Mis motoplokiga on tegu?

Tubli töö oled vahepeal ära teinud.

1) Mis puutub mootori kinnitusse siis võid rahumeeli läbi 4X poldi jätta.

http://www.miniagrotehnika.ee/wp-content.../10-31.jpg

Otsisin sulle isegi ühe pildi. Antud pildil on küll sinu mootorist nõks suurem&raskem EX 27 aga kinnitus on juba tehasest ette nähtud läbi M8 sarnase keerme. Sarnase kuna tegemist on toll keermega. Toll keermed pole mul peas. Aga vähemalt andsin õige keermega poldid sulle kaasa Smile

Ja selle pildi pealt on ilusti näha ka see, et kuigi EX 27 on 2 standardiga flantsi kinnituse võimalus siis kasutatakse ikka väiksemat. Sinu EX 21 on ainult väiksem variant.

Ma saaks aru, et kui sinu mootor läheks pinnasetihendaja vms peale kus kogu asi väriseb siis oleks parem alt toestada.

Ideeliselt mingi suusk võiks all ikkagi olla , kaitseb mootorit.

2)Poldid võid ka liimiga panna kui vedruseibid alla ei mahu.

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta

Gravity lingitud pilt päris huvitav. Goldoni geenid vahivad vastuSmile Tahan öelda seda, et tollel elukal ja Kutaisil jõuülekande esiosa väga sarnased. Üks huvitav asi on seal pildil veel. Õlipunnist lähtub spiraal, mis minu arusaamist mööda on tuulutustoru. Siin foorumis on korduvalt kurdetud, et nõukogude motoplokkidel käigukasti tuulutust ei ole.

Vast keegi ei pahanda, kui ma veelkord gaasimajanduse üle filosofeerin. Olen aru saanud, et mullasongimise puhul nõuab motoplokk tugevat meest, kes aparaati raudses haardes hoiab. Seega ei peaks gaasi reguleerimiseks kätt sarve küljest eemaldama. Lisaks peab Kutaisi puhul arvestama, et pööretel tuleb ka "külgsiduritega" opereerida.

Viisin läbi ka loomkatsed tsikli "tsossklapi" hoovakese ja rutškaga. Selgus, et pöidlaga hoovakest mis tahes asendis hoida on täitsa mugav (samaaegselt pööramislinki vajutades siiski mitte nii mugav) ja vabastamisel langevad pöörded kiirelt tühikäigule. Samas hoovake ei fikseeru, vaid teda peab pidevalt vajalikus asendis hoidma. Ka rutška käitus üllatavalt meeldivalt. Kerge randmeliigutusega saab pöörded kiirel nulli, samas on ta suvalises asendis fikseeruv (tegemist on ligurmehhanismiga, mis erinevalt "sportgaasist" ise tagasi ei jookse). Ja rutška puhul on sarv alati kindlalt pihus. Ainus puudus on see, et originaallenksul tuleb jupp maha lõigata ja tsikli omaga asendada.
Vasta

Oskab keegi öelda MB-1 käigu lülituse traatide pikkusi. No ei saa ikka väga katsetamisega seda pikkust paika. Oleks vähemalt mingi lähteinfogi. Veel oleks vaja edaspidi käigu rulliku tagastusvedru.
Vasta

(03-09-2014, 00:05 AM)urmet48 Kirjutas:  Oskab keegi öelda MB-1 käigu lülituse traatide pikkusi. No ei saa ikka väga katsetamisega seda pikkust paika.
Tegelikult saab küll, kui teha traat veits lühem ja kasutada pikendusena-reguleerimislülina peenemat ketijuppi. Tõstad traadi konksu lülide vahel edasi-tagasi ja proovid. Übertäpsust seal vaja pole. Olulisemad on rihmade õiged pikkused ja profiilid.
Päeva peale katsun oma põkal traadid ära mõõta.

Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta

Tuli täna lõpuks oma lubadus meelde ja mõõtsin üle. Edasiveo lingi(ülemine) traat 90cm ja tagasiveo(alumine) 70cm. Esimesel pikenduseks 6cm ja teisel 9cm koera jalutusketti Big Grin + lisaks umbes 10cm pikkune tõmbevedru kummalgi. Igaks juhuks mainin, et tõmbetraat ei lähe otse rulliku kronsa külge, vaid läbi paraja jäikusega tõmbevedru.

Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta

Tänud. Sinust oli palju abi.
Vasta

Vahepeal käisin veelkord Lepatehnikas ja lasin endale ning klaavele pisut rõõmu teha:
   
Ehk siis jõuvõtu otsa sobiv nuutpuks. Sinna saab vastavalt vajadusele vajaliku junni sisse pressida pluss keevitada. Igaks juhuks lasin ka augud puurida, et vajadusel tihvt läbi pista. Kuidas ksf! klaave oma jupi kätte saab, arutame privas. Aga enne järgmist nädalat ei juhtu midagi.

Parandan ka ühes eelmises postituses sisalduva desinformatsiooni. Kutaisi jooksulaius on 33,2 kuni 48 cm (sujuvalt reguleeritav). Et kartulivagusid rünnata, lahendas eelmine peremees asja nii:
   
7 cm torujupid tagavad 7+7+48=62 cm, mis on ok. Muidugi ei ole selline konstruktsioon eriti viisakas, parem oleks tekitada vastav "niidirull". Kuigi motoploki kontekstis ei oma ratta täpne tsentreering ja külgviskumine eriti suurt tähtsust. Aga ringidega tähistatud keevisõmblused ei ole tööka külamehe leiutised, vaid tehasetöö. Ilmselt tehti need kilbid algselt millegi muu jaoks ja puudu jäävad tükid säristati hiljem otsa.
Vasta

Teema pealkirjaga seotud küsimus- mis motoplokiga on tegu. Kas sellest võib asja saada. Omal hiina 13hj mootor oleks senna sarvede vahele sättida, kas veaks seda kompotti? Omal pole õrna aimugi sellisest elukast nagu RS ja veel vähem kokkupuuteid selle käigukastiga.
http://www.soov.ee/laanevirumaa/Motoplok...m?ca=1&w=3
Hädasti ikka oleks tarvis pisikest aia harimis riista, kuid maad liiga vähe traktori jaoks. Samas traktoriga tooks puud ka kaugelt metsast koju, kuid sellega ei mahu mu aiamaale jälle.
Samas mtz-05 jälle madal kartuli ja muude harrastuste jaoks.
Vasta

maisalup kirjutas
Tsitaat:Samas mtz-05 jälle madal kartuli ja muude harrastuste jaoks.
Oma tarbeks aastaid kartulit mullanud TZ-ga, millel all buldooseri raam. Kliirens seega ainult 250 mm. Muldamisel tõmbab küll pealsed pikali, aga järgmine päev uuesti püsti. Peaasi, et kohe ei mulda teistkordselt vastu viimast sõidusuunda.
Vasta

Kui siin juba kartuli agrotehnika kõne all on, siis küsin: kas motoplokiga ei saama vaheltharimist teha nagu hobusega, st üks vaovahe korraga? Aega ja vaeva küll rohkem, aga kui hektareid ei pea läbi põristama, siis pole sellel erilist tähtsust.

Sel juhul ei peaks väikese kliirensi probleem häirima. Panen võrdluseks pildi erinevatest ratastest:
   
Ülevalt alla siis Kutaisi 10" originaalratas, 12" originaal raudratas, 13" (kopika originaal) ja 14" (185/70 rehviga) autorattad. 14" ratas peaks võrreldes 10"-ga andma teoorias 7 cm suurema kliirensi. Üle 14" ratast ei saagi Kutaisil+kaasaegse väikemootori kombinatsioonis kasutada. Segama hakkab kaasaegsete mootorite "puudus" ehk silindri kaldasetus, mistõttu ratta ja silindri vahele jääb napp distants.

Kartulikasvatusest veel: kui vaheltharimine käib motoplokiga, siis kuidas sel juhul mugulad mulda pannakse ja üles võetakse?
Vasta

Meil pannakse viimastel aastatel labidaga vaoharja sisse(on palju lihtsam,kui selle kaherattalisega vaoharjal aelemine) ja sügisel ajan nagu hobusega vao lahti.Muldamiseks on kalasabamustriga Bellarussi esirattad vist 40ne omad.Abimeheks siis MTZ05.Varem panime kartuli vakku ja tõmbasime nn naisepiinajaga(käsiader) kinni.
Vasta

Lingin veelkord ühe pildi, mille ksf! Gravity mõni postitus tagasi juba pani: http://www.miniagrotehnika.ee/wp-content.../10-31.jpg

Sealt jääb silma, et gaasitross on kinnitatud summuti külge. Kas tross sel viisil kinnitades pikapeale küpsema ei hakka? Endal tuleb ka trossi lisatoestus summuti külge teha. Ja nüüd ma mõtlen, ehk oleks parem tross summitist kaugemal hoida. On olemas üks selline ca 6...7 cm junn, mille ühes otsas on M6 sise- ja teises sama väliskeere. Või panna hoopis mingi isasem vedru (näiteks velopiitra sadula oma)? Vedru juhib soojuse edukalt minema (kogemused ahjuukse käepideme ja siibri käepidemega). Või ei tohi niimoodi sorkida, jääb mootori garantiist ilma?

EDIT. Kuna keegi pole arvamust avaldanud, panen pildimaterjali:
   

Alternatiiv:
   
Vasta

Kui oma sõnadest puudu tuleb, saab olukorra kirjeldamiseks appi võtta laulusalmi: .../ühel päeval kole kuju oligi siis valmis, keset metsa nilbelt kõrgus viie aasta töö.../  Õige on ainult see, et keset metsa kõrgub, muu on vale. Kogu südantlõhestavalt ilus laul: http://www.youtube.com/watch?v=gZiZYGuty1Y

Monument ise:
               
         

Ega ta praegu ka päris valmis veel ei ole, nokitsemist veel on. Aga puändi jätan magustoiduks, st lõpuks.

Nagu ikka, sai tegemise käigus ka nalja. Enda arvates sai ülekanne ilusti kokku, aga siis avastasin, et kaks suurt seibi on üle. Vaatasin kataloogi. No muidugi DISTANZIALE ! Seibid käisid pooltelje laagrite ja stopperseibide vahele. Ega midagi, tuli simmerid välja koukida ja DISTANZIALE d  paika panna. Vaatamata ksf klaave manitsustele sidurikojas oleva jõuvõtu kummikorgi liimimise osas, torkasin mootori otsa ja siis avastasin, et kork vahib laua pealt vastu Big Grin 

Nüüd kommenteerin mõningaid leiutuslikke momente. Kõigepealt "suusk":
       

Funktsiooniks mootori lisakinnitus, mis küll tõepoolest väga aktuaalne ei ole. Mõtlesin elu üle järele ja leidsin, et konkreetsele motoplokil käib käru vedamine (mis sõltuvalt juhi kaalust võib 600+ kg olla) käib läbi kuue M8 poldi. Mootori kaitsmise funktsioon on ehk tähtsamgi, see peaks tagatud olema. Ja huvitava disainielemendina võib seda ka käsitleda Smile Lisaks kompenseerib "suusk" originaalmootori ja Subaru kaaluvahet, isegi ca 1,5kg positiivses bilansis.

On valmis tehtud ka lisaraskus, mis käib "suusa" alla. Tõsi, see hävitab kliirensit. Kui ballastist rääkida, siis on tehas ette näinud kokku 50kg (karteri all 20 ja rattaraskused 15+15.) Aga minu masina instruktsioonis oli see pod karterom maha tõmmatud. Ja teda pole kunagi olnudki, sest poldiaukudes oli valujääke, nii et poldidki ei läinud läbi. Kompensatsiooniks oli rattaraskuste massiks teatatud 20+20 kg. Panin kaalu peale, olid 18 ja 18,4, kokku 36,4. Et 50 kg täis saada, oli vaja veel 13,6. Ja minul saigi see lisaraskus 13,7. Au ja kiitus Mercedese inseneridele, kes minu vajadusi olid geniaalselt ette osanud näha Big Grin  Huvitav, kas mina olen ainus loll, kes on proovinud vedrulehte puurida Sad Smile  Õige puuriga saab küll.

Et postitus pikaks ja halvasti jälgitavaks ei muutuks, jätkan järgmises postituses.
Vasta

(27-09-2014, 22:01 PM)oltsberg Kirjutas:  Lingin veelkord ühe pildi, mille ksf! Gravity mõni postitus tagasi juba pani: http://www.miniagrotehnika.ee/wp-content.../10-31.jpg

Sealt jääb silma, et gaasitross on kinnitatud summuti külge. Kas tross sel viisil kinnitades pikapeale küpsema ei hakka? Endal tuleb ka trossi lisatoestus summuti külge teha. Ja nüüd ma mõtlen, ehk oleks parem tross summitist kaugemal hoida. On olemas üks selline ca 6...7 cm junn, mille ühes otsas on M6 sise- ja teises sama väliskeere. Või panna hoopis mingi isasem vedru (näiteks velopiitra sadula oma)? Vedru juhib soojuse edukalt minema (kogemused ahjuukse käepideme ja siibri käepidemega). Või ei tohi niimoodi sorkida, jääb mootori garantiist ilma?

EDIT. Kuna keegi pole arvamust avaldanud, panen pildimaterjali:


Alternatiiv:

No ütleme nii,et kui sa "garantiisse" ei pöördu vigastatud summuti värviga siis pole probleemi. Vähemalt 2-3cm võiks ikka summutist tross kaugemal olla muidu küpsetab plastikust kaitsekõri ära. 

Imelik on see, et oled pannud gaasitross tagurpidi. Kõri peaks ikka klambri külge minema. Sul on kõri pandud hoova külge ning trossi ots mootori külge. Sisulist vahet pole aga vähem hoovastik ja tross väändub liigutamise käigus seda parem. 

Kuidas siis kokkuvõtteks tsentrifugaalsidur sobib ? Paar lehte tagasi olid sul suured kõhklused. 

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta

Ma ei saa nüüd hästi aru, mida ksf! Gravity "tagurpidi" trossi all mõtleb. Paika jäigi see vedruga variant, nagu piltideltki näha. Hoiab sooja ilusti trossist eemale.

Nüüd jätkan oma joru. Omajagu leiutamist oli lenksuga:
       

Tahtsin jääda truuks loogikale, et parempöördeks vajutada parema ja vasakpöördeks vasaku poole linki. Algne plaan oli vasakpoolsena kasutada vabaks jäänud originaalset sidurilinki, aga selgus, et lingid on veidi erinevad:
   
Sidurilink keskel. Nagu näha, on 1,3mm plekk üsna nõrk, avad on ovaalseks kulunud. Parempoolne link on pildil juba taastatud. Taastamine käis nii, et panin sissepoole U-kujulise pleki, keevitasin kokku (ka augud täis) ja siis puurisin šablooni järgi uued augud ja lõikasin lingi taas mõõtu. Nüüd sai seinapaksust miski 3mm, peaks kestma. Puuduseks see, et trossi otsakuid tuli väiksemaks viilida. Ka ei mahtunud enam ära vedrud, mis linkidel algasendisse tagasi aitavad tulla. Panin siis ukseluku vedrud, veidi nõrgemad on, aga toimivad.

Originaalvedrusid poleks nagunii kasutada saanud, sest ka linkide kronsad lenksu küljes on samkompunn, inspiratsioon originaalsest sidurilingi kronsast, mõõdud "õigete" linkide plastmassi küljest. Aga see nüanss jäi tähelepanu alt välja, et originaalil saab vedru toetuda vastu "põhja", minu samkompunnid on originaalvedrude jaoks põhjatud.

Üsna edev sai suretusnupp. Väga mugavalt pöidlaga käsitsetav. Aretades sai seatud eesmärgiks lüliti võimalikult hea kaitsmine taevaste vete eest, millega paratamatult võib kokku puutuda.

Gaasimajandusena läks käiku tsikli rutška, mingi Voshodi oma (eelmise peremehe pärandus). Täitsa mugav lahendus. Ühes rutškaga leidis kasutust ka jupike tsikli lenksust, mis ilusti originaali sisse ära mahtus:
   
Nagu ikka, ei oska kodune insener Garin alati kõike ette näha. Kinnitasin tsikli lenksujupi originaali külge M8 poldiga, pärast selgus, et gaasitross ei taha poldist hästi mööda mahtuda, oleks pidanud 6mm polt olema. Siis sai kaheksane vajaliku koha pealt "liivakellastatud". Samamoodi sai algselt suretusnupu juhe toodud läbi lenksu aasa, siis selgus, et pööramistross ei mahu läbi. Aga leiutamine/kombineerimine on huvitavad.

Eespool hädaldasin korduvalt, et tsiklite "preservatiivid" motoplokile ei sobi (väike läbimõõt). Siis mõtlesin, et Voshodil oli seal gaasikäepideme otsas mingi jämedam kumm. Kaevasin interneeduses ja leidsin http://www.jawa.ee/  Saatsin meili, küsisin mõõte, ja 17 min hiljem oli vastus käes. Siis tellisingi ära, vana hea vana Jawa gaasipoole kummid. Vasakpoolne (originaallenksu otsa) läks nagu tädile, rutška otsa ajamine nõudis veidi vägivalda.


Järgneb...
Vasta

Võib olla näen valesti. Sul väga väiksed pildid ka. Saad teha gaasihoova kohast pildi? Kus tross läheb külge. 

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta

Käisin tegin pildid (nii hääd kui välguga said):
         

Nüüd sellest, mis Gravity´t ja küllap teisigi huvitab - tsentrifugaalsidur. Mingit rasket tööd teinud ei ole, setõttu ei oska kommenteerida. Alguses tundus järsk, aga asi selles, et keerasin gaasi korraga palju, mootor on väga erk. Kolmanda käiguga tõmbas paraja kraapsu maha, endal oli tegu, et järgi joosta Big Grin  Väga mugav on tõesti see, et tööpauside ajal pole käiku vaja välja võtta, keerad lihtsalt gaasi maha. Ja mingi originaalgaasihoovakesega tsentr. siduri juures välja ei mängi. Kõne alla tuleb kas rutška või mingi pöidlaga vajutatav ja kiirelt tagastuv lahendus. Tõsi, toda peab pidevalt hoidma ja samal ajal pööramislinki vajutada pole ilmselt kuigi mugav. Rutškaga saab küll ka pöörde ajal päris hästi mängida, kui nipid selgeks saab.

Siiski on tsentrifugaalsiduril ka üks puudus. Kuna ta on päris tummine kobakas, siis on suur ka veetava poole inerts. See tähendab seda, et gaasi täispöörete pealt nulli keerates ei jää masin kohe seisma, sest sidurivõll uhab tükk aega ringi (väike hõõrdetakistus). Kõige vähem ilmnes see muide kolmandal käigul. Eks sellega tuleb lihtsalt leppida ja kohaneda. Teoreetiline võimalus on ka mingi pidur aretada. Aga kokkuvõttes on asjalik asi, minu skepsis oli põhjemdamatu, julgen soovitada.

Eile sai niisama tühjalt podistatud, täna tegin ka tööd:
   
Käesoleva aasta heinaaja pidulik avamine Big Grin  Ei ole enam 20-aastane, ei viitsi trimmeriga jamada, pinda ka üksjagu, seetõttu siiani tegemata. Ega ta praegust heina eriti võtta ei tahtnud, ohakad-pujud võttis küll ilusti maha. Polnudki nii väga kerge seal sarvede taga olla, aga kogemuse kasvades läks järjest paremini. Väikestes kohtades nikerdamine küllalt tüütu, suurt platsi on päris hea lasta. Lõpuks läksid vikatid mätaste ja mutimullahunnikute otsas üsna nüriks. Ühe tera oskasin ära lõhkuda, põrutasin puupaku otsa Sad Smile  Aga perenaise roheline kastekann sai ka rohelise heina sees haavata Big Grin  Jäi teine veel karteri alla kinni. Niitmistöö võtsin ette vaatamata sellele, et...

Vot nüüd tuleb lubatud puänt:
   

Sääl papre pääl õliplekid ja pärit nemad sealt pööramishoobade juurest. Eespool kiitlesin küll, et kõik laagrid/tihendid lähevad vahetusse, aga seda värgendust ma lahti ei võtnud. Seal nii hirmsad vedrud, et puudus tahe nendega vahekorda astuda, arvasin, et venekeelset oskussõnastikku  kulub palju. Aga oskussõnastikku peab pruukima nüüd. Eks ta tuleb uuesti lahti võtta ja kummirõngad ära vahetada. Väga õpetlik kogemus nii endale kui teistele: kui ikka asju korraga korralikult ei tee, hakkavad nad nöökima. Aga selleks aastaks massinale enam tööd ei ole, kevadeks jõuab korda teha.
Vasta

(02-10-2014, 00:32 AM)oltsberg Kirjutas:   Aga selleks aastaks massinale enam tööd ei ole, kevadeks jõuab korda teha.
Lumepuhuri peale pole mõelnud?  Wink  Küllap tööd leiab, peaasi kui kone olemas on! Tubli töö! Kummardus Basiliolt.
Ja veel - oli juttu motoploki järel jooksmisest. Kui niitmine ei koosne põhiliselt marjapõõsaste ümber manööverdamisest, võiks mõelda istmega järelkäru peale. Kellel siis ikka kroonujalad on... Olenevalt sellest millised rattad käru jaoks võtta on, võib osutuda lihtsamaks aretada pidurid hoopis kärule. Vene motoplokkidel vist kõigil seline lahendus.

Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta

Alustan oma lühikesest mälust. Vaatasin ilusaid (kuigi natuke väikeseid) pilte ja ei suutnud tükk aega aru saada kuidas on võimalik et massinale ainult kaks (siduri-piduri)kangi jäetud ja töötab veel ka? Tsentrifugaal siduri ristamine oli kuidagi meelest läinud. Big Grin  Samas originaal raskuse mitte paigaldamisega kõhu alla võitsid umbes 2...3 cm kliirensit juurde. Vähemalt piltide järgi tundub nii.
 Tõesti ilus töö. Kuna tänu härra Oltsbergi abile on mul nüüd vajalik puks olemas siis proovin lähiajal alustada lumepuhuriga ristamist. (lume puudumise tõttu võib muidugi asi natuke venida nagu katuse meestel ilusate ilmade korral - pole lihtsalt vaja ja on tähtsamaidki tegevusi). 
  Tekkis küsimus ja kuna ise pole asjaga veel tegelenud (otsese vajaduse puudumise tõttu),siis- tagurpidi masina töölepanemiseks mis vaja teha? Lenks ringi, koos käigukangidega, reevers lüliti teise asendisse ja kõik?. Kas JVV pöörlemissuund ei muutu? Vikatile ei ole tähtsust kui muutubki, aga kui muutub siis minu jaoks tähendab see lisatööd puhuri viskelabade ümbertegemiseks, kuna rootor ei istu teist pidi võllile ja viskab ainult ühele poole. Saaks kohe treialist sõbrale anda uue võlli jaoks andmeid mida muuta ja kuidas ristata võll rootoriga.
 
Vasta

Vastan kõigepealt ksf! klaavele.

Lenksu pööramine käib kirjanduse põhjal päripäeva, muidu lähevad trossid "sõlme" või lausa katki. Ise kraadisin gaasitrossi ja suretusjuhtme välja nii, et mõlemas lenksu asendis oleks hea. Ksf! Gravity juhtis minu tähelepanu ühele Subaru mootori eripärale:
   
Ehk siis gaasitrossi saab kulgema panna kahes variandis. Mina valisin paagi/õhufiltri vahelise trassi, sest summuti/õhufiltri marsruudil jäi lenksu eri asendite puhul ca 15 cm vahe sisse (ühes variandis liiga lühike, teises liiga pikk). Siduritrossi ei oska kommenteerida (poleSad Smile ), aga pööramistrossid on küll parem lahti harutada (linkide küljest) ja uuesti kulgema panna. Nüanss veel selles, et lenksu pööramisel muutub ka linkide funktsioon (parempöördest saab vasak), mis võib tänu masinisti harjumustele jamasid põhjustada. Käigu ja JVV hoovad ka muidugi lahti. Mina tõstsin ka ümber, tundus kuidagi loogilisem (nad ju erinevad). JVV pöörlemissuund ei muutu, aga kahjuks suunda ei mäleta ja järgi vaadata ka hetkel ei saa. Reeversi lülitamine on ette nähtud seisva mootori korral, peab klõpsuga lõpuni minema. Kui ei lähe, siis korraks käima, millalgi saabub ka hammasrataste õige asend. Kusjuures reeversiga on masina kiirus suurem kui "õiget" pidi. 

Ise ei ole lumepuhuri peale eriti mõelnud. Las ksf! klaave teeb "loomkatsed" äraBig Grin  Istmiskäru peale olen mõelnud küll. Samas peab see hästi universaalne olema. Isegi mullafreesi puhul on seda kasutatud, sel juhul tiisel paras kõverikBig Grin  Leidsin sellise pildi:
   
Ei tea, kui hea see üherattaline on, kaherattalist "freesikäru" nägin ka kuskil netiavarustes, aga enam ei leia ülesSad  Samas niidukile sobivat käru pole originaalkonditsiooni korral kuhugi kinnitada, mina saan oma "suusaga" opereerida (veel üks funktsioon!)

Hetkel on prioriteet tavalise veokäru aretamine, see kindlasti piduritega. Väga lahe oleks, kui käru ka veaks. Kas nüüd istekärule pidureid panna? Alustama peaks "kurja juurest". Mõtlesin, et kasutades originaalset siduri lahutusmehhanismi, saab äkki tsentrifuugi küljes olevat flantsi pidurdada. Suurt jõudu see ei nõua.

Aga selleks aastaks on vist finito, mind on üks, vajalikke töid hulgim. Seoses selle eksperimendiga http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=40540 näeb elamine seestpoolt juba teist aastat välja nagu mahajäetud tehasehooneBig Grin  Vaja need asjad korda saada. Pealegi on minu "traagika" selles, et (enam) ei ole sooja pesakest, kus talvel nokitseda. Oh kui palju asju saaks pikkadel talveõhtutel tehtud! Aga mis ma ikka kurdan, ega see olukorda ei paranda.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne