02-06-2015, 23:23 PM
Loomkatse sooritatud 
Võtsin "suusa" alt ja olukord paranes. Siiski pole asi mitte "suusas" vaid, nagu oletasin, puudulikus nõukogude inseneritöös. Et "suusal" on otsas suur junn, ei oma tähtsust, sest tema raskuskese jääb ikka enam-vähem täpselt mootori alla ega mõjuta üldist pilti. Ka siis, kui panin "suusa" risti üle mootori, kukkus mootori pool põmaki vastu maad. Vahelduseks panin mootori peale ka kergema, ca 5 kg junni. Pealtnäha tundus nagu hea (vikat vajus vastu maad), kuid sarvi allapoole surudes tekkis olukord, kus masin jäi täpselt parlanksi. St, mootor ja vikat jäid maast ühele kõrgusele seisma. Nii et järelikult on originaalmootoriga niitmine üks parajalt võimatu ettevõtmine. Aga nõukogude inimest see vast väga ei häirinud. Tegelikult peab vikat ise maaga kindlalt kontakti otsima. Ei saanud kaaluda, aga hinnanguliselt on vikat 20...25kg. Küllap Itaalia originaal oli tunduvalt tummisem.
Mida klaavele soovitada?
Kui ikka tundub, et tõesti vähe töötanud, siis on käimakotis hammasrattad hambulised ja laagrid head. Kaane maha võtta siiski võiks, et headuses veenduda. Simmerid (kokku 4 tk, poolteljed, jõuvõtt, sidurivõll) võiks vast vahetada, pole suur töö ega rahaliselt tappev. Teine asi on külgsiduri hoobade kummirõngastega. Nendeni pääsemine eeldab põhjalikku lammutustööd. Teisalt: kui panna sisse kaasaegne õli, võivad nad lekkima hakata (nagu minul juhtus). Siis kirud ja vannud ja pead ikka pulkadeks võtma. Nii et kahe otsaga asi. Kaane sees olevate lülitushoobade võllitihendite vahetus on selle kõrval lihtne. Kui huvi, võin kõikide tihendite mõõdud ütelda.
Võtsin "suusa" alt ja olukord paranes. Siiski pole asi mitte "suusas" vaid, nagu oletasin, puudulikus nõukogude inseneritöös. Et "suusal" on otsas suur junn, ei oma tähtsust, sest tema raskuskese jääb ikka enam-vähem täpselt mootori alla ega mõjuta üldist pilti. Ka siis, kui panin "suusa" risti üle mootori, kukkus mootori pool põmaki vastu maad. Vahelduseks panin mootori peale ka kergema, ca 5 kg junni. Pealtnäha tundus nagu hea (vikat vajus vastu maad), kuid sarvi allapoole surudes tekkis olukord, kus masin jäi täpselt parlanksi. St, mootor ja vikat jäid maast ühele kõrgusele seisma. Nii et järelikult on originaalmootoriga niitmine üks parajalt võimatu ettevõtmine. Aga nõukogude inimest see vast väga ei häirinud. Tegelikult peab vikat ise maaga kindlalt kontakti otsima. Ei saanud kaaluda, aga hinnanguliselt on vikat 20...25kg. Küllap Itaalia originaal oli tunduvalt tummisem.
Mida klaavele soovitada?
Kui ikka tundub, et tõesti vähe töötanud, siis on käimakotis hammasrattad hambulised ja laagrid head. Kaane maha võtta siiski võiks, et headuses veenduda. Simmerid (kokku 4 tk, poolteljed, jõuvõtt, sidurivõll) võiks vast vahetada, pole suur töö ega rahaliselt tappev. Teine asi on külgsiduri hoobade kummirõngastega. Nendeni pääsemine eeldab põhjalikku lammutustööd. Teisalt: kui panna sisse kaasaegne õli, võivad nad lekkima hakata (nagu minul juhtus). Siis kirud ja vannud ja pead ikka pulkadeks võtma. Nii et kahe otsaga asi. Kaane sees olevate lülitushoobade võllitihendite vahetus on selle kõrval lihtne. Kui huvi, võin kõikide tihendite mõõdud ütelda.