Kollane tsinkimine
#41

    Lugupeetud kodanikud.

Ma ei julge rääkida kõikidest vene autodest, aga näiteks, GAZi autodel 1950-1990 ei olnud ühtegi kollase tsinkiga kaetud jupi. 

See, mida teie kollaseks tsingiks nimetate on kadmeerimine. Just see selgitab väga hästi, miks sellega suudetakse katta osi alumiiniumist jne.



Siin on mõned näidised detailidest, mis on kadmiumiga kaetud. 

https://www.drive2.ru/b/2638222/


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#42

(02-01-2016, 01:01 AM)denis23 Kirjutas:  See, mida teie kollaseks tsingiks nimetate on kadmeerimine. Just see selgitab väga hästi, miks sellega suudetakse katta osi alumiiniumist

Väga huvitav.Ei olnud sellisest kaadmiumi kasutusviisist kuulnudki. 

Kiire googeldamine osutab, et väliselt on kollane tsinkimine ja galvaaniline kaadmiumiga katmine eristamatud. (link infole ehk kontrollimata väidetele http://www.914world.com/bbs2/index.php?showtopic=119486)
Aga kaadmiumi mürgisuse tõttu asendatakse tootmistehnoloogia tsinkimisega seal kus võimalik (kergmetallide katmisel ei ole võimalik)
Vasta
#43

Ei ole spetsialist galvaanika osas, küll võin öelda, et värvilt need on erinevad. 

Kollane tsink värskelt on nagu kullaga või vasega kaetud, kaadmium on nagu pildilt näha on pigem heleroheline ning selle pind on matt. 

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#44

Kas on kellelgi viimasel ajal Voltaga kogemusi?Vaja peotäis pudinaid tsinkida-Tiki haagise luugi lukustid ja mõned väikesed vidinad veel.
Vasta
#45

(27-12-2019, 20:35 PM)ahtos Kirjutas:  Kas on kellelgi viimasel ajal Voltaga kogemusi?Vaja peotäis pudinaid tsinkida-Tiki haagise luugi lukustid ja mõned väikesed vidinad veel.
Paar nädalat tagasi sai lastud seal jubinaid tsinkida.
Vasta
#46

Nii- ja naasugust infot Võru Galvaanika kohta siin liikunud...
Endal oleks lähiajal vaja ports detaile kollase tsingi alla saada. Kas Võru tegeleb ikka sellega ja mis neil orienteeruv hinnatase praegu on?
Ja kui, siis mis kujul nad seda kola vastu võtavad - kas on targem jupid traadi taha kimpu ajada?
Vasta
#47

Kas nad ei suhtle, et konkreetse teenuse tingimusi otse küsida ei anna?
https://www.google.com/search?q=võru+tsinkimine

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#48

Eks nad (loodetavasti) ikka suhtlevad. Minu sõnastus polnud ilmselt kõige õnnestunum. Guuglit oskan kasutada ja telefoni ka. Pigem lootsin siit foorumist saada mõnd kasulikku arvustust või kasutajakogemust nimetatud asutuse kohta.
Viimased postitused siin Võru kohta aastast 2014.

Või on asi siiski nii hull, et praktilisemate ja maisemaemate küsimustega pole mõtet siia foorumisse tükkida? Kogu lugupidamise juures tunnistan, et mul on veel natuke areneda sinnani, et diskuteerida viis lehekülge teemal, kas tehases lasti Žiguli esitiiva ja piilari vahele möksi suunaga eest tahapoole või tagant ettepoole.
Vasta
#49

(05-10-2020, 22:19 PM)hotwing Kirjutas:  ...
Viimased postitused siin Võru kohta aastast 2014.
...
Vabandust, auväärt ksf pole ilmselt foorumit jälginud, Võru tsinkimise teemal on arutletud küll ja küll ka sel aastal, tõusnud hindade ja kvaliteedi üle, eelkõige austet ksf Formika teemades, sh olen ka ise sel teemal sõna võtnud ...
Vasta
#50

(05-10-2020, 22:19 PM)hotwing Kirjutas:   et mul on veel natuke areneda sinnani, et diskuteerida viis lehekülge teemal, kas tehases lasti Žiguli esitiiva ja piilari vahele möksi suunaga eest tahapoole või tagant ettepoole.

Uue mehe kohta üsna julge avaldus.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#51

Kas mitte selle sama Võru ettevõttega ei olnud probleem, et mitmed foorumlased on hiljuti võõraid asju enda omadega kaasa saanud? Lisaks üks kaasfoorumlane tuli isegi siin foorumis pakkuma, et kellel tsinkimisest sellised mutrid-poldid puudu, et näe sain kaasa.

Igastahes selline hämmastav hooletus ja pohhuism kliendi ja tema vara suhtes paneks mind küll sellisest firmast suure kaarega ümber käima kui just häda endale kaela ei taha.

Kui mälu petab ja tegu oli mõne teise firmaga kui kõnealune, siis andke teada ja parandan ära.
Vasta
#52

Minu arvates võib igal teemal arutada ja kindlasti on päris mitu neid, kes ka möksi (loodan, et nüüd see väljend kedagi ei solva) alal tahavad ja suudavad seda teha.
Formika teemad olen aegade jooksul läbi lugenud ja sügav austus selle töö ja põhjalikkuse suhtes, mida kodanik suudab rariteetsete masinate juures korda saata. Formika kui selle foorumi üks aktiivsemaid postitajaid ja "päeviku" pidajaid on enda tegemistega üks põhjusi, miks üldse seda foorumit külastan.
Jah, olen lugenud ka seda, et Võru galvaanikutel vahetus omanik ja uus tegeleb väiksemate pudinatega pigem vastumeelselt. Samuti pidavat juppidel olema kombeks rändama minna ja tagasi ei pruukivat saada teps mitte seda komplekti, mille tsinkimisse viisid...
Ühesõnaga, info on mõnevõrra vastuoluline ja lootsin, et sõna võtab ka keegi, kes reaalselt viimasel ajal ise nende teenuseid kasutanud. Paraku tundub, et kõige suuremad sõnavõtjad ise pole sinna oma jalga kunagi tõstnud.

Natuke off-topic'ut ka. Olen, nagu Marko märkis, "uus mees" ja üks põhjusi, miks varem pole ühtegi postitust teinud ega kasutajaks registreerunud, on just see, et mõnedestki teemadest paistab välja "vanade olijate" arrogantsus ja lahmivad vastused algajamate tegelaste küsimustele. Kahjuks suudeti seda mulle ka koheselt omal nahal kinnitada. Või on selle foorumi puhul tegemist mingi kinnise tsunftiga, kus jutule saamiseks peab kõigepealt olema ette näidata maksimaalselt 100 eksemplaris toodetud ning musta numbri vääriliseks restaureeritud sõiduriist?

Edit: mossepower jõudis vahepeal kribada vahele juba sellise vastuse, nagu ootasin. Tänud asjaliku sõnavõtu eest.
Vasta
#53

No olen reaalselt neid teenuseid kasutanud ja üleliigseid asju saanud, viimati vist kevadel, midagi rohkemat lisada ei ole.
Vasta
#54

Novot. See tegelikult oligi minu küsimuse tagamaa, et kõhklen, kas viia Võrru või minna Tallinna Volta hoovidesse otsima seda venekeelset kohta. Ei tahaks, et minu jupid kellelgi teisel üleliigseks osutuks või vastupidi, ei ihalda mina kellegi teise väärtuslikku kraami. Samas on Võru natuke lähemal ja Tallinnas käin harva.

Ilmselt tuleb siis ikkagi riskida, aheldada detailid trossiga kokku ja plommida nime ja numbriga plekksedel külge.
Vasta
#55

On inimesi kes ise küsivad litakat ja kui see ära käib siis vaatavad arusaamatult ja on solvunud...
Kiibitseda viis lehte läbi lugeda ja see tsinkimise vahele üles visata,kuidas seda siis teisiti mõista
Vasta
#56

Võru tsingikoda on müstline koht, mis toodab asju. Pidevalt on kellegile sattunud kellegi teise asjad, kuid pole nähtud veel kedagi kellel oleks midagi puudu.
Vasta
#57

Ma mõtlesin, et leevendaks ehk pisut siinset pahameelt ning prooviks selgitada, kuidas nii Võrus, Nuustakul kui ka Pariisis käib poltide-mutrite tsinkimine ja kuidas seal mingeid asju "juurde toodetakse". Sellist sorti detaile tsingitakse alati trumlis, mis näeb välja umbes selline:
[Pilt: barrel-plating.jpg]
Liini operaatorist tegelinski kallab sobiva üht sorti pinnakattevajadusega detailide koguse sinna sisse ning saadab trumli liinile. Liini tööd on võimalik näha nt sellest videost:

M.h soovitaks teraselt jälgida u. 3:54 juures näidatavat trumli tühjendamisprotsessi. Kui nüüd Võru Galvaanika kodukat uurida, siis ma jõuaks järeldusele, et nende normaalne trumlitäide on u. 30kg. Kujutame nüüd ette, et eelnevalt on trumlisse kokku keeratud 10 erinevat ämbritäit polte, mutreid, väikeseid kronsasid ning muud pudi. Ma panen niigi imeks seda, et seal suudetakse suurem osa asju nendesse kümnesse ämbrisse tagasi välja sorteerida ja tahaks hirmsasti teada, kuidas see käib. Nimelt võib üpris kindel olla, et liinil töötav inime ei oska sellest hunnikust pealevaatamismeetodil ülejäänud M12 mutrite hulgast välja otsida ühes ämbris olnud viit M12 vasak-peenkeermega mutrit. Aga näe, kuidagi läheb ikka suurema osa asjadega täppi. Mõni kord ilmselgelt ei lähe ka, kui oma vahetuses katta nt 320 erinevat potsikutäit vidinaid, mis lõpuks on suures plaanis ikka enam-vähem üht nägu (320 ei ole päris laest võetud - 8h tööpäev, neli trumlit tunnis ja igas trumlis kümme erinevat potsikut).

Eelnevaid lugusid Voltast lugedes võiks arvata, et neil on äkki oluliselt väiksemad trumlid ja vannid käibel, kui neil rohkem õigeid asju tagasi tuleb.
Vasta
#58

Voltas tehakse ilmselt väiksemad kogused traadiga sidudes, vähemalt minul pole seal olenemata kogusest veel ükski jubin kaduma läinud õnneks.
Vasta
#59

(09-10-2020, 17:07 PM)volvo Kirjutas:  Voltas tehakse ilmselt väiksemad kogused traadiga sidudes, vähemalt minul pole seal olenemata kogusest veel ükski jubin kaduma läinud õnneks.
Kas kontaktikoht ehk traadilaiune tsinkimata ala on poldil või mutril peal olnud? Kui ei, siis on trumlikaup ikkagi, mis on pärast edukalt ära sorteeritud.
Vasta
#60

märksõnaks võiks olla vahesein(ad).
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne