[klaave]

Niisiis rattad.Kaal arvas et 39kg/tk.     Seda koos raskusega. Tegin ka pildi vahetükist,     ja kuna raskust ei viitsinud ära kruttida siis veel seletuseks, et velje keskava on lõigatud suuremaks, et saaks rataste laiust seada, ja ka vahetükil on selleks ava, et laiuse reguleerimise detailid saaksid liikuda. Rehvi protektor on korralik     ja kahtlane kas ketid eriti aitavad. Kui siis ainult kõval jääl. Aga Kuta on ise nii "kerge" et rehvid ei oma tuvastatavat rehvirõhku aga on ikkagi täitsa kikkis
 Kahjuks ei suutnud tuvastada oma Kuta raamatu asukohta. Oleks saanud veojõu arvutuste jaoks täpsemaid andmeid. Kui on juhtunud et raamat sai äiapapale siis enne kevadet seda sealt kätte ei saa.   Lihtsalt ei viitsi suvilasse sõita. Igatahes uus mootor kergendab tunduvalt Kuta kaalu. Minu oma kaalub (mootor) täispaagiga 17kg, rattad koos raskustega veel 78kg juurde. Edasi tekib aga probleem kuna puudub praegu võimalus kaalule minna. Ei tea, kas kaks saunakaalu tuvastaksid masina raskuse kui peale sõita? Neil lõppeb skaala kuskil 120 juures vist Igatahes kui oli vaja minu TZ ,millel käigud kadusid, garaazi vedada, siis sai vabalt hakkama. Uksepakust ülesse tõmbamine võttis rattad betoonpõrandal ringi kuid kui enda raskuse veel (85kg) peale upitasin sai hakkama. Ja seda kõike 10´ratastega ja tagurpidikäiguga. Nendel ju pidamine kõval pinnasel kehvem kui võrril kuna kummi kandepind kitsuke Kus juures mootor ei teinudki eriti paha häält selle raskuse peale.

[klaave]

https://www.youtube.com/watch?v=fILbHGBretk

veel motoploki 4x4 variante

[Basilio]

Vaadates raudrattaid lumes tööd tegemas tekkis mõte et kas on ikka kõige õigem variant.  Jäigal raual pole mingit pidamist eriti kui kõvaks tallatud lumi või lausa jää alla satuvad.

Kui ma ei eksi, siis ksf! meli666 kirus lumepuhuri või motoplokkide teemas raudrattaid talvel. Lisaks kehvavõitu pidamisele pidavat nad teinekord  kleepuva sulalume endale ümber kerima. Herr Võsa soovitatud ketid minu arvates paremad nii lumes kui libedal.

[Basilio]

Ja veel. Suuremate ratastega jällegi kaob koormaga rasketes oludes mõistlik aeglane kiirus ära. Ei saa ju liikuda koormaga nii, nagu see vene mees oma MB-1 70Km/h.   

Mulle meeldib rohkem see ralli-motoploki etteaste:
https://www.youtube.com/watch?v=DOuHRPVMeg4
Meli666 teise lingi roomik oli hästi lihtsa lahendusega, aga arusaamatuks jäi mismoodi keeramine toimub.

[klaave]

Kardan et keeramine lammutab külgsidurid kiiresti laiali, ja tundub et läbivus pole ka suurt paranenud.

[Janx]

Meli666 teise lingi roomik oli hästi lihtsa lahendusega, aga arusaamatuks jäi mismoodi keeramine toimub.

Loogiliselt võttes peaksid need abirattad ikka eespool vedavatest ratastest olema. Siis saab tava käru lahendust kasutada. Raskem ilmselt saab olema see sarvedest murdmine ka, aga õige motoblokist selle üle ei vingu.

Tegelikult pole mingit vahet kas abirattad on ees- või tagapool vedavaid rattaid.

[oltsberg]

Ilusat pidupäeva kõigile!

(Sain ka lõpuks arvuti juurde ja teema on ennast kõvasti kerinud )

Kõigepealt suur tänu klaavele põhjalike selgituste eest nii haakesadme kui ka rataste osas! Ma tõesti ei tea (ei oska isegi suurusjärku pakkuda) kui palju raudrattad kaaluvad. Kindlasti mitte 39kg. Mis puutub jää peal sõitmisse, siis vedamisega raudratastega probleeme ei ole, pigem juhitavusega ("ei kuula hästi rooli"). Palju suurem probleem on see, et kõval pinnal raputab hambaplommid välja  

Siiski on suurim "vaenlane" lumi. Siin juba viidati, et sula lumega tekib sõna otseses mõttes lumepalliefekt (korjab "mustrivahe" täis). Samal põhjusel raudrattad ka kaevuvad, pole ju "põhja" all. Kummirehv ketiga kombineerituna oleks neist puudustest vaba ja igas mõttes parem. Lasin "puuhoovi" nelikveolise kastikaga jälgi ette teha (too aparaat jäi ka kaapima). Jälgedest kõvasti abi, aga tühja käruga jälgedest kõrvale sõites (manööverdamiseks) hakkas põkats kergel tõusul kaapima (lume paksus 16...18cm). Seevastu metsas, kus lumi on kas täiesti sulanud või suht õhuke ei ole ka lohud-muhud probleemiks. Ja muidugi vabastab probleemidest väiksem koorem.

Tänu pälvib ka ksf! V6sa oma lingi (puidu kohta) ja arvutustega. Fantastiline! Mõõtsin ühe isasema paku üle, korrutasin numbriga 750 ja sain tema massiks 42kg. Tõstes oli selline "tsemendikoti tunne" küll.

Nii et veelkord jõuame loogilise järelduseni, et vedavast kärust oleks palju abi. Ja veelkord küsimus, kuidas seda optimaalselt teostada?

[klaave]

Panen mõned pildid, mis leidsin netiavarustest. Pole küll täpselt Kutaisi, aga lahendus on lihtne ja eks motoplokk (netiotsingutes: motokultivaator) GOLDINI on enamvähem sama asi.
Tähtis on teha täpsed arvutused, kardaanirist ja paindekoht peavad olema samas punktis, ja piltidelt paistab et rattad on ühesugused ümbermõõdult. Käru silla tiffer tuleb leida õige . Lülitus käib jõuvõtu kaudu.

[oltsberg]

Kenad pildid!

Aga jahh... Suurematel põkatsitel on lisaks sõltumatule JVV käitusviisile (võrdeline mootori pööretega) ilmselt ka sünkroonne (võrdeline rataste pööretega) võimalus. Kui mul oleksid tehaseinseneri võimalused, oleks asi lihtne.
   
Punane ristkülik oleks sisenuutidega puks (liugleb JVV välisnuutidel). Kui sinna vasakusse otsa kah mingid hambad organiseerida ja sellised oleksid ka ülekande teovõllil, siis tuleks asjandust lihtsalt vasakule nihutada, kuni tekib hambumine. Võrdse suurusega rataste puhul (põkatsil ja kärul) tuleks vaid jälgida, et peaülekande arvud oleksid võrdsed ja kõik muu tuleb iseenesest. Ilus teooria...

Tegelikult mul klaavele paar lisaküsimust rataste kohta. Kui suur on välisdiameeter? Kuidas parem ratas "suhestub" mootori silindriga (kui lähedale/kaugele jääb)?

Pöördun küsimusega ka ksf! meli666 poole. Postituses #184 ühel pildil paistab olevat MB 1 originaalhaagis. Kas see on kallutav, ja kui on, siis kuidas see asi on teostatud?

Välisvalgustuse kohapealt leidsin mootori tehasejuhendist sellise teksti:
The following optional parts are also available at ROBIN distributor and/or dealer./…/Magneto for lighting usage 12V 15W/40W/200W

Kuidas Gravity seda kommenteerib? Et kui jalgu trampida ja sajalisi luhvtitada, siis oleks võimalik?

[Gravity]

Oltsberg - Ma uurin selle kohta Subarust . Hetkel pole ma täiesti kindel kas see Lamp Coil töötab tavalise hoorattaga ning, mis võimsusega on EX 21-le saada ja muud pisiasjad . 

[Gravity]

Kuna sain paar küsimust selle Läti vahetüki komplekti kohta siis mõtlesin, et ma ei hakka eraldi läbi privaatsõnumi vastama vaid postitan siia . 

Hind oli 198 eurot koos KMiga . 

http://www.kuldnebors.ee/search/pollumaj...uage_id=et

Transport kulleriga Tallinnasse oli 24 pluss KM .

Peale tellimuse sisseandmist oli 2-3 päevaga meil kohal . Kastis mingit juhendit ei olnud ja seetõttu pidin jälle selle firmaga ühendust võtma . 

-------------------------------------

Komplekt sisaldab :

1) vahekoda ühendamaks Lääne mootor ja käigukasti  
2) Väntvõlli külge käivat muhvi . NB orginaal sidurikorv on vajalik .Väntvõlli mõõduga oli sedasi, et sai vastavalt soovile. Minul läks 19.05 ehk 3/4 tolline sirge võll.  

3) Aukudega metallplaati, et liigutada juhtsangasid kõrgemale ning laiemaks . Lääne mootorid pole nii kitsad nagu püstise silindriga orginaal .

Kaasas ei olnud polte , mutreid , seibe ega uut hoidjat JVV kangile . Orginaalis käis kangi juhik mootori küljest. Selle pidin ise meisterdama. 

Vahekoda istub hästi paika . Küll aga pani mõtlema kuidas vahemuhv ühendada . Kahjuks pildi pealt ei paista hästi aga vahemuhvile oli puuritud ringjooneliselt 6X  M5 auku ja keermestatud . Lätlased ütlesid, et peab orginaal sidurikorvi puurima ning siis poltidega kinnitama . Kõik on hea aga sidurikorv on karastatud ning puur peale ei hakanud . Siis lihtsalt keevitasime kinni . Sidurikorv ja vahetükk istusid teineteise sisse täpselt . 

Peale seda kui juhtsangad olid kõrgemale toodud metallplaadiga siis ei hakanud käiguvahetus hästi toimima . Varras tahtis painutamist saada . Paras painuta ja katseta tegevus . 

Kokkuvõtteks : Oma ülesande täidab ära kuid päris lõpuni läbimõeldud ei olnud .  

[oltsberg]

Gravity jutule lisaks siit teemast  http://www.nasetraktory.eu/forum/viewtop...22&t=30292  võetud pildid MF 70 ja kaasaegse mootori paarituse kohta.

Vahetükk:
   

Flantside joonised:        

Vahetoru pikkus tuleb endal leida, aga ehk on treimisvõimekusega kodanikele või sääraste kodanike headele sõpradele abiks.

Originaalsiduri/väntvõlli üleminek:
       
       

Tulemus selline:
           
Ehk on sellest teooriast kellelegi abi. NB! Ma ise ei ole seda protseduuri MF-i puhul läbinud, mistõttu Sven Mikseri (kes Paide koolipoisina ajakirjas Pioneer kirjutas, kui tore ja hea oli onu Lenin) kombel pead panti ei anna.

[olevtoom]

... Nii et veelkord jõuame loogilise järelduseni, et vedavast kärust oleks palju abi. Ja veelkord küsimus, kuidas seda optimaalselt teostada?

Ma keskmise mehaanikavõhikuna küsin, kas hüdrauliline ülekanne on mõeldav?

[v6sa]

... Nii et veelkord jõuame loogilise järelduseni, et vedavast kärust oleks palju abi. Ja veelkord küsimus, kuidas seda optimaalselt teostada?

Ma keskmise mehaanikavõhikuna küsin, kas hüdrauliline ülekanne on mõeldav?

Jah, on. Mina endale teeks just hüdrostaadina: hrpump jsv otsa; aksiaalkolbmootor reduktori vedavale võllile, lülitus pumba ja mootori vahelist rõhuta tagasivoolu sulgedes. Lihtne ja põhiveost sõltumatu.

Tõsi, abi on siiski vaid kõval pinnal, sest väike on ratas ja nõrguke mootor.

[maisalup]

Vedava käru suhtes tekkis omal selline mõte, et vaja oleks teist motoploki käigukasti veel. Käigukastile käru peale, ühendad kardaaniga esimese ploki jõuvõtu külge ning tagumisele kastile see käik sisse millega soovid sõita 4  veoga ning tuld. Kui oleks plokk veel jõuvõtuga mis pöörleb vastavalt rataste kiirusele, siis oleks eriti hea, jääks käikudega mässamine ära  ja saaks kasutada pidevat 4vedu.

[oltsberg]

Kas lugupeetud ksf! v6sa soovib ehk veidi täpsustada?

Mingit pilti/linki pakutud hüdromootorist (arvestades koosluse liikumiskiirust ja "keskmist" veosilla ülekandearvu peaks hüdromootor tegema 250...300rpm). Milline võiks olla pump?

Ja kuidas see tagasivoolu piiramine peaks käima? Miks mitte pealevoolu? Kas asi on reverseeritav? Kas on võimalik asi jätta nö "ujuvasendisse", st enamus ajast pole ju käruvedu vaja, las rattad pöörlevad (koos hüdromootoriga) niisama vabalt (niivõrd-kuivõrd) ringi.

[klaave]

Täpsed mõõdud puuduvad. Suurem mure oli summutiga, mille kaitsest jäi napilt cm vahet.     Täpset vahet on raske võtta, pean suure ratta alla panema, aga ega see eriti tähtsust ka oma. Meil ju isearetatud mootorid peal ja mootor võib käigukastist erineval kaugusel asuda. (Samas on suured rattad vahetükiga laiemaks viidud ja sõltuvalt vahetükist võib ju ratas ka mootori külgvaates ära varjata   ). Ratta diameetri võin homme mõõta küll.

[klaave]

Ratta diameeter  on 61cm

[maisalup]

Hommikust kõik iseehitajad ja motoploki taltsutajad. 
Kuna on olnud pikk järelemõtlemine väiketraktori vajaduse üle ja tehtud põhimõtteliselt otsus tellida lätist uus motoplokk, aga veel päris kindel pole kas K80A või K105A siis tekkis üks idee seoses maa harimisega. 
Kas on keegi motoploki järel kasutanud ketas atra? Kuna eile käisin kivihunnikust kive otsimas, siis leidsin sealt umbes 45-50cm diameetriga randaaliketta koos ära murdunud vannasega. Peale paariaastast hunnikus vedelemist oli ketta laager ideaalses töökorras veel ja siit tekkis mõte seda maaharimisel proovida. 
YouTube-s on ameerikamaalt näiteid ketasadrast suure traktori järgi kui kirjutada otsingusse disck plough.
Mõte tekkis kuna kettaga peaks hõõrdetakistus olema eeldatavasti väiksem kui tavapärase siinkandis tuntud adraga, seega oleks motoplokil seda kergem vedada. 
Kas ehk keegi siit on seda lahendust varem katsetanud ja oskab näpunäiteid jagada?
Käsi kohe ei tõuse töökorras asja vanarauda saatma seni kui sellest saaks midagi leiutada-ehitada  
Üks näide asjast mida mõtlen- https://www.youtube.com/watch?v=D3W81w3MtcA

[Daff]

Ketasadrast rääkis mul isa kunagi ja tema mahitusel panime russile ühe 700 randaali korpuse risti taha. Kartulimaa peal asi toimis. Kuna ketaste vahed olid väikesed, ehk adra jaoks vales mõõdus, siis päris künniks seda ei saanud nimetada aga vene aja mõistes oli asi "nitschevo". Katsetuste etapiga see projekt ka lõppes. Aga tegelikult tahtsin ma rääkida hoopis muust. Nimelt, hakkas silma paar erinevust tava adraga. 


Randaaliketaste korral tahtis see "ader" suuremat liikumiskiirust kui tava ader.

Sügavuse reguleerimiseks pole vaja abiratast, piisab ketta nurga muutmisest.

Traktori ee peal hoidmisega oli tükk tegemist kuna kettad üritasid oma teed minna ja surusid traktorit omale meelepärases suunas.

Seda viimast probleemi saaks lahendada ehk talla lisamisega, mis toetab vastu vao seina. Kuna motoblokk on kerge siis ilma vastutoeta ma kujutan ette, on see kündmine nagu härjavõitlus.