õigem toimida kahe 6 V aku puhul, kas laadida eraldi või jadamisi (et akude elu oleks võimalikult pikk)?

Kui kasutad neid jadamisi koos, siis laed ka koos. Kui kasutad eraldi, siis laed ka eraldi. Nii on kasutusiga pikim võimalik. Kui kooskasutatavaid akusid eraldi laadida, siis ei tea iialgi, mitu ampertundi laadimisel läbis üht või teist. Tekib progresseeruv ebavõrdsus, täpselt nagu siis kui 24V süsteemis pannakse ühe 12V aku taha näiteks autoraadio. Lühendab tunduvalt akude eluiga. Kompenseerimiseks on siis kasulik iga kindla ajavahemiku (kaks kuud näiteks) tagant vahetada akude asukoht, et raadio kurnaks erinevaid akusid enam-vähem võrdselt.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#38

Kas kellegil on kogemusi, mälestusi uue vene aku formeerimisega? On ühed veneaegsed uued tõstukiakud, mis võivad olla formeerimata. Kas kuidagi saaks kindlaks teha kas aku on formeeritud või mitte? Kellegil kogemusi pikalt kuivalt seisnud aku kasutuselevõtuga?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne