[oltsberg]

Siit eestpoolt jäi üks mõte kummitama...

Mu proua kasutab pesumasinas mingit võrgust kotti mõnikord. Ja mingi värvipüüdmise lapp ka. Pole süvenenud tema tegemistesse.

Kui seibid - poldid - mutrid võrku pakkida ja ära kaaluda, saab mitmeid võrgutäisi korraga tsingivannis loputada. Pärast üle kaalu ja iga mees saab omad võrgud kätte.

Kas keegi on "võrgutamist" praktikas ka proovinud?

Teoreetiliselt ideel ju jumet on, hea on see järgmistel juhtudel:

* Nagu ka mainiti, saab igaüks oma pudinad ilma kadude ja lisanditeta kätte.

* Kui on tegemist peenikeste asjadega, näiteks M3 mõõdus poldid-seibid-mutrid.

* Ka jämedamad poldid ja kübarmutrid (millest ei saa traati läbi toppida).

Võrus õpetati, et poldid peaks kinnitama niiviisi

Sellel meetodil on siiski puudusi: mingi koht jääb poldil tsinkimata ja kui polt nii kindlalt plekitüki augus istub, et ta ära ei kao, siis võib poldi välja keeramisel tsink keerme pealt maha kooruda   Omaette teema on "peata ratsanikud" ehk tikkpoldid.

On kellelgi võrgukogemusi või häid soovitusi poltide kohta?