[tõnn]

Tuksis süütepooliga külmalt töötab normaalselt ja niikui soojaks mootor läheb nii läheb ka lolliks ja algab tsirkus ja n..s,talvel lumepuhuriga kogesin.Soojalt lambist seiskub,ei käivitu enam paugub tulelont sumpast...

Kas seda peaks olema stroboskoobiga näha?

[vwt2]

Tuksis süütepooliga külmalt töötab normaalselt ja niikui soojaks mootor läheb nii läheb ka lolliks ja algab tsirkus ja n..s,talvel lumepuhuriga kogesin.Soojalt lambist seiskub,ei käivitu enam paugub tulelont sumpast...

Kas seda peaks olema stroboskoobiga näha?

Kallid teoreetikud palun proovige muruniiduki mootoril stroboga süüdet kontrollida.Paluks näitlikku videot.

[tõnn]

Kui on olemas küünal siis on vist küünlajuhe ka?
Kui küünlajuhtmes on kõrgepinge siis saab stroboga selle olemasolu või olemattust näha.
12v toite puudumine pole määrav kuna seda saab ka mujalt võtta, pole oluline.

Aga ega mina ei tea ka, ma õpin alles.

[oltsberg]

Konkreetseid "rindeteateid" veel ei ole, aga pean vajalikuks täpsustada, et tegemist on täiselektroonilise süütega. Mootor ju ostetud 2014 (vt siitsamast teemast eestpoolt).

Kontaktsüüdet pruugiti näiteks sellisel mootoril mille tootmisaeg on 198x ja juba siis eksisteerisid paralleelselt "argliku katsetusena" elektroonilised süsteemid. Isegi Nõukogudemaal olid nad näiteks mopeedidel olemas juba 80ndatel, samuti akuvabadel tsiklitel (mu viimase postituse näide Minski kohta).

Pilt süütehetke määramisest Ehk siis kahe mehe koostöö: üks keerutab mootorit ja teine filmib aeglustusega ning aeglustusega vaadatult tuleb jälgida, kuidas säde märgiga suhestub. Või kui filmimasina tarbeks on olemas statiiv, saab ka üksi hakkama.

Siia otsa veel veidi teooriat. Uuemaid trende ei tea, aga vanematel Honda väikemootoritel on süütehetk fikseeritud, tavaliselt 20 kraadi enne surnud seisu. Vastavas karbis või ka süütepooli korpuses on türistor, kondensaator ja mõned dioodid.

Subaru seevastu reklaamib, et süütehetk on pandud muutuma vastavalt pöörete arvule (suurematel pööretel "keeratakse" varasemaks.) Seega veidi keerulisem süsteem, mis võib ka enam tõrkuda.

[Matvei]

Konkreetseid "rindeteateid" veel ei ole, aga pean vajalikuks täpsustada, et tegemist on täiselektroonilise süütega. Mootor ju ostetud 2014 (vt siitsamast teemast eestpoolt).

Kontaktsüüdet pruugiti näiteks sellisel mootoril mille tootmisaeg on 198x ja juba siis eksisteerisid paralleelselt "argliku katsetusena" elektroonilised süsteemid. Isegi Nõukogudemaal olid nad näiteks mopeedidel olemas juba 80ndatel, samuti akuvabadel tsiklitel (mu viimase postituse näide Minski kohta).

Pilt süütehetke määramisest Ehk siis kahe mehe koostöö: üks keerutab mootorit ja teine filmib aeglustusega ning aeglustusega vaadatult tuleb jälgida, kuidas säde märgiga suhestub. Või kui filmimasina tarbeks on olemas statiiv, saab ka üksi hakkama.

Siia otsa veel veidi teooriat. Uuemaid trende ei tea, aga vanematel Honda väikemootoritel on süütehetk fikseeritud, tavaliselt 20 kraadi enne surnud seisu. Vastavas karbis või ka süütepooli korpuses on türistor, kondensaator ja mõned dioodid.

Subaru seevastu reklaamib, et süütehetk on pandud muutuma vastavalt pöörete arvule (suurematel pööretel "keeratakse" varasemaks.) Seega veidi keerulisem süsteem, mis võib ka enam tõrkuda.

Kas ma saan millestki valesti aru või, mitte ei mõista? Teie masinal on piltide järgi peal mootor Subaru EX 21 7HP
Selle mootori elektriskeem on originaalkataloogi järgi selline :https://www.partstree.com/models/ex210dt1031-ex21-subaru-robin-engine/700-electric-device-8/
Kõige tavalisem Honda või hiina klooni süütesüsteem ilma liigse elektroonikata. Nojah, genekas ja pingeregulaator on muidugi ka aga mootori käivitumisel ja töötamisel need ei puutu asjasse.
Tervitades M.

[oltsberg]

Subaru seevastu reklaamib, et süütehetk on pandud muutuma vastavalt pöörete arvule (suurematel pööretel "keeratakse" varasemaks.) Seega veidi keerulisem süsteem, mis võib ka enam tõrkuda.

Kas ma saan millestki valesti aru või, mitte ei mõista? Teie masinal on piltide järgi peal mootor Subaru EX 21 7HP
Selle mootori elektriskeem on originaalkataloogi järgi selline :https://www.partstree.com/models/ex210dt1031-ex21-subaru-robin-engine/700-electric-device-8/
Kõige tavalisem Honda või hiina klooni süütesüsteem ilma liigse elektroonikata. Nojah, genekas ja pingeregulaator on muidugi ka aga mootori käivitumisel ja töötamisel need ei puutu asjasse.
Tervitades M.

Püüdkem siis selgust saada. Kõigepealt - mind pole vaja teietada, sest teadaolevalt pole ma rase ega oma paelussi

Jah, mootor on tõesti selline EX21. Honda ja hiinakatega sarnane, võllid ja poldivalemid on standardsed. Subaru "kiiks" on nukkvõlli käitamine kettajamiga. Ja samuti süütehetke korrigeerimine sõltuvalt pööretest.
   
   
See siis EX21 (ja väiksemate vendade) kohta. Asja mõte vist selles, et käivitamishetkel oleks süüde hilisem, et ei peksaks tagasi.

EX27, veidi "karmim" süsteem:
   

Kes keelt oskab, võib ise lugeda lk 48 ja edasi.

Ja võrdluseks Honda G400 CDI karbi sisikond:
   
Nii lihtne, kui vähegi olla saab. Ka uuemate GX-seeria mootorite kohta on öeldud, et süütehetk on fixed.

[Matvei]

Subaru seevastu reklaamib, et süütehetk on pandud muutuma vastavalt pöörete arvule (suurematel pööretel "keeratakse" varasemaks.) Seega veidi keerulisem süsteem, mis võib ka enam tõrkuda.

Kas ma saan millestki valesti aru või, mitte ei mõista? Teie masinal on piltide järgi peal mootor Subaru EX 21 7HP
Selle mootori elektriskeem on originaalkataloogi järgi selline :https://www.partstree.com/models/ex210dt1031-ex21-subaru-robin-engine/700-electric-device-8/
Kõige tavalisem Honda või hiina klooni süütesüsteem ilma liigse elektroonikata. Nojah, genekas ja pingeregulaator on muidugi ka aga mootori käivitumisel ja töötamisel need ei puutu asjasse.
Tervitades M.

Püüdkem siis selgust saada. Kõigepealt - mind pole vaja teietada, sest teadaolevalt pole ma rase ega oma paelussi

Jah, mootor on tõesti selline EX21. Honda ja hiinakatega sarnane, võllid ja poldivalemid on standardsed. Subaru "kiiks" on nukkvõlli käitamine kettajamiga. Ja samuti süütehetke korrigeerimine sõltuvalt pööretest.


See siis EX21 (ja väiksemate vendade) kohta. Asja mõte vist selles, et käivitamishetkel oleks süüde hilisem, et ei peksaks tagasi.

EX27, veidi "karmim" süsteem:


Kes keelt oskab, võib ise lugeda lk 48 ja edasi.

Ja võrdluseks Honda G400 CDI karbi sisikond:

Nii lihtne, kui vähegi olla saab. Ka uuemate GX-seeria mootorite kohta on öeldud, et süütehetk on fixed.

Tänud põhjalikkuse ja skeemide jagamise eest! Jah, selliseid muutuva süütenurgaga skeeme kasutatakse ka teistel väikemootoritel, näiteks Husqvarna muruniidukil oleval "originaalmootoril", mis on tegelikult Loncin. Kuid Teie juures (jätkan ikkagi viisakusest niimoodi) oleks abi olemasoleva süütesüsteemi asendamisest kättesaadavaga,mis sobib kinnitustelt, on ta siis fikseeritud süütenurgaga või mitte. Küsimus on mootori mittetöötamises ja vea otsimises, Te ei plaani ju ometi neid kinnisulatatud karpe lahti harutama ja parandama hakata. Proovige kõigepealt mootor tööle saada ja hiljem on aega originaalosade otsimiseks küllaga.
Tervitades M.

[oltsberg]

...Te ei plaani ju ometi neid kinnisulatatud karpe lahti harutama ja parandama hakata...

Loomulikult mitte. Mu eelneva jutu mõte selles, et Subaru süütesüsteem on keerulisem, kui vanakooli Hondal. Et näiteks see lüli, mis peaks pöörete suurenedes süüdet varasemaks "kruttima", ei funktsi ja sädet antaksegi seetõttu valel ajal. Iseasi, kuidas seda kindlaks teha...

...Kas seda peaks olema stroboskoobiga näha?...

Kallid teoreetikud palun proovige muruniiduki mootoril stroboga süüdet kontrollida.Paluks näitlikku videot.

Kui on olemas küünal siis on vist küünlajuhe ka?
Kui küünlajuhtmes on kõrgepinge siis saab stroboga selle olemasolu või olemattust näha.
12v toite puudumine pole määrav kuna seda saab ka mujalt võtta, pole oluline.

Mõlemal kaasfoorumlasel on on teatud nurga alt õigus. Toite saab strobole ju ikka kusagilt võtta. Aga taolistel väikemootoritel tuleb süütepooli ja hooratta nägemiseks eemaldada starter ja ventilaatori katteplekk. Kuidas sel juhul mootorit piisava kiirusega pööritada, kui puudub elektristarter? Säde tekkib alles pöörlemiskiirusel x. Leidub näiteks kodanikke, kes ei suuda mootorsaagi käivitada, sest ei sikuta starterit piisavalt energiliselt. Ja kuidas me veendume, et muutuva ajastusega süütesüsteem toimib veatult nii suurtel kui ka väikestel pööretel? OK, hooratta kinnitusmutri otsa saab ju pista vastava padrunvõtme ja mootorit näiteks trelli abil ringi ajada. Kui mugav on siis üheaegselt stroboga opereerida? Aga kas kuskil üldse eksisteerivad märgid, mida stroboga jälgida? Kui süütehetk on pandud paika joonestulaual ega kuulu ekspluatatsioonis näppimisele, siis kas on põhjust mingeid märke "joonistada"? Näiteks kõnealuse EX 21 (ja väikevendade) puhul on isegi surnud seisu "märk" selline:
   
Ehk siis magneti kinnituskruvi tsenter ja süütepooli pooluskinga ots peavad olema kohakuti. Kogu lugu.

Teoreetilise targutuse sekka ka praktilst. Nimelt tuvastasin, et klapimajandus ja kogu mehaanilist ajastust tagav pool on korras. Kui kolb on ülemises surnud seisus, siis kinnitavad seda fakti ka vänt- ja nukkvõlli märgid. Samuti on klapivahed normis.

Eks ma siis ootan, millal Zündspule ja Vergaser kohale jõuavad, siis saab täpselt teada, kumb neist süüdi on.

[oltsberg]

"Põnev järg"  

Saabusid külalised Saksamaalt Zündspule ja Luftfilter
   
   
Viimane neist lihtsalt soodsa hinna tõttu tagavaraks.

Süütepool sai vahetatud, aga... kasu ei midagi Või kasu siiski niipalju, et nüüd on teada, et süütepooli viga ei ole. On vähemalt tagavaraks olemas.  Varsti peaks saabuma ka Vergaser, eks siis näeb, mis juhtuma hakkab.