27-09-2015, 22:17 PM
Hakatuseks pilt käesoleva teema postist #173 http://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=52372
Seal ka juttu, miks ma noolega tähistatud haakeklambrit ei kasutanud. Nüüd võtsin tubliduse tagavarad kokku ja remontisin klambri ära (keevitasin ovaalistunud augud täis, panin lisaplaadid, puurisin uued augud).
Ühest küljest käruga sõitmine tunduvalt parem: pöörata on kordades lihtsam (seletatav haakepunkti liikumisega ca 25 cm ettepoole). Varasema haakepunkti puhul oli üks kole sarvede murdmine/väänamine pluss külgsiduritega mängimine. Aga nüüd on uus häda: Sarved on sõna otseses mõttes süles:
Kui sarvi ühe astme (augu) võrra ülespoole tõsta, siis ei sega nad küll põlvi, kuid randmed jäävad perversse nurga alla:
Teoorias oleks lahendus justkui olemas, haakeklambril on kolm asendit:
ülemine 1)
keskmine 2)
ja alumine 3)
Kaks esimest fotot tehtud haakeklambri asendi 2 puhul. Asend 1 ühest küljest hea, sest haakepoldi ja käigukasti kaane vahele jääb lohutavalt meeldiv distants. Puudus väljendub nii:
Ehk siis mootor vahib taevasse, aga ma arvan, et selline pidev asend pole talle just kõige parem.
Asend 3 (kuigi võibolla kõige optimaalsem) pole praktikas kasutatav. Nagu pildiltki näha, ei lähe fikseerimispulk sisse (avad detailides ei ole kontsentrilised). Jõuga sain pulka ka kaugemale, aga teisel pool paiknevatesse aukudesse ei taha kuidagi minna, väga viltu kisub. Ja lisaks jääb haakepolt suisa vastu alumiiniumist käigukasti kaant. Palju parem pole ka lühem polt (asendi 2 fotol). Ei taha mõeldagi, mis saab, kui polt pidevalt kaant tambib.
Kõige iroonilisem on see, et asendite 1 ja 3 puhul on sarvede optimaalne asend täiesti leitav.
Ja nüüd ma küsingi nagu Lenin: mis teha?
Endal peast läbi vilksatanud a) käru tiisli pikendamine, b) sarvetorule mingi täiendava reguleerimisvõimaluse tekitamine ja c) sarve otstele reguleerimisvõimaluse tekitamine a la MF 70.
Seal ka juttu, miks ma noolega tähistatud haakeklambrit ei kasutanud. Nüüd võtsin tubliduse tagavarad kokku ja remontisin klambri ära (keevitasin ovaalistunud augud täis, panin lisaplaadid, puurisin uued augud).
Ühest küljest käruga sõitmine tunduvalt parem: pöörata on kordades lihtsam (seletatav haakepunkti liikumisega ca 25 cm ettepoole). Varasema haakepunkti puhul oli üks kole sarvede murdmine/väänamine pluss külgsiduritega mängimine. Aga nüüd on uus häda: Sarved on sõna otseses mõttes süles:
Kui sarvi ühe astme (augu) võrra ülespoole tõsta, siis ei sega nad küll põlvi, kuid randmed jäävad perversse nurga alla:
Teoorias oleks lahendus justkui olemas, haakeklambril on kolm asendit:
ülemine 1)
ja alumine 3)
Kaks esimest fotot tehtud haakeklambri asendi 2 puhul. Asend 1 ühest küljest hea, sest haakepoldi ja käigukasti kaane vahele jääb lohutavalt meeldiv distants. Puudus väljendub nii:
Ehk siis mootor vahib taevasse, aga ma arvan, et selline pidev asend pole talle just kõige parem.
Asend 3 (kuigi võibolla kõige optimaalsem) pole praktikas kasutatav. Nagu pildiltki näha, ei lähe fikseerimispulk sisse (avad detailides ei ole kontsentrilised). Jõuga sain pulka ka kaugemale, aga teisel pool paiknevatesse aukudesse ei taha kuidagi minna, väga viltu kisub. Ja lisaks jääb haakepolt suisa vastu alumiiniumist käigukasti kaant. Palju parem pole ka lühem polt (asendi 2 fotol). Ei taha mõeldagi, mis saab, kui polt pidevalt kaant tambib.
Kõige iroonilisem on see, et asendite 1 ja 3 puhul on sarvede optimaalne asend täiesti leitav.
Ja nüüd ma küsingi nagu Lenin: mis teha?
Endal peast läbi vilksatanud a) käru tiisli pikendamine, b) sarvetorule mingi täiendava reguleerimisvõimaluse tekitamine ja c) sarve otstele reguleerimisvõimaluse tekitamine a la MF 70.