Mis motoplokiga on tegu?

(16-07-2016, 21:41 PM)honkomees Kirjutas:  
(16-07-2016, 21:01 PM)oltsberg Kirjutas:  ...
(16-07-2016, 10:06 AM)v6sa Kirjutas:  Kas liikuv tera käib alumise tera keskelt keskele? Et lõikaks kõik alumiste terade vahele kogutud kõrred ühe käiguga läbi....
Eespool pildilt ka juhuslikult näha, et teatud poosis terad kattuvad, jättes enda vahele kolmnurga, kuhu hein enne surmaotsust pea pakule paneb Smile

 Seega see "teatud poosis terad kattuvad" ei päde.

Kuidas ei päde? Vaatame veelkord pilti

On ju kohakuti ehk kattuvad? Tervelt kaks korda ühe pöörde jooksul.

Vist räägime üksteisest mööda, Sina pidasid silmas sõrgade ja ühe vikatiga aparaati? Mina ei oska jälle tolle kohta miskit kosta.
Vasta

Ei mingit lõksu, ma ei viitsinud ise arvutada. Aga ma tõepoolest vihjasin liiga kiiresti niitmiseleWink

Siis jäävad veel vale lõiketasand ja mitteliibuvad terad. Sõrgu sel värdil ju pole...
Vasta

Terade äärmiste asendite puhul peaks nad olema nagu B. Kui terad on äärmistes asendites mitte kohakuti nagu A, siis lõikamist ei toimu või toimub poolikult. Seda taheti eelnevalt selgitada aga küsija vist ei saanudki aru, tundub. Tema lisatud pilt ei selgita kas terad on pildil äärmises või keskmises asendis. Mõlemal juhul tekib 2 korda asend B.


Manustatud failid Pilt (pildid)
   

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Kas see viimane postitus on suunatud mulle?

Teinekord võib vabalt personaalselt pöörduda või mainida, luban, et kõvasti ei löö Smile  Muidu mõistata, kas mina see olen küsija, kes
ei saa aru Smile  

Ksf! aavu jutt ja pilt kahtlemata hariv, tänan! Ainult et kuidas see teooria haakub praktikaga? Vaat sellest ma küll aru ei saa Sad 

Teeme siis rauast ja punaseks. Hakatuseks vaatame veelkord niiduki pea pilti

Et paremini aru saada, vaatame vana pea liigendit, seda, kuidas ta töötab:
   
Et siin midagi paigast ajada, tuleb võnkuv detail katki lõigata ja uue nurga all kokku keevitada. Aga kas leidub inimest, kes sellise asja peale tuleb?

Vikatitega suhestub nii:
   
Ja poosid vastavalt ksf! aavu määratlusele:
   
Nii et eksimisvõimalust ei ole, sellepärast ma ei saanudki aru, mida mulle selgeks üritati teha. Või tegelikult eksimisvõimalus siiski on. Kui vikatitel on kõik terad või vähemalt mitu keskmist) eemaldatud, siis võib pidemed valesse kohta neetida. Aga selleks peab eelnevalt ikka liiter-kaks keres olema Smile

On ka võimalus, et terad võetakse küljest ja asi jääb näiteks kaheks aastaks vedelema, siis ei pruugi mäletada. Siis võib isegi latid segi ajada (13 vs 14 tera). Aga alati on nutikas asjad märgistada, ja pealegi on tänapäeval olemas digifotograafia.

Nii et pidemete vale paigaldus tuleb välistada, kaugel eespool on kirjas, et...

(29-05-2014, 10:53 AM)oltsberg Kirjutas:  Vikatid paistsid olevat täiesti uued, ilusti tavoti ja Rahva Hääle sees. Sorri, võin ka valetada, võibolla oli Noorte Hääl, või Edasi või Tapa KommunistBig Grin

Veelkord: vale paigaldus ei ole ebakvaliteetse niitmise põhjus, sest see on välistatud.

Liigsuure kiiruse viskasime kah üle parda. Otsida tuleb olulisi erinevusi võrreldes varasemaga. Varem ma ju ei kurtnud, et kehvasti niidab, katsetatud sama kiirusega, sisuliselt sama kofiguratsiooniga. (Uus ja vana niiduki pea erinevad umbes sama palju nagu VAZ 2101 ja 2107. Pealtnäha nagu erinev, aga strateegilised mõõdud samad, muidu ei saakski kasutada.) Varem kurtsin ainult selle üle, et niiduk ei püsi maas, nüüd on see lahenenud.

Ksf! v6sa terane tähelepanek liigsuure terade vahe kohta on kahtlemata väärtuslik. Aga... See ei  saanud tekkida esimestel töömeetritel, kus aparaat sugugi hilisemast paremini ei niitnud. Naati võiks ka sellise terade vahega päris isukalt krõmpsutada? Nii et ka seda ei saa olulise erinevusena käsitleda.

Kõige olulisem erinevus võrreldes varasemaga on ikkagi see, et vikati nurk on muutunud.
Vasta

(18-07-2016, 23:00 PM)oltsberg Kirjutas:  Kõige olulisem erinevus võrreldes varasemaga on ikkagi see, et vikati nurk on muutunud.
Kahjuks jah ei tea motoploki lattniiduki hingeelu eripärasid, minu mtz05 ei olnud lattniidukit kaasas. Aga traktori lattniiduki ebakvaliteetsel niitmisel oli praktikas vaid 3 põhjust:
1. mingil teadmata põhjusel ei olnud terad äärmistes asendites kohakuti sõrgadega ja tuli hakata otsima tekkinud nihke põhjuseid
2. latt oli traktori suhtes "kaldu" tahapoole, st et nurk traktori pikitelje ja lati vahel peab olema alla 90 kraadi ettepoole, siis niidab. Antud asjaolu võib motoploki puhul ju välistada?
3. terad ei olnud vastu sõrgu, nende vahel oli tühimik. Antud juhul siis vahe terade vahel. 

Lattniiduk on lattniiduk ja põhjuseid tuleb otsida sealt ning mitte välistada lähtuvalt teoreetilistest aruteludest. Minna niiduki juurde ja liigutada terasid eri asenditesse ning vaadata järgi. Kui teoreetiliselt ei saa midagi valesti olla, siis praktikas ikkagi juhtub Big Grin
Vasta

(18-07-2016, 23:00 PM)oltsberg Kirjutas:  Kõige olulisem erinevus võrreldes varasemaga on ikkagi see, et vikati nurk on muutunud.
Hobuniidukil sai seda vikati nurka maa suhtes muuta, tõsta sõraotsi üles kui oli vaja niita nt üle väiksemate kivide, et  latt tõuseks üle kivide. See kaldenurk ei muutnud oluliselt niidukvaliteeti, lihtsalt pikem konts jäi maha niitmata, millest oli eralehmapidajal muidugi kahju.

Vaata, ma olen lattniidukiga niitnud üle 30 aasta, viimased 10 aastat enam mitte ja kogemus ütleb, kus viga võiks olla.
Vasta

(18-07-2016, 23:45 PM)honkomees Kirjutas:  Hobuniidukil sai seda vikati nurka maa suhtes muuta, tõsta sõraotsi üles kui oli vaja niita nt üle väiksemate kivide, et  latt tõuseks üle kivide. See kaldenurk ei muutnud oluliselt niidukvaliteeti, lihtsalt pikem konts jäi maha niitmata, millest oli eralehmapidajal muidugi kahju.
...

Sellel ei ole sõrgu, vaid kaks vastasfaasis liikuvat vikatit...

Mina oma kaks senti panen lahkuvaatavatele teradele. Tegin üleeile huvi pärast loomkatse: umbes 10 kraadi üles vaatav MF niitis endiselt sama hästi-halvasti. Aga MF latil on sõrad, mille vastulõikeplaatide vastu terad üsna tihedalt liibuvad.

Iseenesest on muidugi õige, et terad peaks olema maaga jämedalt paralleelsed, mitte lendutõusukursil Big Grin
Vasta

Mina pakuks just neile taevasse vahtivatele teradele,miks ei niida.   
Olles ise viimased 20 aastat latiga niitnud,siis väidan,et kui sõrad püsti tõsta,ega ei niida küll, hakkab heina maha vajutama ja lihtsalt näbrustama.Eriti libeda metsaheinaga.Ja sõrad on ca 3 korda kitsamad, kui motobloki terad ju. 
Nii,et mina paneks terad maapinnaga lapiti,siis vaataks edasi.
Vasta

Tänan, honkomees!

Mul ei ole nii aukartustäratavale kogemusele midagi vastu seada. Ainus kokkupuude lattniidukiga ongi vaid kõnealune aparaat, millega olen töötanud 3...4 tundi. Ja remonditud on teda kokku ca 30 tundi Sad

v6sa 2 senti jätkuvalt aktuaalsed Smile  Huvitav on muidugi see, et needid ei andnud järele kogu lati ulatuses, vaid just tolles otsas, mis pildil esiplaani poole jäi (aiman ka põhjust, tegelen sellega). Teine ots, kus liibumine ok, võinuks ju ikka nüsida?

Ksf! metsnik kah minu põhiseisukohaga liitunud...

Aga vaatame veelkord pilti

Ja võrdluseks...

Pöörakem tähelepanu kasvõi tugitalla asendile (viimasel pildil kõige alumine detail). Ja püüdkem ka esimesel pildil terade nurka maa suhtes määrata (minul hetkel malli käepärast ei ole).

Aga jah, me võime siin hulgim teoreetilist vahtu üles kloppida. Enne midagi teada ei saa, kui võll on remonditud, siis võib edasiste loomkatsete juurde minna.
[/url]



[url=http://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=58664]
Vasta

valed terad on vikatil küljes, need sakilised terad on mõeldud teravilja ja muu puitunud rohttaimede lõikamiseks, lattvikatil on sileda pinnaga terad ja neid tuleb relakaga vahest teravamaks ajada. Ma arvan, et siin terade taha ongi see koer maetud...   Rolleyes
Vasta

(19-07-2016, 18:25 PM)maisalup Kirjutas:  valed terad on vikatil küljes...
Ja vaatamata valedele teradele enne siiski lõikas...?

Ülemisel vikatil on sakilised, alumisel "normaalsed". Pildilt ei pruugi tõepoolest seda näha olla. Kuid Piirsoo/Hussari piibli järgi peabki nii olema. Kusjuures "normaalseid" teritatakse (olen teritanud), aga sakiliste teritamine on suisa keelatud.

Ja kas sõrgadel kah mitte mingid sakid ei eksisteeri? Ja laon nüüd välja küsimuse, mis mind pikka aega painanud on (olen siit-sealt saanud mitmeid vihjeid): sõrgadega süsteem on parem kui kõnealune kahe vikati variant?
Vasta

Kui ikka ühed on siledad siis ei saa olla tera probleemi jah, sest kui mõlemad siledad, siis libiseb hein eest ära, kui mõlemad hammastega, siis nätsutab vahele
Vasta

Piiks-piiks-piiks-piiks-piiks-piiks!

Seal peaks olema kirumissõnad, millest ma aga kaasfoorumlasi säästan.

Hakatuseks tegi "ihutreial" sellise junni:
   
"Magusamad palad" jäid minu teha. Junn toru otsa ajada ja kinni keevitada ning kaardaanihargi poldi jaoks vastav süvend uuristada.  Viisin treiali kätte ka korpuse, aga ta vist väga põhjalikult ei süvenenud asjasse. Ja siis selgus, et võll on laagripesade järgi mõõtes 16 mm lühem. Egas midagi, "venitasin" teda siis kodus põlve otsas pikemaks.

Vahekarp sai ka ümber tehtud, nüüd ei vahi vikatid enam taevasse:
   
Karp lähemalt (pöörake tähelepanu kardaani nurgale):
   
Tegin ka põgusa loomkatse ja tulemus märksa parem kui enne. Kogu lugupidamise juures kaasfoorumlaste kogemuste ja loomkatsete vastu: ma saan aru, et need pärinevad sõrgadega aparaatidelt. Sõrg vikatiterast ca 3 korda pikem, sõrad võtavad heinal kotid kindlalt pihku ja siis ei ole pääsu. Olgu see nurk horisontaali suhtes veidi nii või naa.

Kui keegi teeb märkuse, mõnedel teradel ikka vahe suur, siis annan targutajale vastu pead Big Grin  Targutada oskame me kõik, aga seda aparaati perfektselt paika timmida Sad  Sad Sad  Kui oleks nädal vaba aega (et mitte midagi mõistlikku teha pole) ja kolme hobuse jagu kannatust, siis võibolla saabki asja täiuslikult toimima. Töö tuleb kuidagigi ära teha, pujud kasvavad, naine viriseb Sad Wink  Alternatiiv on trimmeriga niitmine, mis ei ole ei inimesele, masinale ega rahakotile just kõige meeldivam ettevõtmine.

Ja nüüd üks offtopic huvitav asi
Panen ka pildi, sest kuulutus läheb kunagi kõige kaduva teed:
   
See siis MTZ 05 lattniiduk, millel pea paikneb mitte keskel, vaid ühes lati otsas. Ilmselt tehasetöö, mitte külamehe leiutis. Ja nüüd küsin: mis sellise aparaadi mõte on?
Vasta

Turgatas pähe, et võibolla teeääre/kraaviserva niitmiseks, traktor liigub tasasel maal ja vikat ühe külje peal?? Või marjapõõsaste alt niitmiseks
Vasta

Andestust, ajasin eespool natuke pada Smile  Polnudki vaja hobuse kannatust, et aparaat paika timmida.

Olin teda korduvalt harki-kokku kruvinud, tema hingeelu hakkas selgeks saama. Hakkasin asja rahulikult vaatama. Terade vahe suur (ja ei allunud reguleerimisele) sellepärast, et kõik terad polnud ühel joonel. Andsin neile siis (painutades) joondu! valvel! käsklused ja pärast seda seisid nagu soldatid rivis ja allusid peenhäälestamisele a la Taavi Big Grin  Ühesõnaga sain niiduki täiesti rahuldavalt tööle. 

Iseasi on muidugi see, kaua peenhäälestus püsib Sad  Põrutasin järjekordselt mingi puunoti otsa ja mõned alumise vikati terad hakkasid jälle logisema Sad  Mõistagi ei tahtnud siis enam nii hästi lõigata. Ksf! v6sa saab kunagi oma 2 senti kätte, kui me selles või mõnes järgmises elus kohtume Wink 

Aga põhiline probleem oli ikkagi vikatite vale nurk maa suhtes.
Vasta

Kui keegi teeb märkuse, mõnedel teradel ikka vahe suur, siis annan targutajale vastu pead Big Grin  

Teadlikult lükkasin kommenteerimist pikka aega edasi. Pole iialgi näinud kääre, mis ilma terade kokkupuutumata töötaksid.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(10-08-2016, 23:26 PM)Marko Kirjutas:  Kui keegi teeb märkuse, mõnedel teradel ikka vahe suur, siis annan targutajale vastu pead Big Grin  

Teadlikult lükkasin kommenteerimist pikka aega edasi. Pole iialgi näinud kääre, mis ilma terade kokkupuutumata töötaksid.
Arusaadav, kääride näide eespool juba läbi käinud.

Minu terava väljaütlemise mõte oli rohkem selles, et las keegi targutaja proovib ise selle aparaadiga maadelda ja perfektselt toimima saada Smile  Ta on nagu kümne muutujaga võrrand, mille lahendamine tahab aega ja kannatust, mida aga ei ole võtta, kui hein kasvab ja naine viriseb Smile Sad Siiski olen aparaadi hingeelu juba nii selgeks saanud, et varsti võib doktorikraadi kaitsta Big Grin
Vasta

(10-08-2016, 23:56 PM)oltsberg Kirjutas:   naine viriseb  

Kääride tööpõhimõte sellest ei muutu ju Sad

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(10-08-2016, 23:56 PM)oltsberg Kirjutas:  ... kui hein kasvab ja naine viriseb...
Kaks loodusõnnetust korraga... Ma tean mida te tunnete!   Wink

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Taaskord on aeg "lemmikteemas" sõna võtta Smile 

Hakkasin ükspäev puukoormaga metsast tulema, aga ühel hetkel keeldus Sarviktaat liikumast, tuues samas käimakotist kuuldavale kaeblikku oigamist. Ei edasi, ei tagasi Sad  Ühtäkki hakkas peale tagasikäigu lülitamist hoopis edasi astuma. Vaatasin: reeversihoob oli omavoliliselt asendit muutnud ja vperjot! asendisse enam minna ei tahtnud. Pähe kerkisid kõige mustemad mõtted. Egas midagi, teisi pereliikmeid, käsikäru ja sõiduautot abiks võttes sai ta koju toimetatud. Siiski oli viga suhteliselt süütu, kiimakotis avanes selline pilt:

   
Nõellaager näitas oma hambaid Big Grin
Asi selles:
   

Parempoolne detail oli alla kukkunud ja hammasrattaplokk võis vabalt omatahtsi jalutada (nagu esimesel pildil näha). Mõned müüjad nimetavad seda torukest torutihvtiks, mõned vedrusplindiks. Õnneks olin neid Riistamarketist teise sarviku jaoks varunud:
   
Kusjuures Minski sarvikumeistrid on Kutaisi kolleegidest märksa hoolikamad olnud, asjad provolokiga kinni mässinud
Ja ega nad Sarvbelarussil ilma traaditagi kuhugi ei kadunud, välja lüüa oli neid äärmiselt problemaatiline, tuli koguni puurida.

Eelnev pole mingi nutulaul või hala, lihtsalt juhin tähelepanu. Pealegi oli nagunii aeg sarvilise sisikonnaga taas tutvuda. Pooltelgede simmerid vajasid vahetamist. Eespool kirjas, et kokku pannes unustasin ühed seibid panemata ja seetõttu tuli SKF-i tihendid raisku lasta ning odavate külapoe omadega asendada. Ja siiamaani olid mul vahetamata külgsiduri võllide O-rõngad, kallasin aga õli peale. Tihendid olid ammu varutud, nüüd oligi sobiv moment vahetamiseks. Siis vaatasin et üks võll natuke kõver, proovisin ettevaatlikult õgvendada, aga murdus ära Sad  Homme vaatan, mida Lepatehnikas
räägitakse.

Suurele ringile ka küsimus: üks rumm on hakanud pooltelje nuutide otsas loksuma. Kuidas seda arstida saaks?
[url=http://www.lepatehnika.ee/index.php][/url]
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne