Mis motoplokiga on tegu?
#1

http://www.osta.ee/index.php?fuseaction=...d=24630630
Oskab ehk keegi tuvastada ja midagi sellekohta rääkida?
Vasta
#2

(17-02-2012, 22:05 PM)meli666 Kirjutas:  Difrit sellel aparaadil pole.
Klassikalises mõttes difrit tõesti pole, aga on võimalus pöördel vajaliku poole ratas veojõust vabastada. Selleks on hoovad paremal käepidemel.
Iseenesest päris hea lahendus. Kraabib minna mõlema rattaga, ja kui pöördel vaja aidata, siis saab väiksema pingutusega nina õigesse suunda.
Enda arust selle masina suurim puudus(võrreldes MTZ-05-ga) on suht madal kliirens ja väikesed rattad ja võrreldes MTZ-i ja MB-ga varuosade kehvem saadavus.
Paar sarnast riistapuud tutvusringkonnas.
Vasta
#3

(17-02-2012, 23:01 PM)meli666 Kirjutas:  
(17-02-2012, 22:39 PM)CORRADOg60 Kirjutas:  Klassikalises mõttes difrit tõesti pole, aga on võimalus pöördel vajaliku poole ratas veojõust vabastada. Selleks on hoovad paremal käepidemel.
Iseenesest päris hea lahendus. Kraabib minna mõlema rattaga, ja kui pöördel vaja aidata, siis saab väiksema pingutusega nina õigesse suunda.

Lugesin põhjalikult selle põka osa raamatust läbi. Rattavõlle saab välja lülitada läbi kuullülitusmehhanismide. Huvitav, kui töökindel selline lahendus on ja kas toimib mõlemat pidi veo korral?

Tuttavad enda masinate vastavatest mehhanismustest jagu pole minu teada saanud. Samas pole neid masinaid ka väga ränkade ülesannetega koormatud. Ja väidetavalt toimivad need mehhanismid mõlemat pidi.
Ise ka mõne korra nende sarvi "hoidnud", aga pole taibanud seda "lisa" tagurpidi proovida.


Vasta
#4

(17-02-2012, 23:01 PM)meli666 Kirjutas:  
(17-02-2012, 22:39 PM)CORRADOg60 Kirjutas:  Klassikalises mõttes difrit tõesti pole, aga on võimalus pöördel vajaliku poole ratas veojõust vabastada. Selleks on hoovad paremal käepidemel.
Iseenesest päris hea lahendus. Kraabib minna mõlema rattaga, ja kui pöördel vaja aidata, siis saab väiksema pingutusega nina õigesse suunda.

Lugesin põhjalikult selle põka osa raamatust läbi. Rattavõlle saab välja lülitada läbi kuullülitusmehhanismide. Huvitav, kui töökindel selline lahendus on ja kas toimib mõlemat pidi veo korral?
Muidu, kui edasi mõelda, siis roomikmotobloki jaoks isegi parem baasmasin, kui MTZ-05. Lülitad aga vastava roomiku poole välja ja sarvedest palju kergem keerata. Lisaks võib kummagi ratta jaoks veel piduri leiutada, siis pole sarvi enam juhtimiseks põhimõtteliselt vajagi.

Arvatavasti on see süsteem samasugune nagu mtz 82 ja teised bellarussid kasutavad hüdropumba siduriks. Seal üks võll jookseb teise sees, mõlemal on kohakuti 3 11mm auku 10mm kuulid sees. välimise Võlli peal on krae mis siis kas laseb kuulidel liikuda sisemise võlli seest välja ning niiöelda sidur lahutub. Kui lükata kraed teise suunda siis surub uuesti kuulid sisse nii, et need jäävad mõlemat võlli lukustama. Seal muud ei saa juhtuda kui kuuli pesad kuluvad ära ning ei taha enam lukustuda või surub pealmise krae puruks. Bellarussidel siiani ainult näinud pesade laperguseks kulumist, krae siiani terveks jäänud.
Roomiku jaoks on jah selline süsteem päris hea.

Nagu nüüd foorumeid lugedes olen aru saanud siis on sellel peal venelase järgi tehtud briggs@stattion millele sobivad läänemootori juppid ja tihendid 1:1 mida saab tellida hortulusest
Vasta
#5

Ise ehitan praegu sellist riistapuud ümber. Nimelt oman elektronsüütega varianti ja selle mähiste taastamine osutub ilmvõimatuks. Vahetan mootori.
Eelmine talv remontisin käigukasti- ühe purunenud laagri pärast, - kuid laiali kiskudes ei saanud aru et oleks külgsidurid kuulidega. Mälu nagu oleks näinud ketassidureid. Kahjuks ei teinud pilte. Igatahes töötavad igat pidi ja kui trossid on reguleeritud,siis ka väga korralikult.
Vasta
#6

Mul karteri pool kus süüte mähised peal ja sumps kah küljes...elektron blokk on kah kusagil... kui soovi ja tahtmist on....5157923 Tall-Lasna.

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#7

Nüüd sain valmis oma ümberehituse ja selline ta on. 4 takti,6,4 hobust, max 4000rpm. Tekkis pisike probleem muidugi ka. Frees tungib sügavale mulda ja mootor töötab horisontaali suhtes umbes 40...50 kraadise nurga all. Tundub et mootoril on õlitasapinna kontrolliks andur, sest freesides suri välja. Juhe lahti ja töötab hästi, aga keegi arvas, et ei ole eriti mõistlik tegu. Ka ise ei tahaks kohe uut mootorit läbi põletada, ja siit küsimus: Kas mootori õlitus võib kaduda kui mootoril selline kallak. Horisontaalis õlitase normis, täite ja kontrollavad jäävad kalde korral allapoole. Milline on sellist tüüpi mootoritel õlitus kas pumbaga? Kus pool asub pump ees või taga?


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           
Vasta
#8

(12-04-2013, 21:22 PM)h2rra Kirjutas:  Mul karteri pool kus süüte mähised peal ja sumps kah küljes...elektron blokk on kah kusagil... kui soovi ja tahtmist on....5157923 Tall-Lasna.

Saatsin PS. Nüüd ka pilt millega võrrelda.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#9

Sama jah....Big Grin

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#10

VAhepeal on olnud pikk paus, aga ikkagi oleksin vidinast huvitatud.
Ja äkki ilmub veel midagi sellest masinast välja, käigukast, frees,rattad. Mis purunenud mootorist sai?
Vasta
#11

Lumepuhuri projektiks vaja sisenuutidega (emast) võllijuppi, pikkus 5...7 cm ajab asja ära. Jama selles, et nuute 12, isase välisläbimõõt nuutide pealt 20mm (mõõdetuna 19,6 mm), võll ise (hammaste vahelt Smile) 16,5mm (mõõdetuna 16,2 mm). Isast võlli ei tahaks ringi teha kuna kevadel plaanis frees uuesti tööle ajada. Kutaisi 610 motoploki frees (kasutuskõlbmatu, kuid terve nuutvõlliga), ajaks ka asja ära.
Vasta
#12

Kõigepealt tervitusi üle hulga aja!

Tõin endale ka sellise aparaatuse koju, ilma mootorita. Mootori puudumist võib pigem küll plussina, mitte miinusena käsitleda.

Kas lugupeetud kaasfoorumlane klaave on nõus mõnele küsimusele vastama? Kõigepealt selles kontekstis http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=39649. Ehk sotsialistlik versus kapitalistlik hobujõud. Kas paigaldatud (paistab, et Tööriistamarketist pärinev) mootor teeb originaaliga võrreldes ära sama töö, või peaks "isasem" olema? Üle 100cm3 ju puudu.

Teine asi on installimise tehnilised nüansid. Kuidas sidur väntvõlli otsa sai? Originaalil väntvõlli ots koonuses, kas on kasutatud mingit üleminekutükki, või andis siduri juurest midagi maha võtta?

Tegelikult minul originaalsidurit ei olegi, aga õnged on vette visatud. Samas, kui keegi siinsetest saab aidata, siis ära ei ütle. Sestap küsin, et kas vajaduse korral saab sinna ka mingi muu siduri kombineerida? (Valikuna torkab pähe näiteks MF 70, teisi vastavas mõõdus kuivi ja "kahe otsaga" sidureid hetkel pähe ei tule.)

Selline valik http://www.agricolablascoonline.com/es/p...oldoni-610 on muidugi ka, aga... khm...khm...

Veel turgatas pähe see kaasaegsete väikemootorite õlitusvärk. Kumb asend on mootorile ohtlikum, kas pikikalle väntvõlli telje suhtes (nagu siin piltidel töötamine mullafreesiga) või hoopis külgkalle?
Vasta
#13

Kahjuks ei ole eriti pilte, aga kõigepealt sai tehtud väntvõlli otsa ja siduri ühenduseks vahetükk mille sisepind silindriline, otsa välispind koonus (PILT). Kuna uue mootori VV on peenem vana mootori omast, siis sai need üsna hästi siduda. ja mida väiksem õnnestub teha seda lähemale jääb mootor freesile.
Siis sai vana mootori küljest maha võetud otsa flants PILDIL märge KK markeriga tehtud), millega mootor kinnitub käigukasti külge.(kui mootorit ei ole siis tuleb treialil rohkem vaeva näha ja otse käigukasti ja mootoriga jännata) Selle mootori poolse otsa ja uue mootori otsa vahele tegin vahetüki (PILT) Treipingis ei teki ka tsentrite paikapanekul probleeme kuna mootori poolsel flantsil on ka ümmargune sisu.
OK praegu hakkas kiire eks hiljem veel kui on küsimusi.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
               
Vasta
#14

(22-04-2014, 09:58 AM)oltsberg Kirjutas:  Kõigepealt tervitusi üle hulga aja!

Tõin endale ka sellise aparaatuse koju, ilma mootorita. Mootori puudumist võib pigem küll plussina, mitte miinusena käsitleda.

Kas lugupeetud kaasfoorumlane klaave on nõus mõnele küsimusele vastama? Kõigepealt selles kontekstis http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=39649. Ehk sotsialistlik versus kapitalistlik hobujõud. Kas paigaldatud (paistab, et Tööriistamarketist pärinev) mootor teeb originaaliga võrreldes ära sama töö, või peaks "isasem" olema? Üle 100cm3 ju puudu.

Teine asi on installimise tehnilised nüansid. Kuidas sidur väntvõlli otsa sai? Originaalil väntvõlli ots koonuses, kas on kasutatud mingit üleminekutükki, või andis siduri juurest midagi maha võtta?

Tegelikult minul originaalsidurit ei olegi, aga õnged on vette visatud. Samas, kui keegi siinsetest saab aidata, siis ära ei ütle. Sestap küsin, et kas vajaduse korral saab sinna ka mingi muu siduri kombineerida? (Valikuna torkab pähe näiteks MF 70, teisi vastavas mõõdus kuivi ja "kahe otsaga" sidureid hetkel pähe ei tule.)

Selline valik http://www.agricolablascoonline.com/es/p...oldoni-610 on muidugi ka, aga... khm...khm...

Veel turgatas pähe see kaasaegsete väikemootorite õlitusvärk. Kumb asend on mootorile ohtlikum, kas pikikalle väntvõlli telje suhtes (nagu siin piltidel töötamine mullafreesiga) või hoopis külgkalle?

Need Hiina kloonid Hondast on kõik paiskõlitusega. Hammasrattad ja kepsu küljes olev kulp loobib õli laiali. Igasugune kalle on halb tegelikult.Võib olla parim variant kui silindri osa jääb püsti.

Häda abi oleks kui paned karterisse rohkem õli ja looda ,et tuulutusest ei hakka ülesse peksma.Karburaator võib ka jamama hakata.

Igal juhul probleeme tekib.

Spets mootorid on suurte kallete ja raputamiste peale. Aga nende võimsus jääb kuskil 4-5 hp ainult. Membraan karburaatoriga ja õlitus ainult pea alaspidi ei tööta.
Vasta
#15

Terve aasta jooksul, ei täheldanud mootoril probleeme.Kuna suvel kasutab masinat rohkem äiapapa suvilas ja üsna tihti pealegi, siis oleksid mõned probleemid ikka võinud ilmneda. Ise kasutan motoplokki kevadeti (ja suhteliselt raske maapinnaga peenramaal) esimese käiguga vedades,purustab korralikult ja mootor ei saa eriti arugi, kui raskem koht tuleb. Äiapapal on liivasem ja kergem pinnas, -laseb teise käiguga-, siis on muidugi mootori häälest tunda, et pole vist päris õige, eriti kui mõelda mootori üsna suurele kaldenurgale (pikisuunas taha) ja õlitusele.
Aga kas originaalis ei olnud samuti mootoril paiskõlitus. Kalle oli samuti üsna suur, eriti freesiga töötades.
Vana mootor seisab mul praegu jõude riiulis, kuid otsakaan mis sai ära kasutatud uue mootori pealepanekul on puudu ja süütesüsteem samuti otsas.
Samas on mul ikka pooleli lumepuhuri ehitus. Kas keegi saaks aidata motoploki (Kutaisi 610) freesiga. Ainuke asi mis peaks olema terve oleks freesi otsa emane nuutvõll, mis ühendub käigukasti nuutide külge. (Kui õieti mäletan siis 12 välisnuuti ja läbimõõt 20mm on käigukasti poolsel isasel otsal)

Selline valik http://www.agricolablascoonline.com/es/p...oldoni-610 on muidugi ka, aga... khm...khm...

Vaatasin pilti ja tundub et see ongi originaal. Ainult et vasakpoolne vidin on välja lennanud parempoolse seest ja poolkaare kujulisi siduri lindikeste juppe ei ole näha kuskil. Lisan oma ainukese pildi sidurist, kuigi see paar postitust oli ka juba olemas. ON JU SARNANEBig Grin


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#16

Ehk sotsialistlik versus kapitalistlik hobujõud. Kas paigaldatud (paistab, et Tööriistamarketist pärinev) mootor teeb originaaliga võrreldes ära sama töö, või peaks "isasem" olema? Üle 100cm3 ju puudu.
Originaali paberites olid vana mootori hobused ja pöörded kirjas, kuid sellel tõesti tööriistamarketist pärit mootoril on mõlemaid tunduvalt rohkem. Vaatan täpsed numbrid järgi, peast praegu ei mäleta. Samas on mootorite kaaluvahe umbes 10...12 kg lääne kasuks, uue mootoriga on juhtimine kergem kuna masin on kergem ja väljuvad detsibellid lasevad isegi linnulaulu kuulata freesides.
Tööriistamarket pakub ka aste isasemat, aga mida see käigukastikolakas sellest arvab. Pole ta üldse nii väga tugev, kuigi venelane tegi tavaliselt asju pisikese tagavaraga
Tööriistamarketi mootoritel ühendus jääb täpselt samaks, kuna aste suuremal on otsa flantsi mõõdud täpselt samad, ainult ei mäleta väntvõllide jämust. Äkki tuli siduri ühenduseks uus vahetükk teha.
Vasta
#17

Suur tänu, klaave! Piltidest ja jutust oli abi, esialgu sellest infost piisab.

Vaheflantsi peale mõtlesin ise ka, aga kahjuks mul seda ei ole. Originaalmootoril olevat keps juppideks lennanud ja seetõttu kogu mootor koos kõige küljes olevaga minema visatud. Originaalflantsist muidugi ära ei ütle, aga samas pole veel ka sidurit leidnud. Kui keegi lugejatast saab aidata, võtan abi tänuga vastu.

Tööriistamarketi mootoritel on väntvõllid erineva läbimõõduga (üleeile just vaatasin ja mõõtsin). Väiksemal, mida klaave kasutab, on 3/4" ehk 19,05mm, suuremal 1" ehk 25.4mm.

Muuseas, kunagi ma uurisin selle väiksema 6,5 HJ juppide saadavuse kohta. Müüjapoiss võttis mu ilusti käe kõrvale, viis taharuumi remondimehe juurde, too klõbistas arvutit, ja selgus, et juppe on saada küll. Tervelt 5 (viis) nimetust. Küünal, õhufilter, komplektne starter, kütusepaak (kellele ja milleks küll seda peaks vaja minema???) ja... mis see viies asi oli, seda ei mäleta. Lisada võib, et saada on ka piisavalt sobivat bensiini, õli ja inimressurssi, kes on nõus seda mootorit ekspluateerima. Eelneva jutu peale vaatasin ma Tööriistamarketi tegelasi üsna hapu näoga, nemad vaatasid mind lolli näoga vastu: mis sul neist juppidest, kui mootor läbi läheb ostad uue. Mõnes mõttes muidugi õige jutt.

Siin pakutav http://www.flintkaubandus.ee/et/c/bensiinimootorid on selles mõttes väheke kindlam variant. http://www.flintkaubandus.ee/et/c/bensii...e-varuosad

Minul on mootorivalik veel lahtine. Hinna poolest mahub hiinakate ja Honda või Subaru vahele Briggs. Olen välja uurinud, et esiisa (või -ema) "kapoti all" on tuksunud 359cm3 7 HJ ja 17 Nm väljastav diisel, järelikult on ülekanne võimeline sellist maksimaalset momenti taluma.

Üldse on huvitav googeldada Goldoni (Super) 610. Kutaisi on ikka täielik litsentsitoode, isegi värv on sama. Teisalt on ka mõned erinevused. Näiteks ei ulatu kõigil Goldonidel käigu- ja jõuvõtuhoob lenksu külge, vaid pikad heeblid on otse ülekande küljes http://ricambi.goldoni.com/files/cat/600...htm#09_180. Aga itaallased ju teada-tuntud oma pikkade käte poolestWink (Kogu kataloog: http://ricambi.goldoni.com/files/cat/600/index.htm ) Teine asi on see, et enamasti on kaks linki hoopis vasaku sarve otsas. Piltide pealt ei saanud küll trosside kulgemisest aru, aga ilmselt üks on sidur ja teine "vasakpööre". Tegelikult loogilisem variant kui Kutaisil, kus mõlemale poole pööramine parema sarve otsas. Teisalt jälle on paremal käel rohkem jõudu. Aga kõige huvitavam asi on selline:

   

Kahjuks enam seda lehte ei leidnud, oli veel huvitavaid pilte.
Vasta
#18

Pilt eelmises postituses tõesti huvitav. Kas tehasepoolne neliveo variant või omalooming aga abiks ikka kui koormaga mudas mütata. Big Grin
Vasta
#19

(26-04-2014, 10:00 AM)oltsberg Kirjutas:  Suur tänu, klaave! Piltidest ja jutust oli abi, esialgu sellest infost piisab.

Vaheflantsi peale mõtlesin ise ka, aga kahjuks mul seda ei ole. Originaalmootoril olevat keps juppideks lennanud ja seetõttu kogu mootor koos kõige küljes olevaga minema visatud. Originaalflantsist muidugi ära ei ütle, aga samas pole veel ka sidurit leidnud. Kui keegi lugejatast saab aidata, võtan abi tänuga vastu.

Tööriistamarketi mootoritel on väntvõllid erineva läbimõõduga (üleeile just vaatasin ja mõõtsin). Väiksemal, mida klaave kasutab, on 3/4" ehk 19,05mm, suuremal 1" ehk 25.4mm.

Muuseas, kunagi ma uurisin selle väiksema 6,5 HJ juppide saadavuse kohta. Müüjapoiss võttis mu ilusti käe kõrvale, viis taharuumi remondimehe juurde, too klõbistas arvutit, ja selgus, et juppe on saada küll. Tervelt 5 (viis) nimetust. Küünal, õhufilter, komplektne starter, kütusepaak (kellele ja milleks küll seda peaks vaja minema???) ja... mis see viies asi oli, seda ei mäleta. Lisada võib, et saada on ka piisavalt sobivat bensiini, õli ja inimressurssi, kes on nõus seda mootorit ekspluateerima. Eelneva jutu peale vaatasin ma Tööriistamarketi tegelasi üsna hapu näoga, nemad vaatasid mind lolli näoga vastu: mis sul neist juppidest, kui mootor läbi läheb ostad uue. Mõnes mõttes muidugi õige jutt.

Siin pakutav http://www.flintkaubandus.ee/et/c/bensiinimootorid on selles mõttes väheke kindlam variant. http://www.flintkaubandus.ee/et/c/bensii...e-varuosad

Minul on mootorivalik veel lahtine. Hinna poolest mahub hiinakate ja Honda või Subaru vahele Briggs. Olen välja uurinud, et esiisa (või -ema) "kapoti all" on tuksunud 359cm3 7 HJ ja 17 Nm väljastav diisel, järelikult on ülekanne võimeline sellist maksimaalset momenti taluma.

Üldse on huvitav googeldada Goldoni (Super) 610. Kutaisi on ikka täielik litsentsitoode, isegi värv on sama. Teisalt on ka mõned erinevused. Näiteks ei ulatu kõigil Goldonidel käigu- ja jõuvõtuhoob lenksu külge, vaid pikad heeblid on otse ülekande küljes http://ricambi.goldoni.com/files/cat/600...htm#09_180. Aga itaallased ju teada-tuntud oma pikkade käte poolestWink (Kogu kataloog: http://ricambi.goldoni.com/files/cat/600/index.htm ) Teine asi on see, et enamasti on kaks linki hoopis vasaku sarve otsas. Piltide pealt ei saanud küll trosside kulgemisest aru, aga ilmselt üks on sidur ja teine "vasakpööre". Tegelikult loogilisem variant kui Kutaisil, kus mõlemale poole pööramine parema sarve otsas. Teisalt jälle on paremal käel rohkem jõudu. Aga kõige huvitavam asi on selline:



Kahjuks enam seda lehte ei leidnud, oli veel huvitavaid pilte.

Siit tulebki välja Hiinakate "odavus",puudub teenindus ja varuosade valik. Iga jupi pärast uut mootorit ostma hakata pole normaalne.

90% Hiinakatest on eelmise generatsiooni Honda GX seeria koopiad koos väikse omaloominguga. Varuosad kattuvad enamasti. Olen kokku puutunud.

Suurim häda on nendega,et pahatihti tegemist nn. konteineri kaubaga. Tellitakse ports kohale,müüakse maha ning hiljem kui mingi jama on siis pole see enam poe probleem kuna nemad lõpetasid selle kaubamärgiga tegelemise.

Alles oli juhtum kus vähese õli tulemusena oli saanud keps viga.Väntvõlli oli korras.Ainult alumiiniumi jääkidest puhastada. Klient sai kohe jaole mitte ei lasknud päris pilbasteks.Tihendid ja rõngad olid meie poolt aga Honda orginaal kepsu hind talle ei sobinud. Tõi siis ise kuskilt. Asi lõppes sellega,et 1/3 sobis.Esimesel oli kolvisõrme ava kooniline.Sõrm läks poole peale.Teisel alumine kael mõõdust väljas ja poltide kinnikeeramisel keps kinni.Kolmas oli normaalne ja sellega vuristab siiamaani.

Mitte,et ma teeks maha varianti kus inimene saab odavalt endale mootori soetada kuid asjal on omad varjuküljed.

Subaru 6.5 hind jääb 470 euro kanti . See on siis Jaapanis valmistatud Premium seeria. Osad poed müüvad Aasias kokku keeratud mudeleid. Tasub tähele panna.
Kuna viimastel on probleeme süütemoodulitega ja tegemist on vanema generatsiooniga.

Briggs on ka kahtlemata hea variant. Hindasid peast ei tea kuna otseselt uute müügiga ei tegele. Hind vist gramm jah soodsam kui Hondal ja Subarul.

Briggsi plussiks on Eestis hea teenindus ja varuosade saadavus.Lisaks terve internet infot täis. Vanguard nendel nö profi seeria muu on siuke cheap stuff mida pannakse ainult kodukasutaja seadmete peale.


----------

Hinna ja kw suhe pole alati lineaarne. Mida võimsam mootor seda odavam kw per euro.
Vasta
#20

(26-04-2014, 23:12 PM)klaave Kirjutas:  Kas tehasepoolne neliveo variant või omalooming...

Tehasevariant. Kahjuks ei ole seda linki, kus need pildid reas, üles leidnud. Samas salvestasin iseloomulikumad ära, aga need on teises arvutis. Rahva tungival soovil võin neid millalgi üles panna.

Kuidas asi töötab, pilti vaadates aru ei saa. Kas nelivedu on mõeldud pidevaks kasutamiseks, või ainult äärmise vajaduse korral. Kas käru käigukastis on esindatud kõik traktori edasikäigud või ainult näiteks kolmas. Tagurpidi 4WD pole nagunii võimalik, sest traktori käigukastis on blokeering, mis välistab tagasikäigu ja jõuvõtu üheaegse lülitamise.

Viisin läbi mõningad arvutused. Parandage, kui eksin, ma ei ole nii osav arvutaja kui ksf! v6saSmile Traktori max liikumiskiirus 4.00-10 rehvidega III käigul on 6 km/h=6000m/h=100m/min. Kasutades kärul Ladaklassiku silda, liigume ühe rattapöördega 1,76m (nii arvutuslikult kui praktikas proovitud). Seega vajame 100m läbimiseks 100:1,76=57 pööret minutis. Jõuvõtuvõll annab meile aga 790 p/min. Järelikult peame pöörlemist aeglustama 790:57=13,86 korda. Kopika sild võtab sellest enda kanda 4,3. 13,86:4,3=3,22. Järelikult vajame veel mingit reduktorit, mis enne silda pöördeid 3,22 korda maha võtaks. Kodusele insener Garinile paras väljakutseSmile Kui veel tahta, et asi kõikide edasikäikudega sünkroonis/parlanksis oleks...

Aga see vedava käru idee on kahtlemata paeluv ja huvitav.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne