#1

Tere!

Plaanis ehitada ka üks roomik.

Roomikmasin läheks põhiliselt kaheks otstarbeks: abimees metsategemisel paksus lumes ja pehmel pinnasel ning ka osaliselt ”for fun”.

Paneks kõigepealt kriteeriumid ja mõõdud paika:

laius ca 1900-2000mm

pikkus ca 4500mm , millest jääks nn veoseruum ca 3000mm.

körgus lahtine, kuid sooviks kasutada valmis doonori kabiiniosa, mingit sepikut ei viitsi kokku keevitama hakata, kaalusäästu sellelt väga ei näe,
ilmselt garaazi kasutamise ja ehitamise möttes ca 2m max. Mingeid meeletuid külgkallakuid see masin vallutama nagunii ei hakka, et taga ajada ülimadalat raskuskeset

mass: min ja max massi ei määra, kuid rasket rauda ei ole mötet teha

kandevöime: ca 1 tonn laias laastus, siis on ka praktiline väärtus, kui ta jöuab veel samapalju kelku vöi teist roomikut järgi vedada, siis …

ujuvus: ei ole primaarne kuid suht lihtsalt saavutatav

lindid: min. erisurve saavutamiseks pinnasele tuleks roomiku laius ca 500mm

kliirens: minu arust üks olulisemaid kui selle liikuriga ka mujal kui vaid siledal maal liikuda tahaks, terve nett on täis neid madalapöhjalisi mis esimese lumevalli taha kinni jäävad, lihtne küll ehitada kuid praktiline väärtus väiksem. Niisiis kliirens ca 400-500mm. ( lindimaterjal )

vedrustus: kindlasti tuleb masin üht vöi teistviisi vedrustusega, panen paar linki ka:
http://www.youtube.com/watch?v=9GY3Ouf6 ... re=related , selle variandi eelis ongi hea kliirens kuid vedrustuses liiga palju liikuvaid osi.
Analoogse asja lahendaks tavaliste nn. haagise torsioonsildadega vöi analoogidega. Kliirensi saaks heaks ja kogu süsteem oleks lihtne, ei ole vaja ei vedrusid ja ka amortisaatoreid mitte, linti hakkaks pingutama otsmine vaba rullik.
Veljed vöiks valida lihtsad, 4x100mm poldivalemiga, esialgu piisab 13”, veljevahetus ei ole hiljem porbleem, samamoodi saab roomikuga arvestada laiema rehvi jaoks.
( veljed, rehvid, rummud, torsioonid, haagise torsioonsild)

veoskeem: millegipärast on siiski enamus taolisi liikureid tehtud tagumise vedava tähikuga, ilmselt seepärast, et linti pidevalt altpoolt pinges hoida, videotes on palju näha kus esitähikuga liikuritel hakkab vahel linti tähikule ”alla” kiskuma vahele, eriti raske veo puhul.
Seega kasutusele pikiasetusega diisel, tagavedu, kast lahtine ( soovitatavalt automaat), reversreduktorit vist ei kasuta, manööverdamiseks piisab ka ainult ühest käigust. Oleks ka möeldav tagurpidi masin, st kabiin taga, veokast ees ja kasutada taga siis mönda pöikiasetusega mootorit, tuleks äärmiselt kompaktne.
Ei hakka ka selle projekti puhul hüdrot tegema kuigi ise samal alal tegev, a rahakott määrab ka palju. Kuigi seda ei välista, sest peale pumba saaks riiulist kohe muu nodi kohe vötta ja soodsalt.
Kuna tavaline lahtine differ on siiski töestanud end ( mis ei välista hiljem lisaks lahutavaid külgsidureid ja kinnikeevitatud difrit jne.)
( diiselmootor, soovitatavalt doonormasin )

Teoorias vöiks mootor ja käigukast jääda kabiini alla , vöidaks kövasti gabariidis.

Pidurid ja roolimine: külgpidurid diferentsiaalile, kuna tavaline lahtine differ on siiski töestanud end ( mis ei välista hiljem lisaks lahutavaid külgsidureid ja kinnikeevitatud difrit jne.)



Arvutiga joonistamises väga kodus pole kuid üritan mingi pildi ka kokku panna.

Kui keegi viitsib, siis vöib arvutustes kaasa lüüa. Ntx välja arvutada palju on vaja veojõudu min ning kui suurt vöimust, ma arvan, et vedrustusega masin vöiks 60 km/h ikka söita.


Rasvaselt märkisin ära jupid mida vöib julgelt pakkuda (erasönumina)


Lugupidamisega, saarik alias Janis
Vasta
#2

Väga põnev!

Oma Terri 30 kallal nokitsedes, on palju mõtteid veeretatud, milline võiks üks asjalik roomikmasin olla. Panen siia mõned neist kirja. Kui kellelgi on lisada, palun väga. Uue masina loomisel on esmatähtis funktsionaalse kontseptsiooni loomine, a la seitse korda mõõda ja üks kord lõika.

Võimalik, et austatud teemaalgatajal on plaan koos ja kirjeldusest seda ka selgus ning teisi variante ta ei kaalu, kuid heasoovlikult panen siia siiski paar oma mõtet kirja.

1. Masina laius: meid piiras asjaolu, et roomikut vaja kaugemale haagise peal vedad, seepärast sai laiuse valemiks 500 roomik - 350 vahe - 500 roomik, kokku 1350mm. Väiksem roomikute vahe on kindlasti parem nn "kõhupeael kinnijäämise" vältimiseks. Seepärast, kui mõttes kast peale ehitada, siis kast ja roomikud võiks jääda samasse laius gabariiti.

2.Veoskeem: Esiveoline kipub roomikut "ründenurga" alla koguma, kui tagumiste rataste pingutusvõime (vedru) liiga nõrk. Tagaveoline lükkab masinat roomikul ja lindi korjamine pole üldjuhul probleem. Mõlemad versioonid on eluterved, sõltuvalt masine konstruktsioonist.

3. Pööramine: Terri 30-l on pööramine lahendatud külgvariaatoritega, ehk rooliga surutakse ühe poole kettaid kokku ja teise poole omad lähevad laiali. Seega, kantakse ka pööramise ajal mõlema poole roomikule veojõudu, erineva kiirusega. Läbi difri, üht poolt kinnipidurdades, kantakse veojõud edasi vaid ühele roomikule. Variaatorpööramist ehitada on keerukas ning sellege ei anna "kannakaid" teha, ehk kohapeal ringi keerata.

4. Jõuallikas: Diisel peaks olema, olen mõelnud, et ka automaatkastiga. See annab võimaluse ühtlasemalt veojõudu liikumiskiiruse suhtes edasi kanda. Tehniliselt jällegi keerulisem ja kapriissem lahendus, kuid mugavam, kui kangiga vehkimine.

5. Raskuskese: Vertikaal suunal ikkagi, mida madalamal, seda parem. Aluseks tuleks võtta min. mõistlik kliirens, sõltuvalt roomikute vahekaugusest.
Horisontaalsuunal, mida roomikute keskkoha poole raskuskese jääb, seda kergem on pööramine. Roomiku tugirataste ehitamisel võiks keskmised rattad tuua äärmistest veidi allapoole, et nendele rohkem koormust langeb. Soovitav on see teostada vedrustuse reguleerimisvõimaluse kaudu. Sellisel juhul jääb tugeval pinnal roomiku "pöördepunktiks" selle keskkoht ja pööramine on lihtsam ning ei lõhu teisi tugirattaid ega roomikut.

Palju edu ja jõudu soovides,
[/i]IP
Vasta
#3

Kui ikka nii suure järele isu käib, soovitaks vaadata sõjaaegset Raupenschlepper Ost või selle baasil NL metsaveotraktorit DTD 40. Imetlesin tööl selle sõjakat välimust, võimekust ja vähenõudlikkust(sõitis aastaid, lindipoltidena kuuskantraua jupid, enamus rikkeid sai metsas kirvesilmaga kõrvaldada). Restaureerides TDT`d pole möödapaneku ohtu konstruktiivselt ega rahaliselt. Neid peaks veel leiduma kõrvalisemates kohtades. Meie poistel läks vähe nihu- tõid kuskilt ääremaa metsast u 30 aastat tagasi sinnajäänud TDT-40. Siis ärkas ka selle metsa uus omanik ja nüüd masinataastajatel kohtuasi kaelas- nii et pea kõike silmas.
Vasta
#4

1. Laius ja kliirens on omavahel seotud, minu mötetes. Kui ma kliirensi suureks ajan, siis on vaja mootor niivöinaa vöimalikult madalale lasta, ehk vastu nn.keskmise "kasti" pöhja saada, see jälle ajab selle ”kasti” laiaks, eriti kui veel ntx kasutada ristiasetsevat mootorit. Kast vöi veoraam tuleks peale sama lai kui roomikute välisgabariit.

4. Olen ka möelnud, et söltumata mootorist peaks selline liikur olema automaatkastiga, parem majandada.

Eks rahakott määrab palju, miliisied lahendusi ja toorikuid kasutada.

Köik plaanid veel lahtised, täna sain mingi portsu roomikumaterjali, saab midagi teha vöibolla juba.

Välistame ära köik valmis raske raua, ma tean kui hästi vöi halvasti liigub vene metsaveotraktor, oma lindi laiuse jne kohta on ta ikka meeletult raske, ja see minu tonn kandevöimet on max, see üksinda ei määra, metsaveotraktor vajub oma raskuse all juba sellisesse mülkasse, kus kerge masin veel liigub ja veab.

Valmis lahendused-liikurid on köik kas väga rasked vöi väga kallid, ega muidu selliseid ise ei ehitataks.


Janis
Vasta
#5

väga vabandan, aga ma ei saa mõmmigi aru.
tonn koormat? see ju nii umbes poolteist tihu puid.
miks selle jaoks on vaja kaks meetrit laia monstrumit kolm meetrit pika kastiga?
kas on plaanis siis kasti põhja panna 15-20 cm kõrgune kiht puid ja hakata välja sõitma?
teemavälisena mainiks, et tegin omale kelgu, kaks slallisuuska all ja pisike otstest lahti kast peal. inimjõul lükatav (taga on sang). sellega toon metsast paksu lumega rammus pool tihu korraga välja ja eriti isegi kohevas lumes sisse ei vaju.
teisipidi jälle on mul pisike haagis, põhimõtteliselt muravei kast, sellega veab umbes tihu korraga ja murutrakatsi taga paras sikutada. no lumega seda muidugi ei pruugi.
kui ma nüüd väga valesti aru ei saanud, siis soovitaksin tõmmata planeeritava liikuri gabariidid eesmärgiks seatud kandejõu jaoks mõistlikesse piiridesse või teisipidi kui toodud mõõdud olulised on, siis planeerida aparaadi "kere" nii jäme, et kannataks ka mõõtudele vastav koorem peale võtta.
Vasta
#6

Poolteist tihu jämedaid puid jah, a proovime oksi...

A su jutus on point sees, see pikkusgabariit on jah tegelt suts üle pingutatud, ca 2m veokast on reaalsem. Laiuse vähendamine söltub valitavast mootorist, selle paigutusest ja veoskeemist.

Arutlemist on.
Vasta
#7

Okste koha pealt on jutus mõtlemisainet. Teisest küljest mõtle ka laiusele, ma saan aru, et doonoritelt pärit sõlmed määravad mõõdud, aga mets ja maastik soodustavad natuke kitsama ja ehk ka lühema masinaga liikumist. Pealegi väidad, et kallakutele ei kavatse ronida. Suur isend nõuab ka sedavõrd tugevamat/jäigemat raami, mis omakorda lisab massi. Oksarisu ehk on kelguga lihtsam järgi lohistada, madalam laadida ka.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#8

Mina teeksin ka pigem väiksema ja kergema massinavärgi, kuhu saab siis kasvõi kolm kelku järgi riputada. Pääseb puude vahelt paremini läbi ja manööverdab hästi. Boonusena võimalus kerghaagise peal transportida, kuna tänavalegaalsusest vist unistada ei tasu.
Koorem masina peal tähendab tugevat raami ja sildu, mis teevad masina niigi raskeks + veel koorem. Vajub kergemini ära ja on tülikam välja sikutada kui kerge roomik + 1-2 kelku või käru. Haagise puhul saab häda korral selle koos koormaga maha jätta, soolomasinaga välja rabeleda ja siis käru järele vintsida. Olin sunnitud sügisel oma autoga sedasi tegema kui haagisega viimast puukoormat koju tõin. Kärule lauad rataste alla ja vints auto konksu külge. Vints inises küll, aga välja tiris koorma!
Teema on mullegi südamelähedane, kuna plaanin ka ise miniroomikut ehitama hakata. Ainult muid hädalisi töid kuhjub muudkui vahele ja need lükkavad asja muudkui edasi. Sad

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#9

ma muidugi metsast ja puudest ja eriti okstest tean üsna vähe, aga kõhutunne ütleb, et eestimaal selliseid oksi ei kasva, mis vette visates kivi kombel upuks. seega võiks arvata, et ka okste erikaal on ühest väiksema nummeriga kirja pandav. parandage mind kui ma eksin.
ja nagu eelpool just viidati, siis kui just lageraie plaanis pole, siis läbipääsu huvides teha asi võimalikult kitsas.

kui masin mõeldud leiva teenimiseks, siis muidugi võiks kaaluda alternatiividena ka tehasetooteid. kui aga oma küttepuud välja vedamist vajavad, siis tasuks pisut veel mõelda ja rehkendada. planeeritud gabariitidega tooks paari-kolme reisiga talvepuud välja kui aparaadi üldine tugevus gabariitide võimaldatava koorma ää kannatab. kas nüüd mõne üksiku sõidu pärast väga mõtet on uhket apastraati ehitama hakata?

a kui lust ja rõõm esikohale seada, no vot siis võib mida iganes teha. nii võiks kohe fantaasial mõnuga lennata lasta.
Vasta
#10

Üks mõttepoeg tekkis veel - kui eesmärgiks on ikkagi masin, mis koorma endale selga võtab, oleks äkki heaks toorikuks mõni paberiteta UAZ kastikas. Neid ikka vedeleb veel siin-seal. Tean isegi Valgamaal ühte, mis võib veel alles olla.
Kui sellele roomikud alla aretada, siis on põhjusmõtteliselt asi valmis.
Alguses kõlbaks kasutada ka ratastel, kui maa väga tüma ei ole.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#11

http://www.soov.ee/viljandimaa/Lumeliiku...a=1&last=1 Jälle üks müügis, osta ära ja areta edasi!
Vasta
#12

Midagi taolist on siuke 90% hea asi:

http://www.youtube.com/watch?v=dcCy0J_qo...re=related
Vasta
#13

(15-02-2012, 20:22 PM)meli666 Kirjutas:  Taoline tehaselahendus, kuigi kabiini pole: http://www.autra.ee/i/tooted/metsa-v%C3%...aktorid/67
See nagu rohkem talutatav veok, härra tahtis ikka ise ka peal sõita nagu ma aru saan. Sama plaan minulgi, et oleks nii universaalne masin kui võimalik. Saaks nii lusti käulatada, perega soos jõhvikal käia kui ka lund ajada või koormat vedada. Mina teeksin endale küll vist lahtise sõiduki. Ei ole mõtet kõrgeks ajada, kuna plaanis kasutada ilusa ilmaga. Võibolla mingi raam võiks püsti olla, kuhu saab vihmaga koormakatte peale visata.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#14

See Autra masin on väga hea masin küll, kordi seda vaadatud.
Netis pole vist asjalikku roomikmasinat, mida poleks vaadatud.
A ei maksa unustada teemapüstitust, Autra on siiski spetsiifiline masin. Marjule minekuks tuleb usas kohe turule veel asjalikum roomik: lumelaua,rula, jne kombo. A need köik on üksi toimetamiseks.

Janis.
Vasta
#15

Kordan veel: püsime teemas.

Sellise masina tegemiseks poleks vaja teemat tehagi olnud nagu need murutraktorid jne on.


Janis
Vasta
#16

(16-02-2012, 09:51 AM)saarik Kirjutas:  See Autra masin on väga hea masin küll, kordi seda vaadatud.
Netis pole vist asjalikku roomikmasinat, mida poleks vaadatud.
A ei maksa unustada teemapüstitust, Autra on siiski spetsiifiline masin. Marjule minekuks tuleb usas kohe turule veel asjalikum roomik: lumelaua,rula, jne kombo. A need köik on üksi toimetamiseks.

Janis.

miskit sellist? http://www.youtube.com/watch?v=TYJBa2p7lZY
Vasta
#17

See viimane link on jah see liikur, mida ma silmas pidasin marjul käimiseks.

Janis.

Vasta
#18

(16-02-2012, 12:42 PM)maisalup Kirjutas:  miskit sellist? http://www.youtube.com/watch?v=TYJBa2p7lZY

Sellisega saaks vist talvel lumesopases linnas ringi kruiisida. Kui võimas selle mootor võiks olla?

Vasta
#19

Leidsin sealtsamast ühe miniroomiku, mis endale kohe meeldima hakkas. http://www.youtube.com/watch?v=dB3dSeKJz...re=related
Vot midagi sellist tahaks ehitada! Ainult mootor tuleks minul ilmselt taha, kuigi eesmootoriga isendid meeldivad mulle palju rohkem.
Esiteks soovitavad foorumi roomikuspetsid veotähiku taha panna, teiseks on zaz mootor koos käigukastiga juba loomult tagaotsa kuuluv.
Et siis midagi sellist: http://www.youtube.com/watch?v=9ybCp2Shc...re=related

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#20

mis sest roomiku projektist saanud on ? kas magab suveund või sai asi teoks ?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne