ehitame ise: murutraktorile lisaseadmed
#61

võib-olla tasuks automõõtu konks paigaldada? hiljem hää suvalisi riistapuid liigutada.

[Pilt: 22536265d6cef0_t.jpg]  [Pilt: 22536267945eff_t.jpg]
Vasta
#62

Enda masinale paigaldaks kindlasti. A sel puhul läheb haagis kingituseks. Wink
Vasta
#63

(07-03-2016, 11:12 AM)olli Kirjutas:  Tahaks ühele MTD trakatsile haagist ehtada. 
Mõte on hüva, aga arvesta kohe sellega, et see auguga plekk trakatsi taga ei kannata kuigi suurt koormust, läheb katki. Sõbra maakodus justament samasugune aasta vana MTD trakats ja sellel juba tugevdatud tagaosa. Originaalkäru on selline tillukeste ratastega saapakarp, mis mõeldud laudsileda pargitee jaoks, labidas, reha ja kotike muruseemnega peal. Sellistes tingimustes vast jah, peaks vastu. Tõsisel maamehel on vaja ikka mättaid pidi sõita ja puukoormaga käru vedada. Sõbral on käru tehtud vana mosse sillale, originaalsed kõrge rehviga 15" rattad all, et konarlikul maastikul võimalikult kergelt liiguks. Natuke naljakas näeb küll välja, nagu Kesk-Aasia arbaa, aga on osutunud üsna praktiliseks. Kui ise ehitaks, teeks neljarattalise balansiiriga ja kasutaks selliseid rattaid:
https://www.pmkaubamaja.ee/index.php?pag...=3&lang=et
Natuke kallivõitu, aga näeks hea välja ja hüppab maastikul vähem.
Muidu on sel trakatsil jõudu nagu loomal ja siiani pole mujalt lagunema hakanud. Üks praktiline asi oleks koormakummidega kapotikinnitus. See raip koliseb ebatasasel pinnal sõites. Esilaternate juhtmetele võiks pistiku vahele aretada, siis on hea kapotti remonttöödeks eemaldada.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#64

(07-03-2016, 12:54 PM)Basilio Kirjutas:  
(07-03-2016, 11:12 AM)olli Kirjutas:  Tahaks ühele MTD trakatsile haagist ehtada. 
Mõte on hüva, aga arvesta kohe sellega, et see auguga plekk trakatsi taga ei kannata kuigi suurt koormust, läheb katki. Sõbra maakodus justament samasugune aasta vana MTD trakats ja sellel juba tugevdatud tagaosa. 
Ma peaks ütlema ,et mul ei ole peale kerge paindumise küll MTD'l midagi selle plekiga juhtunud ja sellega on veetudka suuri puukoormaid Big Grin Ikka mitmed sajad kilod on sabas olnud, päris hulga teetammile kruusa (kallav kast) jne. Tavaline kuulpea aga auk tuli suuremaks teha et polt sisse mahuks. Murutrakatsil on ikka uskumatult roppu moodi jõudu. Lihtsalt jube aeglane, et 500 meetrit mereäärde ja teist samapalju tagasi udjada ja eks ka metsatöö ebatasasustel väändumine talle heaste ei mõju Wink Sellest ongi enim kahju ja seepärast vaatan siin ringi mingi pisut kiirema ATV-laadse poole (hinnad on ikka jube hullud...) või äkki mõni puruks niidukiga analoogi poole, kuhu siis suuremad tagarattad alla panna. Kuid iseenesest kannab murutrakats ausalt ja uhkusega traktori nime välja küll Big Grin Eelmine suvi sai pisut rahu, kui Toolik tekkis aga pehme maaga, kui roopaid ei taha teha, on ikka abiks...

[Pilt: IMG_20140906_150400.jpg]
Vasta
#65

Tänud info eest. Eks haagis rohkem käsikäru asenduseks läheks. Puid kindlasti suurtes kogustes vedama ei hakata. Alla tulevad autorattad, seega vast veereb hästi küll. Pealegi pärast murutraktori soetamist nagunii tolle pere maaala paras golfimuru tervenisti. Big Grin
Oleks väga abiks, kui keegi saaks ikkagi haakeava läbimõõdu ja kõrguse maast ära mõõta.
Vasta
#66

(07-03-2016, 11:12 AM)olli Kirjutas:  Tahaks ühele MTD trakatsile haagist ehtada.
...

Kui tahad täpselt, pead andma mudeli. Neil on erinevusi.

Senise kogemuse järgi on "haakeava" (just jutumärkides, kuna kõlbab see õhukesse plekki löödud ava vaid tummisema haakepea kinnitamiseks) kas 12 või 14 mm, mõlemaid on nähtud. Plekiserva kõrgus on ühel partneri isendil 29 cm, miskisel jonsil oli 27.

Soovitan samuti teha asi tavalisele haakekuulile. Saab ristkasutada autode taga ja kuuli peab see plekk hästi. Kui panna käru tiisel kahvlina tolle pleki külge, siis selle kulutab kiiresti läbi. Variant on muidugi tugevdada lisamaterjaliga, aga siis tekib jälle küsimus nähtud vaeva ja saadud tulemuse suhte mõistlikkuses...
Vasta
#67

Ma igaks petteks märgin lõimes ära, et lugejad, kel nö. automaatkastiga traktor, peaksid suht ettevaatlikud käru suhtes olema. Olemas kogemus 13,5 vai 15,5 hj Murray nimelise isendiga, kus haagises võib vedada ainult puulehti vms. Ei oska paremini seda veovõimet iseloomustada aga kui vedada näiteks poolmärgi küttepuid, mida käsikäruga ca. 200m osutub inimesele suht koormavaks aga siiski kasvõi päevläbi tehtav, siis trakatsi ülekandemehanism lõpetab sama koormaga üsna kindlalt esimese otsaga koostöö. Kaks kogemust olemas - uuest peast ja ca. 4 aastase vahega.
Vasta
#68

Tohoh sinder, ma just nuputan, millest Stigale sahka teha...
Kas tõesti on NII äbarikud need kastid? 

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#69

Võibolla tegu mingi Murray eripäraga. Kui aega saan, selgitan konkreetse mudeli ja käigukasti identiteedi.
Vasta
#70

Kui kiirus tähtis tuleb uurida nendelt vendadelt,kes murukavõidusõitu harrastavad kuidas kiiremaks saab Toungue .Aga see haagiseauk venib isegi murukorjajat vedades ovaalseks.
Vasta
#71

(08-03-2016, 15:30 PM)Alts Kirjutas:  Võibolla tegu mingi Murray eripäraga. Kui aega saan, selgitan konkreetse mudeli ja käigukasti identiteedi.

Äkki on hüdrokast? Mul tavaline käsikast ja ei näita veel peale 10+ aastat väsimise märke. Mudel on RS125/96 aga omapärase käiguvalitsaga, mis asub keskel. Ehk igatepidi nagu vanakooli päristraktor Big Grin Ühte sellist olen veel Eestis näinud ja see on tuttava oma. Isegi veebist ei leia sellise pilti. Samas kogu rihmülekanne on lihtsaim ja geniaalseim ja ka odavaim. Üks Varsoni odavrihm niidukile, üks pikk taha ja taga üks imelühike, mis siis kasti ringi ajab. 
Ahjah, poolakate leht tundub üldse olevat parim, kuskohast oma trakatsi ehitust vaadata. 
Vasta
#72

külavahel üks mees vedas 4aastat husq murukaga 1km kauguselt metsast puud koju üle põllu. Peale seda sai villand ja ostis atv omale Big Grin Aga tegu oli mehaanilise kastiga ja lagunemise üle ei kurtnud. Käru oli muruka originaal
Vasta
#73

Kui tegu hüdrokastiga, päris täpne nimetus vist hüdrostaatiline, siis on igasugune käru vedamine minumeelest kuradist. Hea, et niisugune elukas iseennast liigutada suudab. Oman ise ühte john deeri nimelist isendit mis 280 tunniga igasuguse liikumise ära lõpetas. Tegelikult mingil määral liigub aga 5 cm kõrgusest uksepakust peab süles üle viima. Käruga olen toimetanud sellest 280 tunnist ehk paarikümne tunni jagu. Jänkide foorumis räägitakse samadest kastidest mis ära surnud juba 70 tunni pealt ja seda tänu vedamisele. Neid kaste teeb vist kogu maailmale jänkide Tuff Torq'i nimeline värkstuba.

Ära vägista, võta suurm haamer!
Vasta
#74

Mis see käru junn siis murukale vedada on, peab ju suutma murutraktor koos sohvriga ( õige mees kaalub ikka üle 100) ületada mägesid ja liikuma mööda pehmemat pinnast kui vaja. 

Craftsmanni manuaalkastidega oleme vedanud ikka igasugust jama ja niitnud peamiselt kallakutel ja nõlvadel, ainuke piir on pidamine või kui esiots juba maast õhku hakkab tõusma. Üks isend on ka hüdrokastiga aga väga suurt vaimustust see ei tekita, kuigi probleeme pole veel esinenud.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#75

Manuaaliga polegi probleemi. Veab ära ennast, 140 kilo sohvrit ja käru peal veel 50 tellat ka. Lõdvalt. Proovitud värk. Seal läheb jõud kenasti ühe hammaka pealt teise peale ja lõpuks rattani välja. Jama hakkab siis kui jänkionu on sinna hammakate ja ratta vahele õli loksuma on pannud.

Ära vägista, võta suurm haamer!
Vasta
#76

vabandust, millest te räägite?
siin eespool postituses nummer 61 olev riistapuu on mtd sgh175 või umbes miskit taolist.
täiesti "hüdroveoga" ja kärude vedu on umbes pooltel töökordadel. spetsid võiksid kommenteerida, palju sellel muravei päral koos koormaga kaalu on? vahel saab rohkemgi peale pandud. probleeme ei ole. massinaga saab ka kenaste otsa tõsta. niisama ei taha hästi tulla, aga tagurpidi vunk sisse ja siis pedaal edaspidi suunas põhja ja nina kerkib mõnuga. kahju on ainult kui lõppeks raksuga maha prantsatab, aga "esisild" põle ka siiani veel järgi andnud.
et kas hüdrol ja hüdrol on vahe või on tegu ökonomistide eelse aja tootega?
Vasta
#77

Tavaline manuaalkastiga murukas muuks ei kõlbagi kui käru vedamiseks, hüdrokastiga läheb niitmine kaks korda kiiremini  Smile 
Vasta
#78

Pole sellel hüdrostaatilisel kastil viga midagi kui seal õli ka vahetada,sellest,et seal ka filter sees on mida samuti vahetama peaks ei ole müüad isegi kuulnud ja tellida ka ei saa.(jebais vis on olemas) Selle filtri tõmbab kinni(kuna õli vana ja üle kuumenenud välimuselt nagu tökat) pump jääb kuivale ja ongi asi õhtal.Proovisin just ühte lihvida ei tea kas sai asja.
Vasta
#79

(12-03-2016, 23:31 PM)traatjalg Kirjutas:  Pole sellel hüdrostaatilisel kastil viga midagi kui seal õli ka vahetada,sellest,et seal ka filter sees on mida samuti vahetama peaks ei ole müüad isegi kuulnud ja tellida ka ei saa.(jebais vis on olemas) Selle filtri tõmbab kinni(kuna õli vana ja üle kuumenenud välimuselt nagu tökat) pump jääb kuivale ja ongi asi õhtal.Proovisin just ühte lihvida ei tea kas sai asja.

Sa vahi kurjamit... Ma pean siis ka vist tagasilla oma Jonsul pooleks võtma. Muu koha pealt ei ole nagu kurta, aga tundub et lõppkiirus on nagu vähenenud... Jõudu vahemaks ei ole jäänud

Iseenesest on mul trakats 8 aastat vana, ja igal suvel lisaks muruniitmisele 6000m2 kallakul, vean temaga puid, lehti, oksi, kive, mulda jms. Talvel lükkan lund. Puude vedu on nii mäest üles, kui alla. Tõusu 15m pikkuse peale 2m. ja vahemaa kuskil 50m Tavaliselt iga paari kolme päeva tagant on suvel midagi vaja vedada...
Ja käruks on mul see kahe sillaga tõmmatav laokäru, mis siis ühe silla peale ümber tehtud... Krt püüdsin küll ühe suve, aga tagurdamine oli ikka teistmoodi... Eelmisel kevadel paigaldasin traktorile munaka, et lihtsam oleks saba ära võtta. Vana haagisepoldi auk ei olnud aga küll kuhugi veninud...


Ptui ptui ptui, ära kah ei taha sõnada....

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#80

Vaheta kindlasti õli ja filter ära ja sisse KORRALIK õli mitte suvalise neljarattalise õlivahetusest üle jäänud õlinõu põhjast tilgutatud jäägid. Võite vaadata mis seisus on pump/mootor kui õrn kulumine saab lihvida kui sooned sees siis enesepettus.Enda oma tegin ringi nüüd saan vahetada filtrit ilma silda lahti kakkumatta tõin otsad korpusest välja ja panin tavalise õlfiltri põhja ja filtri.Õli kogust peaks ka natuke suurendama siis akki käib mõned aastad kauem.Jänkid oma foorumis on seda silda palju lahanud ja jõudnud ikka samase punkti ... õli mis läheb liiga kuumaks ja õlivahetus.Samas seal jälle mõnel kestab ja mõni laguneb aastaga ??
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne