[oltsberg]

Siin lõuna pool on eelkirjeldatud värvitooni kohta välja mõeldud termin pinititililla Et õiges toonis veenduda, peaks oma Bruno käest siis asja näha küsima

Jah, eks ta ole see uue ja vana kooli metoodikate erinevus, rangelt teaduslik lähenemine versus tunnetuslik. Aga mis ikkagi juhtub, kui kuumutamisel näiteks 100 kraadiga eksida? Või kui üldse ei karasta?

Et millega siis tegu on? Kas mure minu kui kliendi pärast (et saaksin hea ja toimiva asja)? Või mure oma maine pärast (et ebaõnnestumisel pasndan terve ilma täis, et Lepatehnika teeb s*tta)? Või soov teha mulle teada-tuntud omadustega materjalist (mis maksab erineval kuuri tagant leitust mitte vähe) flants (treial "higistab" a la 3 tundi) siis teaduslik karastus ja mina maksan ja maksan ja maksan... Ehk siis lolli käest tulebki raha ära võtta.

Muidugi komplitseerib asja see, et treial tegi flantsi kahest eri jupist (tundmatute loomade nahkadest), mis seisavad koos nii press- kui ka keevisliite ühisjõul. Aga kuidas tundub selline lahendus, et lasta teha teda-tuntud omadustega sisenuudiga puks ja teaduslikult karastada. Ja seejärel see samamoodi praeguse flantsitooriku sisse pressida+keevitada. Vigurdamiseks ruumi on. Panen ka pildikese. Ärge kõvasti lööge, kui näete, et joonis pole proportsioonis. Samuti ei ole mul hetkel koolijoonlauast paremat mõõteriista käepärast, mistõttu kirja pandud mõõtude täpsus on +/- 1...2 mm.

   

[urmet48]

Solgiksin vahepeal teemat MB-1 jutuga. Viimasest kokkupuutest on ligi 15 aastat möödas ja endal mälu kehva juba selle masina koha pealt. Kas MB-1 mootoril saab nö. pöördeid ka kuskilt hoovaga reguleerida. No nagu autol on gaasipedaal. Eila sai üks nostalgitsemise tulemina koju toodud ja käima pandud. Masin ainult täispööretel. Mingit tühikäiku kui sellist ei suutnud tuvastada. 5-10 minutiga oli sumbuti kaa suht hõõguv. Viimane võiks olla tingitud hetkel valitsevast palavast keskkonna tegurist.
Karpal on 2 kohta, millest 1 on õhuklapp ja teine 0-asendis on sureti. Kas sellest viimasest peaks saama pöördeid vajadusel madalamaks? Ei tuvastanud seda hooba liigutades mingeid pöörete muutusi mootori töös.

[oltsberg]

Kahjuks pole MB 1 "pruvessur". Kokkupuude vaid selline, et 4 aastat tagasi oleksin ühe peaaegu ära ostnud. Siis, kui veendusin, et "ei saa" motoplokita elada. Aga minul kipubki idee ja teostumise vahel olema 4 aastat "peiteaega". Kui õigesti mäletan, siis MB-l on suretus ja gaas kombineeritud. Kas suretus töötab? Ilmselt on midagi kuskil kinni jäänud, tuleb kontrollida. Kõigil motoplokkidel on enesestmõistetav võimalus pöördeid meelepäraselt reguleerida.

Aga kui siin gaasimajandus taaskord kõne alla tuli siis teatan, et pole lõpplahendust veel leidnud. Velopiitra (setu uudissõna!) käiguhoovaga tuvusin, nagu ksf! maisalup eespool soovitas. Sellega on jälle omad probleemid. Ksf! Envir´i poolt kasutust leidnud Gazooni kardinatrossil on jumet, kuigi taas küsimus, kuidas see motoploki spetsiifikaga sobib. Gazooni tross, samuti originaalne gaasihoob või ka mingi auto õhuklapi hoob on head ühel põhjusel: mootori gaasimajanduse min/max asendite vahele mahub 5 cm trossikäiku. Muudedel variantidel (tsikli gaasirull või "tsossklapi" hoob, ka velopiitra käigundus annavad ca 3 cm trossikäiku. Kui neid kasutada, tuleks ühisele teljele paigutada 2 eri pikkusega hooba, et 3 cm käik 5ks cm-ks konverteerida.

[jurkman]

MBl on sisseehitatud pööretepiiraja, gaasihoovaga saab mingil määral pöördeid reguleerida, ta tõmbab vedru abil drosseliklappi lahtipoole ja annab järele, kui päris maha lükata, siis ühendab süüte kontaktid ja suretab välja. Sul on arvatavasti drosseli vedru surnud või on siis ühendusvedrus viga.
Summuti hõõgumine on ka bensiini viga , MB tahab 76t, 95 põleb liiga aeglaselt, siin aitab natuke klapikaitseõli lisamine kütte sisse. Võib-olla on jahutusventika ribid ära.

Solgiksin vahepeal teemat MB-1 jutuga. Viimasest kokkupuutest on ligi 15 aastat möödas ja endal mälu kehva juba selle masina koha pealt. Kas MB-1 mootoril saab nö. pöördeid ka kuskilt hoovaga reguleerida. No nagu autol on gaasipedaal. Eila sai üks nostalgitsemise tulemina koju toodud ja käima pandud. Masin ainult täispööretel. Mingit tühikäiku kui sellist ei suutnud tuvastada. 5-10 minutiga oli sumbuti kaa suht hõõguv. Viimane võiks olla tingitud hetkel valitsevast palavast keskkonna tegurist.
Karpal on 2 kohta, millest 1 on õhuklapp ja teine 0-asendis on sureti. Kas sellest viimasest peaks saama pöördeid vajadusel madalamaks? Ei tuvastanud seda hooba liigutades mingeid pöörete muutusi mootori töös.

[Gravity]

Tuhlasin veidi ringi.

Leidsin siukse huvitava gaasitrossi, mis on algselt mõeldud muruõhutajale gaasitrossiks.

Sees on painduv traat mis lubab nii tõmmata kui lükata erinevalt trossist, mis ei sobi lükkamiseks.

Trossi kõri pikkus on 1,1m ja kinnitus on mõeldud ümber käepideme toru.

Komplekt tross ja käepide on 23+km .

Veidi pead ise ümber tegema kuna käepidemel on 3 astet sees.Sul pole astmeid vaja. Lööd haamriga astmed sirgeks

Tsikli jm gaasitrossid ei sobi kuna nad on mõeldud nii, et karburaator ise tõmbab gaasi maha ja gaasi peab pidevalt hoidma. Pole veel seatava hõõrdetakistusega tsikli rutsaksid näinud.

Ideeliselt peaks sul gaasikäepideme ülemine ots liikuma vabalt. Ning mootori hoovastik on kergelt tihkeks reguleeritud. Siis saad gaasitrossiga millel on jäik sisu tõmmata ja lükata.

Läks vist veidi keeruliseks.

Päris "isalt poljale" tolmukindlad kahesuunalised(tõmmata,lükata) trossid on 200+km tükk. Kasutatakse pinnasetihendajatel jm
Sulle nii tummist tükki pole vaja.

[znif9]

Pole veel seatava hõõrdetakistusega tsikli rutsaksid näinud.

Offtopic aga meil lõuna pool kutsuti selliseid 'sportgaasiks', omalgi Jawale sai pandud. Pole aimugi kust/millelt need pärinesid.

[aavu]

Pole veel seatava hõõrdetakistusega tsikli rutsaksid näinud.

Offtopic aga meil lõuna pool kutsuti selliseid 'sportgaasiks', omalgi Jawale sai pandud. Pole aimugi kust/millelt need pärinesid.

Neid müüdi Matrossovi tn motopoes, igatahes 1967 aastal olid müügis. Ja sobisid JAWAle. Alles hiljuti, nii paari nädala jagu tagasi, esitleti siin siukse rutskaga JAWAt: http://fotoalbum.ee/photos/unicman/106811717/

[oltsberg]

Vägitükk sai sooritatud:
       

Telefonijutt on telefonijutt. Käisin Lepatehnikas koha peal ja peale asjaga tutvumist arvas ka hr Lepp, et vajadus karastamise järele puudub. Kontoris olid muide kaks koera, äkki selleks, et õiget pinititilillat tooni leida Aga loomakaitsjate rõõmuks jäid nende nokud uurimata Seetõttu "pääsesin" summaga, mis ei vääri isegi mainimist.

Siinkohal suur tänu kaasfoorumlasele DevilDeVille, kes vajaliku vihje andis. Nii et minagi soovitan: http://www.lepatehnika.ee/

Kuna praegu on aparaatus laiali, siis on veel võimalik ka jõuvõtu otsa emanuut teha lasta. Kui ksf! klaave pole oma probleemile veel lahendust leidnud, siis võin asja uurida ja lasta korraga mitu tükki teha.

Gravity on oma trossindusega üles näidanud märkimisväärset abivalmidust, selle eest suur tänu! See isalt pojale variant jääb küll ära, sest poega mul kahjuks pole. Võibolla kui uue naise võtan, siis saab kunagi ka poeg olema Muuseas seoses minu osalemisega spektaaklis, arvas mu naine, et käin seal peamiselt noori tüdrukuid näperdamas.Tema õnneks otsustas üks noor daam, kelle minupoolset näppimist naine kõige rohkem kahtlustas, peale paari proovi üritusest loobuda.

Ka see teine variant jääb mul Gravity käest ostmata, sest eelarvet tuleb piirama hakata ja on veel firmasid, kes minu raha tahavad. Aga tänan inspireeriva vihje eest, küllap saan gaasimajanduse koduste-käepäraste vahenditega lahendatud.

[klaave]

Terekest kah üle pika aja.
Pole tõesti eriti edenenud see emase nuudi otsimine. Pole mahti olnud ja eks laiskust ka omajagu. Pealegi piinab masinat suviti äiapapa oma suvilas ja mis silma alt ära see meelest läind.
Rakvere kandis on padrunvõtit mis sobiks, pakkumas üksikult ainult Würth ja ka siis lühikest varianti. Aga pakkumine on ahvatlev ja kui võimalik siis oleksin minule lihtsama variandiga ka nõus. Nii et kui tellimiseks läheb siis lööksin meelsasti kampa ja küll me klaaritud ka saame. Ainult et võlli pikkuse võtaksin 15cm, kuna olles pikalt mõelnud seda ühendamise asja siis,( pean veel ka vahetüki lisama) olgu enne natuke üle kui puudu.

[Basilio]

Kas MB-1 mootoril saab nö. pöördeid ka kuskilt hoovaga reguleerida.

Pöördeid hoiab sisseehitatud tsentrifugaalregulaator, mille olekut saab väljaspoolt veidi mõjutada. Kui pöörded peal, siis:
A: midagi kinni jäänud
B: midagi puruks
See viimane variant oli mul endal kunagi. Regulaator oli otsustanud laiali joosta. Lahtised jupid karteris aga tegid pahandust. Esimene asi, mis maha niidetakse, on alumise kepsusilma külge polditud õlituskäpp. Selle ülesanne on kogu sisikonnale õljumit peale loopida. Kui käpp katki, on mootor ilma õlituseta ja varsti koos. Kontrollida seda ilma mootorit molekulideks võtmata ei saa.
Regulaatori jupid ja selle pagana käpa tellisin vahendaja kaudu Venemaalt. Siiani käib.

[Envir]

Vägitükk sai sooritatud

Ilus töö. Kas see sisemine puks on välise flantsi sees pressistuga või on tal mingisugune muu kinnitus ka (tihvt nt)?

[oltsberg]

Pressistule lisaks on teiselt poolt ka keevitatud ja seejärel treipingis asja "viiskamaks" tehtud (vt postitus #128 parempoolne pilt). Säärane konstruktsioon dikteeritud olemasoleva materjali poolt. Pole ju mõtet otsida 110 mm toorikut ja seda treilaastuks töödelda.

Ma sain ksf! klaave jõuvõtu emanuudi probleemist aru nii, et selle emanuudiga võlli pikkus peaks olema 15 cm. Sisenuudi "aktiivseks" pikkuseks piisab aga 20...25 mm, sest JVV korpusest välja ulatuv ots pole nagunii pikem. Asja saakski ju lahendada nii, et teha ca 30 mm sisenuudiga puks ja sealt edasi pressistu pluss keevitusega niipalju nagu vaja. Või sain ma asjast valesti aru? Muide, eespool presenteeritud latniiduki võll koosneb kah kolmest jupist, välisnuutidega otsad on keskmise pulga külge keevitatud.

[oltsberg]

Kui siin juba MB 1 kõneaineks tuli, siis kas keegi omanikest on nii lahke, et viitsib lenksu läbimõõdu ära mõõta. Teadmine vajalik selleks, et siis teab, kas MB lenksu kummid sobivad Kutaisile. Nagu eespool juba tõdesin, siis tsiklite suunal otsingutest abi ei olnud.

[urmet48]

25mm.

Kas keegi saaks rihmamajandusega aidata. Nimelt edasi ja tagasi käigu rihmade mõõtusid oleks vaja teada. Koostataval masinal need rihmad puuduvad.Vajalik oleks ka rihmade asetus rullikutel, et asi toimima saada.

[Basilio]

Kas keegi saaks rihmamajandusega aidata. Nimelt edasi ja tagasi käigu rihmade mõõtusid oleks vaja teada. Koostataval masinal need rihmad puuduvad.Vajalik oleks ka rihmade asetus rullikutel, et asi toimima saada.

Vaata sinna: http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid345547

[oltsberg]

Tänan, urmet48! Võib oletada, et soojuse ja vägivalla koosmõjul saab MB "preservatiivid" ka Kutaisi käepidemete otsa sikutada.

Aga minu "ihutreial" sai vägitükkidega maha:
   
Klapib mootori otsa küll:
   
Pildil näha ka distantspuks, mis tagab sidurile sellise poosi:
   
Nagu näha, ulatub sidur 3 mm üle väntvõlli otsa. Väike, 1 mm üleulatus on ka mootorivalmistaja poolt nõutud. Veidi suurem mõõt tingitud asjaolust, et muidu hakkab sidur vastu poldipäid käima. Mootoripoolse plaadi teoreetiline maksimumpaksus, kui sidur ja väntvõlli ots on täpselt tasa, on 8 mm. Ja ka siis ei saa poltide all vedruseibe kasutada. Konkreetse plaadi paksus 6 mm pluss siduri üleulatus peaksid poldipeade ja siduri vahele piisava vahe jätma. Vedruseibide asemel on siiski plaanis panna stopperplekid. Pikk ja keeruline jutt, aga äkki on kellelegi kasu.
Loomulikult sai väntvõlli otsa tehtud ka seib, mis sidurit paigal hoiab:
   
Vot seda mina ei tea, kas "ihutreial" selle "õigest" materjalist tegi (mootori juhendis oli ära toodud konkreetne terasemark). Aga pole vast suur patt.
Edasi kulgeb jõud juba varem esitletud detaili kaudu:
   
Ja käigukasti otsa klapib vahetükk kah:
   
Vahetüki plaadid on üsna õhukesed. Ja mootori valmistaja on ilmselt ikkagi ette näinud, et mootor kinnitub alt, mitte ei ripu külje pealt nelja 8 mm poldi otsas. Aga konkreetsel motoplokil saab mootori lisatoestuse teha nii (pilt pätsatud kuskilt Venemaa avarustest):
   
Ma ei teagi, milleks tegelikult seal korpuse all need poldiaugud on. Äkki lisaraskuse kinnitamiseks? Ksf! klaave oskab vast täpsemalt kommenteerida.

Aga kõigele vaatamata ei saa ma lubada, et juba ülehomme paar kiiremat ringi saab teha. Hetkel käsil pakilisemad tegevused. Kuid oluline etapp lõpptulemuse suunas on läbitud.

[klaave]

Milliseid poldiauke on küsimuses mõeldud? Kui neid käigukasti all mille külge on pildil kinnitatud kollane tugi mootorile siis on need originaalis tõesti raskuse kinnitamiseks.
Samas ei tohiks neli kaheksast polti mootori otsas tekitada probleeme mootori ja käimakoti ühenduse suhtes. Sõltub muidugi mootori raskusest ja suurusest aga minu väike mootor on seal küll kindlalt kinni. Tõesti pildil olev abikinnitus ei tee ka paha, eriti kui teha natuke tugevam ja raskem, et asendada ka puuduvat raskust. Arvestama peab aga sellega et raam peab alt olema sile et näiteks kartuleid mullates ei rebestaks ära pealseid või metsas ei jääks kuhugi kinni kuna vinkliserv takistab liikumist. Originaal raskus on siledapõhjaline.

[oltsberg]

Milliseid poldiauke on küsimuses mõeldud?

Pidasin silmas neid:
   

Rattaraskused ja ka raudrattad on mul olemas. Samas ei teeks ilmselt ka mootorialune lisaraskus paha. Seda enam, kui seda värki saab mootori lisakinnituseks kasutada. Majapidamises leidub "kollektsioon" katkiseid Actrose vedrulehti (päris paksud ja tummised asjad teised), millest saaks midagi sobivat aretada. Peast käis läbi ka mõte, et need lisaraskused võiks teha nii, et vajadusel saaks neid kiiresti lisada või eemaldada. Aga see kõik veel mõtte tasandil. Kui palju originaalne mootorialune raskus kaaluda võib?

Aga minul puudub üldse arusaam, kuidas motoplokkidega kartulivagude vahel askeldatakse. Ühe huvitava asjana oli eelmine omanik raudrataste kilpide külge keevitanud 7 cm torujupid. Asja tulem jooksulaiuse suurenemine kokku 14 cm. Mida see praktikas annab? Ja kas selline asi pooltelgede laagritele pikas perspektiivis pahasti ei mõju?

[klaave]

Raske seletada. pilt äkki aitab. Ühel pildil rattaraskused veel puudu.
Rataste vahe 60cm, sama ka muttidel, rehvid vist vana neliveolise sapika jeebi omad, täpne nimi ei tule meelde, pole head pilti aga velgedele tehtud laiendid, et saaks rattaid laiemaks ja töötab nii juba palju-palju aastaid. Pole mingeid probleeme täheldanud ei käimakotis ega mujal.

[oltsberg]

Suur tänu, klaave!
Pildist-jutust kõvasti abi. 60cm-st saan ma juba aru. Originaalil pakuti mälu järgi jooksulaiuseks midagi 30...40 cm vahele ja sellise asjaga kartulivao vahel nikerdamine mulle pähe ei mahtunud. Sellepärast küsisingi. Samas ei saa ma ikka aru, mida eelmine omanik raudratastel selle 14. lisasentimeetriga saavutas. Võibolla olid veel mingid lisatükid olemas, mis minu kätte ei jõudnud. Suuremad rattad suurendavad ka kliirensit, mis antud aparaadil kipub ikkagi väiksevõitu olema, kui võrrelda MTZ 05ga. Siit siis teine kahtlus kartulimaal "turnimiseks". Ka raudrattad on originaalidest suuremad, aga hetkel ei viibi nende läheduses ja mõõta ei saa. Goldoni piltidel oli küll näha ka suuremaid "tavarattaid", küllap sai neid vastavalt soovile tellida. "Suurel kodumaal" oli lihtsam vorpida ühesuguseid detaile, mitte arvestada "pirtsakate" klientide erisoovidega.

Džiip-sapakas on muidugi LUAZ.